3-1-1-46-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-46-02 Otsuse kuupäev

1. aprill 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi O. S. ja S. S. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. jaanuari
3. a otsus kriminaalasjas nr II-1-592-01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. S., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts
5. a Istungil osalenud isikud I. S., O. S. ja S. S. ning viimaste kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtuotsus O. S. ja S. S. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi jätta muutmata.
9. I. S. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
10. aprillil
11. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. O. S. ja S. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 129 lg 2 järgi selles, et
13. veebruaril
14. a esitas S. S. alaealiste asjade komisjonile dokumendi, milles sisaldus muuhulgas ka väide, et I. S. on raskelt haige ja tema poeg hooldab teda. Nimetatud kiri oli koostatud O. S. palvel ja viimase poolt esitatud dokumentide alusel.
15. märtsil
16. a esitas O. S. selle dokumendi ka Viru Ringkonnakohtule. Kannatanu I. S. väitel esitati sellega tahtlikult valesid andmeid tema tervise kohta ning levitati laimu, millest teavitati paljusid isikuid. I. S. taotles kriminaalasja raames ka moraalse kahju hüvitamist summas 5000.- krooni.
17. Kohtla-Järve Linnakohtu
18. septembri
19. a otsusega mõisteti kohtualused neile esitatud süüdistuses õigeks. I. S. poolt tasutud riigilõiv summas 2300.- krooni kanti riigituludesse. Kohus märkis, et laim väljendub vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamises, kusjuures vale väljamõeldise all tuleb mõista andmeid, mis ei vasta tegelikkusele. Häbistavad on aga väljamõeldised, mis omistavad isikule selliseid omadusi ja tegusid või mis puudutavad tema viibimist sellises olukorras, mis on vastuolus üldiste moraalinõuetega. Kohus asus lõpptulemusena seisukohale, et KrK § 129 nõuab valeandmete levitamist. Kohtuistungil leidis aga tõendamist, et
20. a lõpus läbis I. S. kahel korral ravi Onkoloogiakeskuses, kus teda opereeriti. Alaealiste asjade komisjonile ja kohtule saadetud kirja koostamisel näitas O. S. seda fakti kinnitavaid dokumente, mille tulemusel kanti kirja fraas "...seoses raskelt haige ema hooldamisega...". Kohus leidis, et antud fraas ei sisaldanud mingeid väljamõeldisi I. S. tervise kohta ega riivanud tema au ja väärikust, kuna Onkoloogiakeskuses ravitavad haigused ei ole häbistavad. Samuti pidas kohus täiesti normaalseks asjaolu, et poeg hoolitseb ema eest. Kohus viitas seejuures ka asjaolule, et nimetatud fraas ei toetunud valefaktidele.
21. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse I. S., paludes otsus tühistada ning teha uus, süüdimõistev otsus.
22. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. detsembri
24. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu motiividega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märkis aga kriminaalkolleegium, et kohtualuste käitumises puudub subjektiivne külg. O. S. puudus eesmärk laimata I. S. Ta tegutses ainult enda laste huvides, keda ta ei tahtnud lahutuse tulemusel teineteisest lahutada. Subjektiivne külg puudus ka S. S. käitumises, keda eksitasid O. S. poolt esitatud andmed selle kohta, et I. S. on raskelt haige. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
25. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse I. S., paludes nimetatud otsuse tühistada. 5.1 Kassaator leiab, et nõustudes enda väitel linnakohtu seisukohtadega, on ringkonnakohus tegelikkuses läinud nendega vastuollu. Nii on linnakohus asunud seisukohale, et kohtualuste ütlused I. S. raske tervisliku seisundi ja vajaliku hooldamise kohta ei sisalda valet. Samas on ringkonnakohus aga leidnud, et S. S. antud hinnang kassaatori tervisliku seisundi kohta oli ekslik. 5.2 Kaebuses leitakse samuti, et kriitikat ei kannata ringkonnakohtu väide kohtualuste käitumises subjektiivse külje puudumise kohta. Kassaator leiab, et kui ka tegelikkuses tahtsid kohtualused saavutada mingit muud eesmärki, siis saavutasid nad seda kuriteo sooritamise teel. 5.3 Kassaator palub Riigikohtul algatada kriminaalasi O. S. suhtes KrK § 1281 tunnustel, kuna viimane rikkus tema tervist puudutava teabe avaldamisega Isikuandme kaitse seadust. Lisaks sellele taotleb kassaator juhul, kui ei vaadata läbi tema moraalse kahju hüvitamise küsimust, tagastada talle tema poolt tasutud riigilõiv.
26. Kassatsioonkaebusele esitas omapoolsed vastuväited O. S. ja S. S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kaitsja nõustub linna-ja ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
27. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles I. S. kassatsioonkaebuse rahuldamist, O. S.ja S. S. ning nende kaitsja aga selle rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Au (väärikuse) mõistet tuleb vaadelda dualistlikult: a) sisemine au - kaitseb inimese sisemisi väärtusi b) välimine au - kaitseb isiku väärtust teiste inimeste silmis, nö hea maine. Subjektiivsest küljest võib isik tunnetada, et alandatud on tema inimväärikust jne. Kohus peab aga otsustama, kas konkreetse väljaütlemisega riivati ka isiku välist au sellisel määral, et on õigustatud karistusõiguslik sekkumine.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole riivatud I. S. välist au. Kogu süüdistus põhineb lausel "ja rasket haigust põdeva ema eest hoolitsemise kõrval" ning kohtud on asunud õigele seisukohale, et ema hooldamine poja poolt on normaalne nähtus ja selles ei ole midagi häbistavat ning puudub välise aumõiste riivamine. Väide, et ema vajab hooldust, võis olla küll vale, kuid ta ei olnud häbistav ja seega puudub O. S. ja S. S. käitumises kuriteokoosseis. Küsimuse hindamine kas I. S. käitumine moodustab KrK §-s 1281 sätestatud kuriteokoosseisu, ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg