← Eesti

3-2-1-46-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-46-02 Tartu,

  1. aprill
  2. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull Julius Gol"tein"i ja Uuno Noor"e hagi Ksenia Pissareva vastu ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-469/2001 Ksenia Pissareva kassatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise
  5. aprill
  6. a kuupäev Istungil osalenud Hageja U. Noor ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Varul isikud Resolutsioon
  7. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  11. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul
  12. detsembril
  13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. juuni
  16. a laenulepinguga andis J. Gol"tein U. Noorele 95 000 krooni laenu. Laenulepingu p 3 kohaselt on laenu tagatiseks Tartus Luigelahe 12 asuv maja, mis vormistatakse laenuperioodiks K. Pissareva nimele. Laenulepingu p 7 kohaselt on laenuandja kohustatud maja laenaja nimele tagasi vormistama, kui viimane on laenulepingu tingimused täitnud.
  17. juunil
  18. a sõlmisid U. Noor ja K. Pissareva esindaja J. Gol"tein ostu-müügilepingu, millega U. Noor müüs Luigelahe 12 maja K. Pissarevale. K. Pissareva ei ole maja U. Noorele tagasi müünud. Hagiavalduses palusid hagejad tunnustada U. Noore ja K. Pissareva vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust TsÜS § 70 lg 1 alusel.
  19. Tartu Maakohtu
  20. augusti
  21. a otsusega rahuldati U. Noore hagi ja tunnustati
  22. juuni
  23. a ostu-müügilepingu tühisust TsÜS § 70 alusel; J. Gol"teini hagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud U. Noore tahe sõlmida laenulepingu tagamiseks majavalduse tagatisomandamise leping. Sama eesmärk oli K. Pissareva esindajana tegutsenud J. Gol"teinil. Seega oli Luigelahe 12 majavalduse tagatisomandamise tehing varjatud tehing TsÜS § 70 lg 3 tähenduses ja majavalduse notariaalne ostu-müügileping teeseldud tehing TsÜS § 70 lg 1 tähenduses. Ostu-müügilepingut ei saa käsitada tagatisomandamise lepinguna. Seadusest tulenevalt on teeseldud tehing tühine. Kuna J. Gol"tein ei olnud lepingu pooleks, jäeti tema hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  24. Tartu Ringkonnakohtu
  25. novembri
  26. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja K. Pissareva apellatsioonkaebuses nõustunud sellega, et poolte tahe oli sõlmida tagatisleping. Vastavalt TsÜS §-le 64 tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Tagatavaks nõudeks oli J. Gol"teini laenu tagasimaksmise nõue U. Noore vastu. Tagatisomandamise võlaõigusliku alustehinguna sõlmisid K. Pissareva ja U. Noor
  27. juunil 1999 ehitusjärgus aiamaja ostu-müügilepingu. Kuna poolte tegelik tahe oli suunatud tagatislepingu sõlmimisele, on
  28. juuni
  29. a ostu-müügileping teeseldud tehing TsÜS § 70 lg 1 mõttes ning tagatisleping varjatud tehing. Teeseldud tehing on tühine. Vastavalt TsÜS §-le 70 lg 3 kohaldatakse varjatud tehingu suhtes selle tehingu kohta käivaid sätteid. Kuna tagatisomandamine oli seotud ehitisega, pidi AÕS RakS § 13 lg-st 6 tulenevalt tagatisleping olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt on tõestatud vaid osa tagatislepingust- asja tagatisomandisse andmine. Teine osa tagatislepingust- tagatisevõtja kohustus anda laenu tagasimaksmisel asja omand tagatiseandjale tagasi- on vormistatud lihtkirjalikus vormis. Sõltumata sellest, kas tagatiseandja kohustus anda asi tagatisomandisse ja tagatisevõtja kohustus anda pärast tagatise eesmärgi äralangemist asja omand tagasi tagatiseandjale sisalduvad ühes või kahes lepingus, peab ehitise tagatisleping olema seadusest tulenevalt notariaalses vormis. Vorminõuete rikkumise tõttu on tagatisleping tühine. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  30. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et ostu-müügileping ei ole tagatisomandamise tehingu osaks. TsÜS § 70 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna puudub teeseldud tehingu olemuslik tingimus- varjamine. Omandiõiguse ülekandmise aluseks olev omandamistehing (ostu-müügileping) on tagatisomandamise koostisosa, mistõttu ei saa see tehing varjata tagatisomandamist. Asjaolu, et pooled leppisid kokku tagasimüügikohustuses, ei muuda omandiõiguse ülekandmist teeseldud tehinguks. Tagatisomandamise leping on sisuliselt ostumüügileping koos lisatingimusega tagasimüügi kohta ja tagatisomandamine on võimalik vaid kehtiva omandamistehingu olemasolul. Ostu-müügileping on kehtiv.
  31. Vastuses kassatsioonkaebusele pidasid hagejad kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidlesid sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.
  33. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et U. Noore ja K. Pissareva tegelikuks tahteks oli tagatisomandamise lepingu sõlmimine. Selle asjaolu üle pole U. Noorel ja K. Pissareval kogu menetluse kestel vaidlust olnud. Juba maakohtu
  34. mai
  35. a eelistungil kinnitas K. Pissareva esindaja, et maja müüdi laenu tagatiseks. Samuti on K. Pissareva apellatsioonkaebuses märgitud, et poolte tahe oli sõlmida tagatisomandamise leping.
  36. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et apellatsioonikohus on ekslikult kohaldanud TsÜS §
  37. K. Pissarevale majavalduse müügiga ei varjatud tagatisomandamise tehingut, vaid see on üks osa sellest. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et poolte kokkulepe tagasimüügikohustuse kohta ei muuda selle eelduseks olevat müügilepingut tühiseks.
  38. Samas on apellatsioonikohus jõudnud õigele järeldusele, et vaidlusalune tehing on tühine vormipuuduse tõttu. AÕS RakS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kolleegium leiab, et ehitise või selle osa tagatisomandamise puhul peab olema notariaalselt tõestatud nii müügi- kui ka tagasiostukokkulepe. Apellatsioonikohtu otsusega on tuvastatud, et notariaalselt on tõestatud ainult ehitusjärgus aiamaja müügikokkulepe. Seaduses nõutud notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 93 lg 3 järgi tühine. TsÜS § 68 kohaselt ei too tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Kuna kohus tuvastas, et pooled tahtsid sõlmida tagatisomandamise lepingut ja mitte hoone ostu-müügilepingut, ei saa eeldada, et pooled oleks tehingu teinud ilma tagasivõõrandamise kokkuleppeta. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.