← Eesti

3-3-1-5-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud 3-3-1-5-02

  1. aprill 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Aavo Elmi kaebus Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna poolt tekitatud kahju 29
  2. 35 krooni hüvitamiseks Jõhvi Halduskohtu
  3. mai
  4. a otsus haldusasjas nr 382/2001 ja Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus haldusasjas nr 2-3-143/2001 A. Elmi kassatsioonkaebus
  7. jaanuar 2002 Kassaator A. Elm ja tema esindaja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Tühistada Jõhvi Halduskohtu
  8. mai
  9. a otsus haldusasjas nr 3-82/2001 ja Tartu Ringkonnakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus haldusasjas nr 2-3-143/2001 ning lõpetada asjas menetlus. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A. Elm esitas
  13. veebruaril 2001 kaebuse halduskohtusse, milles palus talle tekitatud kahju 29 322.35 krooni hüvitamist. Kaebuse kohaselt jäi A. Elmil Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna juhataja tegevusetuse tõttu saamata töövaidluskomisjoni poolt talle väljamõistetud töötasu.
  14. Jõhvi Halduskohtu
  15. mai
  16. a otsusega jäeti A. Elmi kaebus rahuldamata.
  17. A. Elm esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja rahuldada kahju hüvitamise kaebus.
  18. Tartu Ringkonnakohtu
  19. oktoobri
  20. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  21. Aavo Elm esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Jõhvi Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.
  22. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu vastustaja Eesti Vabariigi esindaja kassatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  23. Käesolevas asjas on Jõhvi Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus arutanud A. Elmi kaebust sisuliselt ning jätnud selle rahuldamata. Kohtud ei ole põhjendanud seda, miks nad peavad täituri poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks lahendada kõigepealt küsimus, kas esitatud kaebuse lahendamine kuulub üldse halduskohtu pädevusse.
  24. A. Elm esitas kaebuse halduskohtusse
  25. veebruaril
  26. Sel ajal sai täituri tegevuse peale kaebuse esitada Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §-le 77 lg 1 ja 2 järgi kõigepealt täitevosakonna juhatajale ning seejärel maa- või linnakohtule. Samas puudus selgesõnaline regulatsioon selle kohta, millises kohtus toimub täituri poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidluste lahendamine. Pädeva kohtu selliste vaidluste läbivaatamiseks määratles Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu
  27. aprilli
  28. a määruses nr 3-3-4-2-
  29. Sellest erikogu määrusest peab lähtuma ka Riigikohtu halduskolleegium käesolevas asjas. Nimetatud määruses viitas Riigikohtu erikogu oma
  30. märtsi
  31. a määruses haldusasjas nr 3-3-43-02 toodud seisukohale, mille kohaselt kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute teostamisel lahendatakse TMS § 77 järgi üldkohtus. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulises,
  32. aprilli
  33. a määruses nr 3-3-4-2-02 arendas Riigikohtu erikogu seda seisukohta edasi, ning leidis, et kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda enne Riigivastutuse seaduse jõustumist
  34. jaanuaril 2002 halduskohtu kaudu. Need vaidlused allusid üldkohtule tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse.
  35. Viidatud
  36. aprilli
  37. a määruses nr 3-3-4-2-02 asus Riigikohtu erikogu seega seisukohale, et enne Riigivastutuse seaduse jõustumist
  38. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada maa- või linnakohtusse. Pärast
  39. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse. A. Elm on käesolevas asjas esitanud kaebuse täituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
  40. veebruaril 2001, seega enne
  41. jaanuari
  42. Riigikohtu erikogu seisukohast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus sellise kaebuse läbivaatamiseks.
  43. Antud asjas kohtupädevuse määratlemisel ei kalluta kohtupädevust halduskohtu kasuks ka eelpool viidatud Riigikohtu erikogu
  44. aprilli
  45. a määruse nr 3-3-4-2-02 punktis 10 väljendatud seisukoht. Määruse selles punktis asus Riigikohtu erikogu seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Käesolevas asjas on kirjalikus vastuses A. Elmi halduskohtusse esitatud kaebusele vastustaja Eesti Vabariigi esindaja leidnud, et kuna kaebuse esitaja on väitnud, et talle on tekitatud kahju täituri tegevuse tulemusel, ja TMS § 77 lg 2 kohaselt lahendatakse sellised kaebused maa või linnakohtute poolt, siis on välistatud selliste vaidluste avalik-õiguslik iseloom ja saab järeldada, et sisuliselt on esitatud kahju hüvitamise hagi, mistõttu tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p
  46. Seega on protsessiosaline käesolevas asjas vaidlustanud halduskohtu pädevust enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Riigikohtu erikogu
  47. aprilli
  48. a määruses nr 3-3-4-2-02 väljendatud seisukohast tulenevalt ei ole seetõttu võimalik käesolevat asja enam halduskohtumenetluse korras läbi vaadata. A. Elmi kaebus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Jõhvi Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused antud asjas tuleb tühistada ja lõpetada asjas menetlus.
  49. HKMS § 90 lg 2 kohaselt kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu otsuse või määruse alusel. Kaebuse või avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Riigituludesse arvatakse kautsjon ka siis, kui kassatsioonkaebus või erikaebus või teistmis- või kohtuvea parandamise avaldus ei saanud menetlusluba. A. Elmi kassatsioonkaebuse praeguses menetlusstaadiumis saaks HKMS § 90 lg 2 alusel kautsjoni riigituludesse arvata vaid siis, kui Riigikohtu halduskolleegium jätaks A. Elmi kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmine eeldab kohtuasja sisulist läbivaatamist. Kuna aga Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu, siis ei ole võimalik otsustada ka A. Elmi kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks ning kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.