Obsah (4)

§ 5§ 506§ 505§ 507

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-51-02 Tartu, 25. aprill 2002 Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve AS Eesti Maapank (pankrotis) ha

) § 506 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. septembrit
2. a asutatud äriühingutele

§ 5

sätteid.

§ 5

lg 3 sätestab, et enne ettevõtte või selle osa üleminekut tekkinud kohustuse eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga. Seega vastutavad Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva solidaarselt antud võla eest. Vastutuse panemist erafirmale KEK ei ole keegi vaidlustanud ning omandaja A. Prohini vastu ei ole võlanõuet esitatud. Ringkonnakohus ei käsitanud Konstantin ja Aleksei Keki"evi firma asutajatena ja ettevõtte valdajatena, kuna asutamislepingu sõlmimise ajal olid nad lapseealised ning nad ei pea vastutama vanemate majandustegevuse võlgade eest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuse esitasid Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva, kes palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega muudeti maakohtu otsust, ja teha uue otsuse, millega jätta nende vastu esitatud hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt jõustus äriseadustik 1. septembril 1995. a. Kassaatorid leiavad, et

sätteid kohaldatakse äriühingutele samast kuupäevast. A. Keki"ev müüs erafirma KEK A. Prohinile 6. mail 1994. a, s.o enne äriseadustiku jõustumist.

§ 5ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et

§ 5

on kohaldatav ka ettevõtte üleandmisele, juhul kui ettevõte anti üle enne äriseadustiku vastuvõtmist. Erafirma KEK müümise ajal oli kassaatoritel õigus eeldada, et tollal kehtinud TsK § 34 järgi vastutab firma KEK oma kohustuste eest oma varaga. Isegi kui firmaomanik oli sellal vastutav firma kohustuste eest, siis alates

1. maist
2. a läks selline vastutus üle A. Prohinile. Kassaatorite õigusi kitsendab see, et ettevõtte omandaja A. Prohin on solidaarsete vastutajate seast välja jäetud. Kuna kassaatorid ei ole
3. novembril
4. a sõlmitud laenulepingu osapoolteks, puudub alus neile kohustuste panemiseks selle laenulepingu alusel. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus ka TsMS § 229 lg 2 sätteid, kuna rajas oma otsuse asjaolule, mida hageja ei ole hagi alusena käsitlenud. Ringkonnakohus leidis, et kassaatorite vastutus tuleneb ettevõtte müümisest A. Prohinile. Hageja väitis aga, et erafirma KEK müümine oli tühine tehing.
5. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kassaatorid on andud

§-dele 5 ja 506 väära tõlgenduse, sidudes nende toime ekslikult erafirma KEK müügi kuupäevaga.

§ 506lg 2 laiendab äriseadustiku sätteid, muuhulgas § 5, ka enne 1.

septembrit 1995. a asutatud äriühingutele. Ringkonnakohus leidis õigesti, et

§ 5

lg 3 järgi vastutab ettevõtte üle andnud isik kolmandate isikute ees solidaarselt omandajaga ettevõttega seotud kohustuste eest, mis on tekkinud enne ettevõtte või selle osa üleminekut. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et keegi ei ole vaidlustanud vastutuse panemist erafirmale KEK ning selle omandaja A. Prohini vastu ei ole nõuet võla osas esitatud. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 229 lg -s 2 sätestatut. Hagi aluseks oli Virumaa Kommertspanga ja perekond Keki"evi loodud erafirma vahel sõlmitud laenuleping. 7. Riigikohtu istungil jäid pooled eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kassaatorite esindaja selgitas täiendavalt oma seisukohti, et

§ 5

ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ja et Viru Ringkonnakohus rajas oma otsuse asjaolule, mida hageja ise hagi alusena ei käsitlenud. Vastustaja esindaja leidis ka kohtuistungil, et tulenevalt

§ 506

lg-st 2 kuulub

§ 5

tagasiulatuvale kohaldamisele ka

jõustumise eelsele ajale. Lisaks põhjendas vastustaja oma seisukohta, et hagi aluseks oli KEKi ja Virumaa Kommertspanga kui vastustaja õiguseellase vaheline laenuleping ja et kaevatavat otsust ei rajatud asjaoludele, mida hagi alusena märgitud ei olnud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Aleksandr Keki"evi ja Roza Keki"eva vastu esitatud hagi rahuldamise põhjendused ei ole aga asjakohased ning neid tuleb muuta.
2. Ebaõige on kassaatorite seisukoht, et ringkonnakohtu otsus kassaatorite vastu on rajatud asjaolule, mida vastustaja ei ole hagi alusena käsitlenud, ja eksib seetõttu TsMS § 229 lg-s 2 sätestatu vastu. Hagi on esitatud, tuginedes KEKi ja Virumaa Kommertspanga vahel sõlmitud laenulepingule ja selle alusel toimunud raha üleandmisele KEK-le. Kohtu arvates on hagi aluseks järgmised põhilised asjaolud: KEKi ja Virumaa Kommertspanga vahel laenulepingu sõlmimine, perekond Keki"evi olek KEKi asutajaks ning Aleksandr Keki"evi ja Aleksandr Prohini vahel sõlmitud KEKi ostumüügileping. Hagi täienduses esitatud väide, et Keki"evid olid KEKi täisosanikud ja KEK ise täisühing, on hagejapoolne õiguslik kvalifikatsioon õigussuhtele, mitte aga hagi aluseks olev asjaolu. Samasugune õiguslik kvalifikatsioon on ka hinnang KEKi ostu-müügilepingule, mis hageja arvates on tühine. Ringkonnakohus ei ole kassaatorite vastu esitatud hagi rahuldades rajanud oma otsust asjaolule, mida hageja ei ole hagi alusena käsitlenud. Nimelt tugines ringkonnakohus otsust tehes lepingule, mis oli asjas esitatud ja millele hageja hagis ka tugines, olgugi et leidis, et leping on tühine. TsMS § 228 ja § 231 lg 4 mõtte kohaselt ei ole kohus seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema poolt antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Õiguslikult tugines hageja nõue kassaatorite kui väidetavate täisühingu osanike vastutusele, ringkonnakohus leidis aga, et nad vastutavad kui ettevõtte üleandjad

§ 5alusel.

1. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et kassaatorite õigusi kitsendab see, et ettevõtte omandaja A. Prohin on solidaarsete vastutajate seast välja jäetud. Hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab ja kellelt mida nõuab. Hageja ei ole esitanud A. Prohini vastu raha maksmise hagi ja kohus ei saa sellest tulenevalt ka otsustada, kas A. Prohin vastutab KEKi kohustuste eest. Omavaheliselt lepingust tulenevalt võib olla A. Keki"evil A. Prohini vastu tagasinõudeõigus, mis omakorda tuleneb KEKi kohustustest, kuid ka see ei ole käesoleva menetluse esemeks.
2. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 5

ja § 506 lg 2.

§ 5

näeb küll ette ettevõtte kui majandusüksuse üleandja vastutuse ettevõttega seotud kohustuste eest, kuid

§ 505lg 1 kohaselt jõustus äriseadustik 1.

septembril

1. Aleksandr Keki"ev sõlmis KEKi ostu-müügilepingu A. Prohiniga aga juba
2. mail 1994 ning samal päeval anti ka ettevõttesse kuulunud vara üle. Seega oli erafirma KEK vara

jõustumise ajaks juba üle antud. 12. Õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi ega saa seadusel olla tagasiulatuvat jõudu seaduse jõustumise eelsele ajale. Põhiseadus võimaldab seda vaid rangetes piirides seaduste rakendamisest tekkinud õiguskonfliktide ületamiseks, kui ilma sätte tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Kuna seaduse tagasiulatuv jõud on erand, mitte reegel, peab sättele tagasiulatuva jõu andmine olema seaduses ka üheselt ja vaieldamatult välja toodud. Antud juhul ei ole äriseadustikus toodud sõnaselgelt ühtki sätet, mis kohalduksid ajale enne seaduse jõustumist, st omaksid tagasiulatuvat iseloomu. 13.

§ 506

lg 2 analüüsimine teiste äriseadustiku rakendussätete kontekstis näitab, et nimetatud norm ei anna äriseadustiku sätetele tagasiulatuvat jõudu ka kaudselt.

§ 506

lg 1 kohaselt kehtib äriseadustik alates jõustumisest täies mahus kõigile äriühingutele, mis asutatakse pärast seaduse jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 laiendab lõikega 1 võrreldes äriseadustiku rakendusala osaliselt ka äriühingutele, mis olid asutatud enne

1. a
2. septembrit. Sellistele äriühingutele on kuni nende äriregistrisse kandmiseni kohaldatavad osa äriseadustiku sätteid. Küll ei tulene seadusest, et äriseadustiku sätteid kohaldataks äriseadustiku jõustumise eelsele ajale.

§ 506

lg 2 kehtib iga seal nimetatud äriühingu suhtes ajaliselt alates äriseadustiku jõustumisest kuni äriühingu kandmiseni äriregistrisse.

§ 506

lg 2 mõte on äriseadustiku põhimõtete kohaldamine ka neile äriühingutele, kes olid seaduse jõustumise ajal olemas, kuid kelle äriregistrisse üleviimine alles toimus. Sellest tulenevalt ei saa ka

§ 5kehtida enne äriseadustiku jõustumist toimunud ettevõtte üleminekule.

Selline

§ 5

rakendamine ei oleks ilmselgelt õigustatud ka seetõttu, et seaduse tagasiulatuva rakendamise aja alguspunkti ei oleks sel juhul võimalik määratleda, samuti seetõttu, et ettevõtte omandajale ja üleandjale tollal kehtinud seadusega võrreldes täiendava vastutuse panek ei oleks kooskõlas õiguse kohaldamise üldprintsiipidega.

1. Kolleegium leiab, et vaatamata kaevatava ringkonnakohtu otsuse õigusliku põhjenduse osalisele ekslikkusele, on otsuse lõppjäreldus õige ja hagi A. Keki"evi ja R. Keki"eva vastu tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsust tuleb aga muuta põhjenduste osas. KEK-ga seotud dokumentidest ei nähtu üheselt tema juriidiline vorm. Põhikirja p 1.1 kohaselt on KEK puhul tegemist eraettevõttega, p 1.2 kohaselt on ta juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss ja arvelduskonto ning p 1.3 kohaselt valdab ta oma asutajatele kuuluvat eraldiseisvat vara ning võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Põhikirja p 6.2 kohaselt kuuluvad firma omand, tema raha ja vara firma valdajatele (asutajatele) - perekond Keki"evile. Põhikirja p 6.4 kohaselt moodustab 90% omafondidest KEKi kapitali. Põhikirja p 7.1 kohaselt juhivad firmat tema asutajad. KEKi ei registreeritud ümber äriregistrisse, puuduvad andmed, et seda oleks likvideeritud või ümber kujundatud. Kohtumenetluses on KEK osalenud kostjana, kelle suhtes on esimese astme kohus hagi rahuldanud ja ringkonnakohus pole seda muutnud.
2. novembri
3. a laenuleping sõlmiti lepingu enda kohaselt KEK-ga kui õigussubjektiga. Samal ajal
4. mai
5. a ettevõtte üleandmise lepingu sõlmis ja KEKi vara käsutas Aleksandr Keki"ev oma nimel.
6. Erafirma KEK asutamise ajal, aga ka talle laenu andmise ajal kehtinud õigusaktid ei reguleerinud äriühingutesse ja ettevõtetesse puutuvat ühemõtteliselt arusaadavalt. Nimelt kehtinud TsK § 25 kohaselt "juriidilisteks isikuteks loetakse organisatsioone, kes omavad eraldatud vara, võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejateks ja kostjateks kohtus, arbitraa"is või vahekohtus", mille põhjal saab väita, et juriidiliseks isikuks on kõik eraldatud varaga ja iseseisva õigusvõimega ühendused. Mis tingimustel ühendus aga õigusi ja kohustusi kanda võib ehk millal ta on õigusvõimeline, seadus ei sätestanud.
7. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt "ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks". Juriidiliseks isikuks tunnistamise korda seadus ei sätestanud. Ettevõtteseaduse § 4 lg 1 kohaselt "ettevõte võib tegutseda riigiettevõttena, rahvaettevõttena, munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina, rendiettevõttena või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele". Sellest tulenevalt saab väita, et ka ettevõtteseaduse kehtivuse ajal sai ettevõtet lugeda juriidiliseks isikuks juhul, kui ettevõte vastas seadusega mingile ettevõtteliigile kehtestatud kriteeriumidele. Erafirmat või eraettevõtet kui selgepiiriliselt iseseisvat ettevõtte ja juriidilise isiku liiki seaduses ega ka muudes õigusaktides ei tuntud. Ettevõtteseaduse § 12 lg 2 kohaselt "ettevõte loetakse asutatuks ning ta omandab juriidilise isiku õigused tema registreerimise momendist". Täpsemalt reguleeriti ettevõtete registreerimist Eesti NSV Valitsuse
8. jaanuari
9. a määrusega nr 12 kinnitatud "Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendiga".
10. KEK asutamise ja talle laenu andmise ajal oli ettevõtteliikidest seadusega reguleeritud vaid ühistu. Vabariigi Valitsuse tasandil oli määrustega reguleeritud riigiettevõtte, rahvaettevõtte, munitsipaalettevõtte, aktsiaseltsi ja nn majandusühingute tegevus. Kuna KEK põhines ilmselgelt erakapitalil ega olnud loodud ühistuna ja tal puudus ka aktsiateks jagatud aktsiakapital, ei ole tegemist riigiettevõtte, rahvaettevõtte, munitsipaalettevõtte ega ühistu või aktsiaseltsiga.
11. Eesti NSV Valitsuse 13.06.
12. a määrusega nr 122 kinnitatud "Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse" (edaspidi põhimäärus) p 2 kohaselt "majandusühing (edaspidi ühing) on ettevõte, mille asutamise lepingu järgi kaks või enam osanikku kohustuvad üksteise ees ühise nime all lepingus kindlaksmääratud viisil ja määral osa võtma tulu saamisele suunatud ühisest majandustegevusest" ja p 3 kohaselt "ühingutena käsitletakse käesolevas põhimääruses täis-, usaldusja osaühingut". KEKi põhikirjas ega asutamisprotokollis ei räägita, et tegu on osaühinguga ja tema asutamisdokumendid ei vasta ka osaühingule ette nähtud sätetele, muuhulgas põhimääruse p-dele 11, mis näeb ette füüsiliste isikute vahel sõlmitud asutamislepingule notariaalse vormi, ning 48 ja 50, mis sätestavad osaühingu asutamislepingu ja põhikirja kohustuslikud tingimused. Muuhulgas ei ole fikseeritud osamaksude vorm ja suurus, põhikapitali suurus, selle suurendamise ja vähendamise kord, osamaksude tasumise kord ja tähtajad, osanikele kuuluvate häälte arvestamise kord, otsuste vastuvõtmise kord ja ühingu osatähtede võõrandamise kord. Seega puuduvad põhimõttelise tähendusega ettekirjutused, milleta on võimatu rääkida osaühingust. KEK asutamisdokumendid ei vasta täiel määral ka teiste majandusühingute (s.o täisühingu ja usaldusühingu) toonastele sätetele, sealhulgas põhimääruse p-le 11, mis näeb ette füüsiliste isikute vahel sõlmitud asutamislepingule notariaalse vormi; p-le16, mille kohaselt igal osanikul on õigus kasumile; ja p-le 24, mis sätestab asutamislepingu kohustusliku tingimusena muuhulgas osamaksude ja põhikapitali suurused, osamaksude tasumise korra ja otsuste vastuvõtmise korra.
14. septembril
15. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt "eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid". TsÜS § 36 kohaselt "juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega". TsÜS § 170 lg 2 kohaselt "enne
16. aasta
17. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti". Nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest teeb kolleegium järelduse, et alates tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisest, tunnustab Eesti õiguskord juriidilise isikuna vaieldamatult üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse nõuetele vastavaid juriidilisi isikuid ehk isikuid, kes on asutatud seadusega või seaduse alusel. Eraõigusliku juriidilise isikuna tunnistatakse aga üksnes seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing). Seega kehtis alates TsÜS jõustumisest Eestis eraõiguslikele juriidilistele isikutele nn numerus clausus põhimõte (suletud loetelu põhimõte). Nimetatud käsitlust kinnitavad ka
18. märtsil
19. a jõustunud AÕS RakS § 6 lg 2 täiendus, mille kohaselt "juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele", aga ka

§ 507

lg 1, mis nägi ette enne

jõustumist asutatud ettevõtete ümberregistreerimise, ümberkujundamise või sundlõpetamise. TsÜS § 36 alates

1. juunist
2. a kehtiva redaktsiooni kohaselt "eraõigusliku juriidilise isiku võib asutada vastava juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, avalik-õigusliku juriidilise isiku otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega". TsÜS § 6 lg 1 alates
3. oktoobrist
4. a kehtiv redaktsioon sätestas, et "eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing". Sama kinnitavad ka TsÜS § 5 lg 3 alates
5. juulist
6. a kehtiv redaktsioon, mis sätestab, et "juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele" ja eelkõige TsÜS § 170 lg 3 alates
7. juulist 1998 kehtiv redaktsioon, mille kohaselt "enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt asutatud juriidilisi isikuid loetakse juriidilisteks isikuteks üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sätestatud nõuetele. Muus osas kohaldatakse neile nende asutamise aluseks olnud õigusakte".
8. Tulenevalt eelnevast teeb Riigikohus järelduse, et õiguskorra ja tsiviilkäibe poolt iseseisva õigussubjektina tunnustatud erafirmat KEK tuleb hiljemalt
9. septembrist 1994 lugeda täisühinguks ja kohaldada talle täisühingu kohta kehtivaid sätteid, vaatamata sellele et asutamise ajal KEK formaalselt kõiki täisühingule ette nähtud nõudeid ei täitnud. KEKi asutasid ühiselt kaks isikut Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva. KEKi asutamisdokumentidest tuleneb, et KEK valitses perekond Keki"evi vara. KEKi vara käsutas Aleksandr Keki"ev oma nimel kui oma vara. Seega polnud KEKi paigutatud vara täielikult eraldatud Keki"evide muust varast ja KEK polnud piiratud vastutusega õigussubjekt, milleks oleks tollal võinud olla näiteks osaühing või aktsiaselts. Alates
10. a
11. septembrist kehtib Eestis eraõiguslike juriidiliste isikute suletud loetelu ja kõik struktuurid, kes omasid juriidilise isiku staatust enne seda, tuli pärast
12. septembrit
13. a paigutada kas seaduses antud juriidiliste isikute loetelu alla või lugeda nad juriidilisteks isikuteks mitteolevateks asutusteks või oma asutajate registreeritud majandusüksusteks (ettevõteteks

§ 5tähenduses). Pärast 1. septembrit 1994. a vastu võetud äriseadustiku ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja AÕSRak

S muudatused, millele kohus eespool tähelepanu juhtis, ei muutnud õiguslikku olukorda ega kehtestanud sisuliselt uusi ettekirjutusi, vaid üksnes selgitasid alates

1. a
2. septembrist toimunud õigusmuudatuse olemust. Kohus juhib tähelepanu ka põhimääruse p-le 7, mille kohaselt täisühing ei pea olema juriidiline isik. See säte võimaldab tunnustada KEKi täisühinguna ja õigussubjektina ka teda juriidiliseks isikuks lugemata.
3. Tulenevalt sellest, et KEK-le tuleb kohaldada täisühingu kohta käivaid sätteid, kuulub kohaldamisele ka põhimääruse p 4, mille kohaselt "täisühing koosneb vähemalt kahest osanikust, kes vastutavad ühingu kohustiste eest nii oma osamaksuga ühingu põhikapitalisse kui kogu isikliku varaga solidaarselt, s.t. kõik ühiselt ja iga osanik eraldi". Täisühingu osanikud Aleksandr Keki"ev ja Roza Keki"eva vastutavad seega KEKi kohustuste eest solidaarselt. J. Odar, A. Kull, V. Kõve