Obsah (5)

§ 18§ 43§ 20§ 49§ 53

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-21-02 Tartu, 17. aprill 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik AS ERA Pank (pankrotis) hagi

§ 18lg 4 alusel.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei järgitud lepingu sõlmimisel äriseadustiku ja ERA Panga põhikirja sätteid. Lepingu sõlmimiseks oleks olnud vajalik aktsiaseltsi nõukogu otsus, mida aga ei olnud. Lepingu sõlmimine ei kajastunud ERA Panga raamatupidamises. Lepingu sõlmimisel ei järgitud ka krediidiasutuse seaduse (KrAS) sätteid. Sisuliselt anti lepinguga kostjale tagamata krediiti. KrAS § 40 lg 4 sätestab, et krediidiasutused tohivad anda laene ainult sama paragrahvi

1. ja
2. lõikes sätestatud vallas või/ja kinnisasja tagatisel.
3. septembri
4. a aktsiate ostu-müügilepingu koopia esitati ERA Pank pankrotihaldurile
5. septembril
6. a. Leping võib olla sõlmitud ajal, mil ERA Pangal oli tehingute tegemine keelatud.
7. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et leping ei ole seadusega vastuolus, palus hageja tunnistada leping kehtetuks

§ 43lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise nõudes.

Leping sõlmiti

1. septembril
2. a. AS ERA Panga pankrotimenetlus algatati Tartu Linnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega. Seega oli leping sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja hageja lähikondne ja leping oli sõlmitud ERA Pangale kahjulikel tingimustel.
5. Hageja palus lepingu tühisuse tunnustamisest või kehtetuks tunnistamisest tulenevalt kohustada OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) tagastama AS-le ERA Pank (pankrotis) lepingu järgi saadu või selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas.
6. Tallinna Linnakohtu
7. mai
8. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tunnistas
9. septembri
10. a lepingu kehtetuks ja mõistis OÜ-lt Barclay Kinnisvara (pankrotis) ERA Pank kasuks välja 2 400 000 krooni hüvitist. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb tugineda

§-des 42 ja 43 sätestatule, kuna koos tehingu tühisuse tunnustamise nõudega ei saa TsÜS § 66 lõikes 5 sätestatud restitutsiooninõuet käesolevas vaidluses sisuliselt lahendada ning tulenevalt

§ 20lg-st 6 tuleks selles nõudes vaidlus lõpetada Ts

MS § 217 p 2 järgi. Kohus kvalifitseeris hageja nõuded tehingu kehtetuks tunnistamise ja tagasivõitmise nõudeks ning tulenevalt

§ 20lg-st 4 jättis hagi menetlusse.

6. Vaidlustatud leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist.

§ 43

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

§ 49

lg 4 järgi eeldatakse, et võlgniku lähikondne teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kuna lepingupoolte oluline majanduslik huvi on tuvastatud, on nad lähikondsed

§ 49lg 2 mõttes.

Vaidlusalune leping on sõlmitud hageja võlausaldajatele kahjulikel tingimustel. OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) on aktsiad edasi võõrandanud. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude hüvitada tehingu järgi saadu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tühistati linnakohtu otsus. Uue otsusega jättis ringkonnakohus hagi
4. septembri
5. a lepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Aktsiate tagastamise, selle võimatusel saadu rahas hüvitamise nõudes lõpetas ringkonnakohus menetluse.
6. Linnakohus jättis hinnangu andmata nii hageja kui kostja seisukohale, et leping on seadusega vastuolus ja seega tühine. Selle asjaolu tuvastamine välistab tehingu kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise.
7. Apellatsioonikohus nõustus poolte ühise seisukohaga, et tehing on tühine. Selle lepingu objektiks oli olulise osaluse lõpetamine. ERA Panga nõukogu ei ole äriseadustikus ja ERA Panga põhikirjas kehtestatud viisil ning vormis võtnud vastu otsust nõusoleku andmise kohta vaidlusaluseks tehinguks. ÄS § 306 lg 2 kohaselt on juhatusel õigus teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute määratlemisel tuleb lähtuda äriühingu põhikirjast (ÄS § 317 lg 2). Vastavalt ÄS § 506 lõikele 6 võis osaühingu ja aktsiaseltsi juhatus
8. aasta
9. septembrini omandada või võõrandada osaühingu või aktsiaseltsi nimel, muuhulgas osalust teistes äriühingutes ainult nõukogu, selle puudumisel aga osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtis kolmandate isikute suhtes. Seega võis ERA Pank oma esindaja kaudu
10. septembril
11. a võõrandada aktsiaseltsi nimel osalust teistes äriühingutes ainult nõukogu otsusel, kuna AS ERA Panga (pankrotis) põhikirjas ei olnud teisiti ette nähtud. Tegemist on olulise seaduserikkumisega.
12. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, ka ilma, et kohus peaks tehingu tühisust tunnustama. Tühist tehingut ei saa enam kehtetuks tunnistada. Seega tuleb hageja nõue tehingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata jätta.
13. Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes

§-s 69 sätestatud korras, välja arvatud

§ 20lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded.

Kuna tühise tehingu järgi üle antud vara tagastamise nõue ei kuulu nimetatud erandite hulka, ei saa kohus seda menetleda. Ebaõige on hageja väide, nagu kuulunuks tehingu tühisuse tunnustamise ja sellest tuleneva restitutsiooninõude läbivaatamine

§ 20lg 4 alusel samuti kohtu pädevusse.

Nõue tühise tehingu järgi saadud vara tagastamiseks on pankrotiseaduse mõttes vara välistamise nõue, mis oleks tulnud esitada pankrotihaldurile

§-s 53 ette nähtud korras kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. ERA Pank (pankrotis) palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta hageja alternatiivse nõude osas. Linnakohus leidis, et nõue on tagasivõitmise nõue, ja ei pidanud vajalikuks eraldi analüüsida lepingu võimaliku tühisuse aspekte. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, ning lõpetas menetluse ERA Panga nõudes OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) aktsiate tagastamiseks või selle võimatuse korral nende hüvitamiseks. Ringkonnakohus ei teinud otsust hageja nõudes tehingu tühisuse tunnustamiseks. Ringkonnakohus eksis TsMS § 228 vastu, mille kohaselt peab kohus tegema otsuse kõigi nõuete suhtes.
2. Kui nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 20

lg 4 ei ole kohaldatav tehingu tühisuse tunnustamise vaidlustele, ei oleks tehingu tühisusest tulenevaid nõudeid võimalik võlgniku vastu pärast tema pankrotistumist esitada. Tehingu tühisuse tunnustamise nõue ei ole varaline nõue, vaid tunnustuslik nõue, millega võib sekundaarse nõudena kaasas käia restitutsiooninõue. Vaidluse tekkimisel tehingu tühisuse üle ei oleks siis võimalik saada kohtulikku kinnitust tehingu tühisusele ning tühise tehingu pooleks oleva isiku õigused jääksid piisava seadusliku kaitseta. 14.

§ 20

lg 4 on kohaldatav lisaks tehingu kehtetuks tunnistamise nõuetele ka tehingu tühisuse tunnustamise nõuetele.

1. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et tehingu tühisuse tunnustamise nõue ja sellega õigusliku tagajärjena seotud restitutsiooninõue on pankrotimenetluses sisuliselt vara välistamise nõue. Vara välistamise nõuet reguleerivad sätted ei ole selles asjas kohaldatavad. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-18- 97 (RT III 1997, 9, 97) kohaselt saab pankrotivarast vara välistamise hagi esitada, kui välistatav vara kuulub pankrotivara hulka. Lepingu esemeks olnud AS Barclay Kinnisvarafond aktsiad ei olnud tema pankrotivara koosseisus, kuna need võõrandati enne OÜ Barclay Kinnisvara pankroti välja kuulutamist.
2. Ringkonnakohus lõpetas ebaõigesti tehingu tühisuse tunnustamise ja restitutsiooni kohaldamise nõudes menetluse TsMS § 217 p 2 alusel. Kui ringkonnakohus asus seisukohale, et hagiavalduse asemel tulnuks esitada vara välistamise taotlus, pidanuks ta lugema hagiavalduse samatähenduslikuks õigeaegselt esitatud vara välistamise taotlusega ning vastavalt menetlusökonoomika põhimõttele saatma selle OÜ Barclay Kinnisvara pankrotihaldurile täitmiseks.
3. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus võttis seisukoha hageja alternatiivse nõude osas. Ringkonnakohus leidis, et tehingu tühisuse korral on see kehtetu algusest peale ja seetõttu ei pidanud ringkonnakohus resolutiivosas eraldi märkima tehingu tühisuse tunnustamist.
4. Kostja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga

§ 20lg 4 kohaldamise osas.

Hagejal oli õigus esitada pankrotihaldurile

§-s 53 sätestatud korras ja tähtaegadel nõue temale kuuluva vara välistamiseks võlgniku pankrotivarast. Sellist taotlust hageja ei esitanud. Kostja juhib tähelepanu, et OÜ Baltostan, kellele hageja aktsiad võõrandas, ei ole siiani nende eest tasunud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu.
2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega
3. septembri
4. a aktsiate ostumüügilepingu, milles lepiti kokku ka omandiõiguse üleminek, tühisuse kohta. Samuti on põhjendatud kohtu seisukoht, et hagejal oli tühise tehingu tõttu õigus esitada vara välistamise nõue. Kuna tehing on tühine, siis ei saa seda tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
5. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et

§ 20

lg-s 4 sätestatu laieneb ka tehingu tühisuse tunnustamise ning tühisest tehingust tulenevale varalisele nõudele. OÜ Barclay Kinnisvara pankrot kuulutati välja

1. detsembril
2. a. AS ERA Pank (pankrotis) esitas OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) vastu hagi
3. detsembril
4. a, paludes lepingu tühisuse tunnustamisest tulenevalt kohustada OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) tagastama AS-le ERA Pank (pankrotis) lepingu järgi saadu või selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas.

§ 20

lg 6 kohaselt võib pärast pankroti väljakuulutamist varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes §-s 69 sätestatud korras, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded. Hageja palus esmase nõudena tunnustada lepingu tühisust ja välja mõista aktsiad või raha. Kohus pidi selle nõude jätma

§ 20lg 3 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud sätte kohaselt jätab kohus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu kohtumenetluses oleva varalise nõude, milles ei ole veel otsust tehtud, hagimenetluses läbi vaatamata, teatades nõudest haldurile. Seda ei tehtud. 22. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tühise tehingu järgi saadud vara tagastamiseks on pankrotiseaduse järgi vara välistamise nõue, mis tuleb esitada

§-s 53 ette nähtud korras. Menetluse lõpetamisega selles asjas ei saa kolleegium aga nõustuda. Esimese astme kohus pidi hageja esimese nõude osas kohaldama

§ 20lg 3.

Sellega oleks kostjale tagatud võimalus esitada vara välistamise nõue, järgides

§ 53sätestatud vara välistamise korda.

23. Kuna kohus jättis

§ 20

lg 3 kohaldamata, tuleb tehingu tühisuse tunnustamise ja aktsiate tagastamise või selle võimatusel saadu rahas hüvitamise nõuet käsitleda vara välistamise nõudena, mis kuulub lahendamisele

§ 53järgides.

H. Jõks, A. Kull, J. Luik