← Eesti

3-2-1-41-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon 3-2-1-41-02 Tartu,

  1. mai
  2. a Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull, L. Laarmaa AS Kalf VK hagi Eesti Vabariigi vastu 1 277 523 krooni 40 sendi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr II2/1400/01 Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebus
  5. aprill
  6. a Hageja esindaja vandeadvokaat A. Kunila ja kostja esindaja vandeadvokaat T. Vaher
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. jaanuaril
  13. a sõlmisid hageja ja kostja lepingu tähtajaga kuni
  14. detsember
  15. a Tallinnas Gonsiori tn 29 paikneva ministeeriumi administratiivhoone ning seda ümbritseva territooriumi hooldamise ja haldamisega seotud tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Lepingu p 3.1.1 järgi kohustus ministeerium tasuma hagejale teenuste eest kuude kaupa jooksva kuu
  16. kuupäevaks; p 3.1.4 järgi aga korrigeerima kord kvartalis kokkulepitud teenuste tasu vastavalt tarbijahinnaindeksile.
  17. mail
  18. a esitatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt täitis ministeerium lepingu p-s 3.1.4 märgitud kohustust kuni
  19. a esimese kvartali lõpuni.
  20. a kohta leppisid pooled kirjalikult kokku, et lepingu p 3.1.4 täitmine peatatakse. Kostja võlg hageja ees on
  21. a kolme kvartali eest 68 267 krooni 29 senti,
  22. a eest 249 958 krooni 88 senti,
  23. a eest 357 641 krooni 14 senti - kokku 675 867 krooni 30 senti. Koos käibemaksuga (121 656 krooni 10 senti) võlgneb kostja 797 523 krooni 40 senti. Veel palus hageja sellelt summalt välja mõista viivise kuni kohtuotsuse tegemise päevani.
  24. Kostja tunnistas hagi summas 10 590 krooni 60 senti. Suulisel kokkuleppel hagejaga ei korrigeeritud
  25. aasta teisest kvartalist alates tasumisele kuuluvaid summasid enam tarbijahinnaindeksi alusel.
  26. Tallinna Linnakohtu
  27. juuni
  28. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist väidetav suuline kokkulepe tarbijahinnaindeksi arvestamisest loobumise kohta. Kohustise mittetäitmisega on kostja tekitanud hagejale kahju 797 523 krooni 40 senti, s.o võlgnevus
  29. aasta kolme kvartali eest 68 267 krooni 29 senti,
  30. aasta eest 249 958 krooni 88 senti,
  31. aasta eest 11 874 krooni 40 senti tasumata jäänud teenustasu;
  32. aasta osas võlgnevust ei ole. Lisaks põhivõlale mõisteti välja viivis 480 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  33. Tallinna Ringkonnakohtu
  34. novembri
  35. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kostja ei täitnud lepingu p-s 3.1.4 kokku lepitud kohustust teenustasu korrigeerimise kohta vastavalt tarbijahinnaindeksile. Sellest tulenev võlgnevus 797 523 krooni 40 senti kuulub kostjalt väljamõistmisele. Linnakohus on aga põhivõla väljamõistmisel ekslikult juhindunud TsK § 222 lg-st 1 ning käsitlenud nimetatud summat hageja kahjuna. Lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad ei ole hageja kahju nimetatud sätte mõttes. Ringkonnakohus leidis, et põhivõlgnevus 797 523 krooni 40 senti koosneb
  36. a kolme kvartali võlast 68 267 krooni 29 senti,
  37. a võlast 249 958 krooni 88 senti ja
  38. a võlast 357 641 krooni 14 senti; summale lisandub käibemaks 121 656 krooni 10 senti. Viivise vähendamise taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei esitanud seda esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 319 lg-st 2 ja § 73 lg-st 1 ei või ka kostja apellatsioonkaebuses esile tuua uusi asjaolusid, mida ta pole esitanud esimese astme kohtus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  39. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse Eesti Vabariigi apellatsioonkaebuse osalise rahuldamata jätmise osas tühistada ning saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuse piire. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu poolt välja mõistetud summa, kuna see ei vasta kohtu enda poolt aastate kaupa tuvastatud võlgnevuste summale. Õige oleks kostjalt välja mõista 330 100 krooni 57 senti (
  40. aasta eest 68 267,29 krooni;
  41. aasta eest 249 958,88 krooni ja
  42. aasta eest 11 874,40 krooni). Ringkonnakohus täiendas aga võlasummat omaalgatuslikult uute üksikute võlgnevustega, asendades
  43. aasta eest võlgnetava summa 357 641 krooni 14 sendiga ning lisades käibemaksu 121 656 krooni 10 senti. Samas ei ole kohus võlgnevuse ümberarvutamist põhjendanud. Motiveerimata on ringkonnakohtu väide, et
  44. aasta tegelik võlgnevus on 357 641 krooni 14 senti. Kuna põhivõlg on väiksem, tuleb viivis uuesti arvestada. Viiviste vähendamist ei taotlenud kostja esimese astme kohtus, kuna see oleks olnud haginõuete kaudne tunnustamine. Ringkonnakohtul oli õigus leppetrahvi vähendada.
  45. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud uusi asjaolusid, vaid viis otsust muutes selle põhjendused kooskõlla õigete järeldustega väljamõistetud võla suuruse kohta. Apellant oli kaebuses vaidlustanud lõpliku summa vastavust kolme aasta võlgade summale ja selles osas kohtulahendit ka kontrolliti. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  46. Apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
  47. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellatsioonkaebuses pidas kostja õigeks linnakohtu otsust temalt 330 100 krooni 14 sendi suuruse põhivõla ja 240 000 krooni suuruse viivise väljamõistmise osas. Seega vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse ka osas, millega talt mõisteti välja põhivõlga rohkem kui 330 100 krooni 14 senti. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustati kohtu poolt välja mõistetud võlasumma suurus, siis oli ringkonnakohtul õigus kaebuse alusel selles osas linnakohtu otsuse õigsust kontrollida. Apellatsioonikohtul oli õigus kontrollida ka väljamõistetud võlasumma (mis ületab vaidlustamata 330 100 krooni 14 senti) kujunemise asjaolude tuvastamise õigsust.
  48. Ringkonnakohtu otsus ei vasta aga TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Apellatsioonikohtu otsuses ei ole nimetatud tõendeid, mille alusel kohus leidis, et kostja tegelik võlgnevus hageja ees
  49. aasta eest on 357 641 krooni 14 senti, mitte 11 874 krooni 40 senti, nagu oli oma otsuses märkinud linnakohus. Otsuses puuduvad motiivid ka käibemaksu väljamõistmise kohta kostjalt.
  50. Kuna kostja ei taotlenud TsK § 194 lg 1 toodud asjaoludel viivise vähendamist esimese astme kohtult, siis on ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse selle taotluse jätnud õigesti tähelepanuta. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka kostjal puudub poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõtet arvestades õigus apellatsioonimenetluses tugineda asjaolule, mida ta ei ole esile toonud esimese astme kohtus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 2-1-31-97 - RT III, 1997, 11, 119).
  51. Kostja kassatsiooniastme õigusabikulu 13 735 (kolmteist tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni 20 sendi väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel ringkonnakohtus. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.