MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-45-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 9. mai 2002 Kohtukoosseis eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi AS

§ 237

lg 3 kohaselt toimub asjade läbivaatus üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omandis või valduses asjad on. Edasilükkamatutel juhtudel võib läbivaatust teostada kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Tallinnas AS B. T. kontorites viidi arvutite ja tarkvara läbivaatus läbi ühe juhatuse liikme, Tartu kontoris osakonna juhataja ja Elva kontoris reisikonsultandi juuresolekul. Vastavalt AS B. T. põhikirjale võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget koos. Seega rikkusid politseiametnikud läbivaatuse puhul HÕS § 237 lg 3 ning läbivaatus oli ebaseaduslik. AS-le B. T. määrati õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 45 799 kr riigieelarve vahenditest.

1. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused AS B. T. ning Tartu ja Tallinna Politseiprefektuurid. AS B. T. taotles Tallinna Linnakohtu otsuse motiveeriva osa täiendamist, leides, et Tallinna Linnakohus oleks pidanud võtma seisukoha ka politseitöötajate ruumidesse sisenemise ja väidetava omavoli suhtes, sest need tegevused olid vahetult seotud läbivaatuse protseduuriga. Samuti viidati mitmetele väidetavatele haldusõiguserikkumise menetluse normide rikkumistele läbivaatuse toimepanemisel. Tartu ning Tallinna Politseiprefektuuri apellatsioonkaebustes taotleti AS B. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja menetluse lõpetamist, leides, et AS B. T. esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Linnakohtu otsus on ebaõige ka otsuse motiivide ja lõppjärelduse osas. Politseiametnikud ei ole rikkunud arvutite läbivaatusel HÕS § 237 lg-s 3 sätestatut.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnakohus on järelduste tegemisel analüüsinud kõiki tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohtu kohtukolleegiumil puudub vajadus nende tõendite teisiti hindamiseks. Ringkonnakohus nõustus ka linnakohtu järeldusega, et asjade läbivaatus oli ebaseaduslik, kuna selle toimingu juures ei viibinud asjade omanik või valdaja ega manukad. Ringkonnakohus märkis, et AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei olnud valdajateks AS B. T. töötajad. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Tallinna ja Tartu Politseiprefektuurid.
8. Tartu Politseiprefektuur taotleb ringkonnakohtu otsuse ja määruse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Samuti palutakse AS-lt B. T. välja mõista kohtukulud. 6.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes käsitlemata apellatsioonkaebuses esitatud väited. Samuti on kohtud asunud väärale seisukohale, et läbivaatuse juures pidi olema kaks AS B. T. juhatuse liiget. Kohtud on vaadeldaval juhtumil ebaõigesti kitsendavalt defineerinud valdust, leides, et valdajaks ja seega ka äriühingu esindajateks saavad olla AS B. T. juhatuse liikmed üheskoos. Segamini on aetud TsÜS § 43 lg-st 3 tulenev esindusõigus ja HÕS § 237 lg-st 3 tulenev asjaõiguslik valdusõigus. 6.2 Vaidlustatud haldustoimingute osas on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, mistõttu kuulub asjas menetlus lõpetamisele. HÕS § 241 ei sätesta kaebuse esitamise tähtaega, seetõttu tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust. Selle seadustiku § 9 lg 1 kohaselt tuleb kaebus haldustoimingu peale halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast mil isik haldustoimingust teada sai. Kuid käesolevas asjas on
9. mail
10. a toimunud asjade läbivaatuse peale esitatud kaebus 41 päeva hiljem. 6.3 Ringkonnakohtu määrus AS-le B. T. õigusabi kulude katteks 20 000 kr hüvitamiseks on ebaseaduslik ja põhjendamatu.
11. Tallinna Politseiprefektuur palub tühistada linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus otsus, millega tunnistada
12. mail,
13. mail ja
14. juunil
15. a politseiametnike poolt läbiviidud asjade läbivaatused seaduslikeks. 7.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohtud on vääralt tõlgendanud asjade omaniku või valdaja esindatuse nõuet asjade läbivaatuse puhul. Eraõigusliku isiku põhikirjas sätestatud esindusõigus puudutab õigustoimingut kui tsiviilõiguslikku terminit ning tähendab TsÜS § 58 lg 2 tähenduses isiku õiguspärast tegu, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele. Sel põhjusel on ka äriühingu põhikirjas sätestatud esindus kehtiv üksnes tsiviiltoimingute puhul ega laiene antud kontekstis haldus- ja kriminaalõigusele.
16. Kirjalikes vastuväidetes ei pea AS B. T. esindaja vandeadvokaat Margus Mugu kassatsioonkaebusi põhjendatuteks. Ta leiab, et ringkonnakohtu otsus on motiveeritud ja ta nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt asjade läbivaatus on õigustoiming, mille juures oleksid pidanud viibima aktsiaseltsi juhatuse kaks liiget.
17. Riigikohtu istungil toetasid politseiprefektuuri esindajad esitatud kassatsioonkaebusi, aktsiaseltsi esindaja palus kaebused rahuldamata jätta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab eelnevad kohtulahendid ja tunnistab Tallinna Politseiprefektuuri X politseiosakonna ja Tartu Politseiprefektuuri politseiametnike poolt
19. mail 2001,
20. mail 2001 ja
21. juunil 2001 AS B. T. ruumides läbiviidud asjade läbivaatuse seaduslikuks. 10.1 Ei saa nõustuda ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtadega,

§ 237

lg 3 mõttes saaks läbivaatuse objektiks olnud arvutite ja nendes sisalduva tarkvara valdajaks lugeda üksnes AS B. T.; et kooskõlas selle aktsiaseltsi põhikirjas sätestatuga oleks obligatoorselt pidanud läbivaatuse juures viibima aktsiaseltsi juhatuse kaks liiget põhjusel, et üksnes nemad saavad olla aktsiaseltsi esindajaiks ja et läbivaatusel tegelikult osalenud AS B. T. töötajaid ei saa lugeda HÕS § 237 lg 3 mõttes mitte valdajateks vaid üksnes kasutajateks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole õige arusaam, et kui mingi mõisted - näiteks "valdus" või "esindus" - on päritolult eraõiguslikud, siis peab ka avalikus õiguses terminite "valdus" ja "esindus" kasutamine peegeldama obligatoorselt ja eranditult üksnes vastavaid eraõiguslikke mõisteid. Raske on põhjendada, miks peaks HÕS § 237 lg-s 3 sätestatu tõlgendamisel piirama tõlgendusmeetodite valikut ja miks ei tohiks siin kasutada muuhulgas ka teleoloogilist ja võrdlevat meetodit. 10.2 Kooskõlas HÕS § 233 lg-ga 1 kujutab HÕS §-s 237 sätestatud isiku ja asjade läbivaatus endast haldusõiguserikkumise asja menetlust tagavat menetlustoimingut. Mistahes menetlust tagavat menetlustoimingut iseloomustab eeskätt võimalus vajadusel selle sunniviisiliseks läbiviimiseks, seega läbiviimiseks sõltumata menetlusaluse isiku nõusolekust. Kahtlemata on seadusandja pidanud võimalikuks HÕS § 237 lg 3 alusel toimetada sunniviisiliselt ka asjade läbivaatust. 10.3 Arvestades läbivaatuse sunniviisilise läbiviimise võimalikkust ei ole põhjust väita, et seadusandja oleks soovinud HÕS § 237 lg-s 3 asjade läbivaatuse juures üldjuhul omanike või valdajate juuresoleku võimalikkust sätestades pidanud silmas omanikku või valdajat tsiviilõigusliku subjektina. Tuleb igati nõustuda nii esimese astme kohtu kui ka ringkonnakohtu vaidlustatud otsustes märgituga, et kõiki HÕS-s sätestatud õiguspäraseid tegusid ja sealhulgas ka asjade läbivaatust tuleb lugeda õigustoiminguteks. Need on oma loomult avalikõiguslikud õigustoimingud ehk menetlustoimingud. Kuid põhjendamatu on see, et kohtud on pidanud vajalikuks kirjeldada nende menetlustoimingute läbiviimise tingimusi tuginevalt eraõiguses, täpsemalt öeldes TsÜS §-s 58 sätestatule. TsÜS kõnealuses paragrahvis on fikseeritud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Ilmselt ei saa eitada, et ka HÕS § 237 alusel läbiviidava asjade läbivaatuse tulemiks võib olla mingi tsiviilõiguse- ja kohustuse tekkimine näiteks juhtudel, mil läbivaatusega tekitatakse lepinguvälist kahju. Kuid see ei anna alust lugeda HÕS § 237 alusel läbiviidavat asjade läbivaatust tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele suunatud toiminguks. Arusaama,

§ 237

lg-s 3 ei ole seadusandja pidanud silmas valdajat mitte obligatoorselt tsiviilõigussuhte subjektina, kinnitab ka seadusandja poolt samas sätestatud võimalus, et edasilükkamatutel juhtudel võib asjade läbivaatuse juures osaleda ka kaks manukat. Puhtalt tsiviilõigussuhte raames ei saaks kuidagi kõne alla tulla tsiviilõigussuhte subjekti asendamine kahe täiesti kõrvalise isikuga, kelle puhul ei saa mingil juhul rääkida isegi mitte esindussuhte võimalikkusest. Võimalus viia asjade läbivaatust edasilükkamatutel juhtudel läbi ka manukate juuresolekul peegeldab Riigikohtu arvates seadusandja mõtet, et üldjuhul läbivaatuse juures viibiva valdaja õiguslik seisund ei saa põhimõtteliselt erineda edasilükkamatutel juhtudel selles toimingu juures viibivate manukate õiguslikust seisundist. 10.4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on seadusandja eesmärgiks HÕS § 237 lg-s 3 loetletud isikute juuresoleku sätestamisel olnud hilisemal vajadusel menetlejale võimaluse tagamine tõendada, et läbivaatuse käik ja tulemused olid sellised, nagu see on fikseeritud läbivaatuse protokollis. Põhimõtteliselt võib mõista nii omaniku kui ka tsiviilõiguslikus mõttes valdaja huvi osaleda isiklikult läbivaatuse juures ja seda huvi on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitletavate läbivaatuste käigus püütud võimaluste piires ka arvestada. Kuid selline huvi ei saa domineerida avalik-õigusliku huvi üle tuvastada haldusõiguserikkumiste toimepanemist. Erinevalt ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses märgitust ei saa esitatud seisukohta muuta ka haldusõiguserikkumise eest mõistetava karistuse raskus. 10.5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa nõustuda ka kohtuotsustes väljendatud seisukohaga, et politseitöötajad peavad juriidilise isiku asjade läbivaatuse eelselt selgitama välja selle juriidilise isiku esindajad tsiviilõiguslikus mõttes. Tsiviilõigusliku esinduse instituudi (TsÜS

1. peatükk) eesmärk on sätestada võimalus teha ühel isikul (esindajal) tsiviilõiguslikke tehinguid teise isiku (esindatava) kaudu. Seega tagatakse tsiviilõigusliku esindaja instituudi vahendusel teatud isikule - esindajale just nimelt tsiviilõigussuhetes aktiivse subjekti seisund, sellise subjekti seisund, kes võib volituste piires tekitada, muuta või lõpetada tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale (TsÜS § 95 lg 1). HMS § 13 lg-s 3 sätestatu kohaselt kohaldatakse ka esindusele haldusmenetluses TsÜS
2. peatüki sätteid. Kuid siin tuleb silmas pidada, et vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole ei väärteomenetlus (haldusõiguserikkumiste menetlus) ega ka süütegude (kuritegude) kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Tulenevalt viimatimärgitust ei saa ei haldusõiguserikkumise- ega ka kriminaalmenetlusse mehhaaniliselt üle kanda vähemalt mitte kõiki tsiviilõigusliku esinduse põhimõtteid. Haldusõiguserikkumiste menetluses on esindaja osavõtu võimalused sätestatud HÕS §-s
3. Kuid erinevalt tsiviilõiguslikust esindajast tsiviilõigussuhete loomisel ei ole haldusõigusrikkumise- või ka kriminaalmenetluses esindajal võimalik olla esindajaks kõigis menetlussituatsioonides: juriidilise isiku ruumide läbiotsimist, võetust aga ka vara läbivaatust ei saa asendada juriidilise isiku esindaja suhtes toimetatava läbiotsimise, võetuse või vara läbivaatusega. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher