Obsah (4)

§ 15§ 20§ 17§ 24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-35-02 Tartu, 24. aprill 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kalle Esinurme hagi Inna Sin

§ 15

lg 1 järgi lugeda uuenenuks kostjaga, kuna ta jätkas rendiobjekti tegelikku kasutamist ka pärast allrendilepingu lõppemist ning rendile andja ei esitanud enne lepingu tähtaja möödumist selle pikenemise kohta vastuväiteid.

1. Tallinna Linnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et garaa"iboks oli omaniku poolt rendile antud korteriühistu liikmele Mait Aljasmäele
4. novembrist
5. a määramata ajaks ning samast kuupäevast korteriühistu juhatuse loal rentniku poolt
6. novembrini
7. a allrendile antud I. Sinisalule.
8. juulil
9. a lõpetas korteriühistu rendilepingu M. Aljasmäega ja sõlmis garaa"iboksi nr 2 rendilepingu hagejaga. Seega asus hageja allrendilepingus allrendileandja asemele

§ 20lg 1 alusel.

Tähtajalise rendilepingu lõppemise üheks aluseks on

§ 17

lg 1 kohaselt lepingu tähtaja möödumine.

§ 15

lg 1 kohaselt loetakse aga leping uuenenuks määramata tähtajaks juhul, kui rentnik jätkab tähtaja möödumisel renditud vara tegelikku kasutamist ning rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid. Asjas ei ole tõendatud, et hageja allrendile andjana oleks esitanud enne

1. novembrit
2. a. allrentnikule vastuväiteid lepingu uuenemise kohta. Järelikult uuenes leping määramata ajaks ning kostjal on õigus garaa"iboksi kasutada kuni allrendilepingu lõpetamiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega tühistati linnakohtu otsus protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tegi linnakohus uuritud tõenditest ebaõige järelduse, et vaidlusaluse garaa"iboksi rentnikuks ja allrendile andjaks oli M. Aljasmäe. Garaa"iboks oli korteriühistu poolt tegelikult renditud Hillar Aljasmäele. Kuna üksnes rentnikul on õigus anda vara allrendile, ei saanud M. Aljasmäe olla allrendile andjaks ning asjas puuduvad tõendid, et rentnik oleks volitanud M. Aljasmäed allrendilepingut sõlmima. Seega puudus allrendileping, milles hageja on allrendile andja. Vaidlus puudub selles, et I. Sinisalu jätkas garaa"iboksi kasutamist pärast
6. novembrit
7. a. I. Sinisalult tuleb aga välja mõista TsK § 477 lg 1 ja lg 6 alusel hageja kasuks alusetult säästetud 1275 krooni 43 senti, s.o hageja poolt ajavahemikus november 1999 kuni oktoober 2000 tasutud garaa"iboksi kasutamise rent. Hageja poolt tasulise parkla kasutamise eest makstud raha ei ole aga käsitletav kostja alusetult säästetud varana. Kostjal puudub süü hagejale selles ulatuses kahju tekkimises. Vaid omanik saab vara võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Hageja nõudes tunnustada tema õigust garaa"i kasutamiseks on I. Sinisalu valeks kostjaks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja apellatsioonikohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue garaa"iboksi kasutusõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ning 1050-kroonise kahju ja kohtukulude väljamõistmiseks ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.

§ 24

kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida on varale tekitanud teised isikud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on sõlminud korteriühistuga garaa"iboksi kasutamiseks rendilepingu ning tasunud selle järgi igakuiselt renti. Garaa"iboksi kasutab aga ebaseaduslikult kostja. 6. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus on ekslikult leidnud, et vara saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda vaid omanik.

§ 24

lg 1 kohaselt tagatakse rentnikule tema õiguste kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida on varale tekitanud teised isikud, sealhulgas rendile andja.

1. Apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hinnang kostja poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et korteriühistu ei ole garaa"i omanik, vaid see on kõigi korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu juhatusel puudus pädevus otsustada garaa"iboksi kasutamise rendilepingu sõlmimise üle. Eelnevast oleneb, millised seadused kuuluvad asjas kohaldamisele.
2. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1275 krooni 43 senti garaa"iboksi kasutamise eest. Kuna Riigikohus vaatab asja läbi kassatsioonkaebuse alusel ja piires, ei käsitle ta apellatsioonikohtu otsust selles osas. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik