lg 5 annab apellandile õiguse valida, kas osaleda kohtuistungil või mitte, ja kohtul tuleb tema valikust lähtuda. Seega oli apellandil kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus ehk seadusega antud luba istungile mitte ilmuda. Kohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse läbi vaatama apellandi esindaja puudumisest sõltumata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2001. a määrusega jäeti OÜ Väike-Maarja Auto taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib ringkonnakohus
lg 1 kohaselt jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui apellant või tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud.
lg 1 kohaselt uuendab ringkonnakohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud kohtule õigeaegselt teatada. Asjaolu, et apellant ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, ei ole seaduslik takistus. Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata
Kohus pidas asja läbivaatamist kohtuistungil vajalikuks ja saatis asjaosalistele, sealhulgas ka apellandile ja teda esindanud advokaadile kohtukutse hoiatusega, et kui apellant kohtuistungile ei ilmu, võib kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätta. Apellant ja teda esindav advokaat said kutsed kätte
Järelikult oli apellandil istungilt puudumiseks seaduslik takistus ehk seadusega antud luba mitte ilmuda. Ringkonnakohus rikkus menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmisega
, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada, ning
Kohus oleks pidanud põhjendama, miks on asja arutamine kohtuistungil vajalik. 6. Vastuses erikaebusele leidis AS Inges Kindlustus, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 2 ei ole protsessiosaliste soov istungil mitte osaleda kohtule istungi määramise osas siduv. Apellandi soovi kohtuistungil mitte osaleda ei saa lugeda seaduslikuks takistuseks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
lg-le 1 protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus võib poolte tahtest sõltumata määrata
lg 2 alusel kohtuistungi, kui ta kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil. Kui ringkonnakohus vaatab aga asja läbi kohtuistungil, teatab kohus
Ringkonnakohtusse kutsumine toimub vastavalt
§-le 321. Apellant kutsutakse selle paragrahvi lg 1 kohaselt kohtusse, hoiatades teda, et tema või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kui apellant ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus vastavalt
lg-le 1 jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 5 annab apellandile võimaluse avaldada omapoolse seisukoha, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või mitte. Nimetatud võimalus ei ole aga käsitletav seadusliku takistusena apellatsioonikohtu istungile mitteilmumiseks, kui kohus on asja kohtuistungil arutamist vajalikuks pidanud ning kutsunud apellandi kohtusse kooskõlas
Järelikult puudus kohtul alus
J. Odar, A. Kull, J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.