KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-2-02 Otsuse kuupäev 9. mai 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi D.Ž. süüdistus KrK §

§ 139lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning M.M. süüdistus Kr

K §

§ 139lg 2 p 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. jaanuari
4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill 2002 Istungil osalenud isikud D.Ž. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, M.M. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
6. Õigeks mõista D.Ž. süüdistuses KrK §

§ 139lg 2 p-de 1 ja 2 ning M.M. süüdistuses Kr

K §

§ 139lg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada.
2. Kohtukulud kaitsjatasu näol võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
3. mail
4. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. D.Ž. ja M.M. anti kohtu alla süüdistuses KrK §

§ 139lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et 28.

septembril

1. a kella 15.15 paiku püüdsid nad varastada Narvas P x asuvast kauplusest A 2 pudelit šampooni ja teflonpanni, mille väärtus kokku oli 539 krooni. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvamehed pidasid D.Ž. ja M.M. kauplusest väljumisel kinni. Varastatud esemed tagastati kauplusele.
2. Narva Linnakohtu
3. novembri
4. a otsusega mõisteti D.Ž. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks. Sama otsusega tunnistati M.M. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 4 kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati mõlemad kohtualused karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kolmeks aastaks.
5. Linnakohtu otsuse vaidlustasid Narva Prokuratuuri prokurör Silvi Peebo, M.M. kaitsja Jekaterina Jevšina ning D.Ž. kaitsja Valentina Manjuk.
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. D.Ž. tunnistati süüdi KrK §

§ 139lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust. M.M. tunnistati süüdi Kr

K §

§ 139lg 2 p 1 järgi.

Ülejäänud osas jäi kohtuotsus samaks. Apellatsioonprotest ja V. Manjuki apellatsioonkaebus rahuldati, J. Jevšina apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kohtuotsus jõustus

1. jaanuaril
2. a ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
3. Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs esitas Riigikohtusse avalduse kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu 6.novembri
4. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. jaanuari
6. a kohtuotsustes. Avaldaja selgitab, et süüdimõistetud varastasid 539 krooni väärtuses võõrast vara ning see tegu oli teo toimepanemise ajal, s.o
7. septembril
8. a kuritegu. Alates
9. oktoobrist
10. a kvalifitseeritakse HÕS § 1441 lg 2 järgi võõra vara salajane vargus, mille puhul varastatu väärtus ei ületa kümmet trahviühikut. Samast kuupäevast jõustus HÕS § 21 lg 1 muudatus, mis sätestab trahviühikuks 60 krooni. Seega saab alates
11. oktoobrist
12. a kriminaalkorras karistada isikut varguse eest juhul, kui varastatu väärus ületab 600 krooni. Kui varastatu väärtus jääb alla 600 krooni, on tegemist halduseõiguserikkumisega, s.o pisivargusega. Kuna D.Ž. ja M.M. poolt varastatu väärtus on 539 krooni, puudub nende teos kuriteokoosseis. Sellega seoses palub avaldaja tühistada D.Ž. ja M.M. suhtes tehtud kohtuotsused, lõpetada kriminaalmenetlus ning saata materjalid Narva Politseiprefektuurile süüdlaste haldusvastutusele võtmiseks.
13. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust ja sellega ühinesid ka kaitsjad. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse ( vastu võetud
15. juunil
16. a, hakkas kehtima
17. oktoobril
18. a, avaldatud RT I 2001, 65, 378 ) §-ga 15 asendati HÕS-is sõna "päevapalk" sõnaga "trahviühik". Sama seaduse §-ga 16 muudeti HÕS § 21 lg-t 1 ja kehtestati, et rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumiste eest ettenähtud sanktsioonis sätestatud trahviühikute ulatuses. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. 7.1 HÕS § 1441 lg 1 kehtestab haldusvastutuse pisivarguse eest, mis ei olnud seotud vargusega eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab varastatu väärtuse ülempiiri, mille puhul võetakse isik haldusvastutusele pisivarguse eest. Alates
19. oktoobrist
20. a on varguse puhul kuriteoga tegemist siis, kui varastatu väärtus ületab 600 krooni. Eelnimetatud seadusemuudatus kõrvaldab teo karistatavuse ja seetõttu on sellel tagasiulatuv jõud KrK § 6 lg 2 mõttes.
21. Kohtualused panid varguse katse toime
22. septembril
23. a. Eeltoodud seadusemuudatus jõustus
24. oktoobril
25. a. Narva Linnakohus arutas käesolevat kriminaalasja
26. novembril
27. a, seega oleks linnakohus ja hiljem ka ringkonnakohus pidanud lähtuma KrK § 6 sätestatud põhimõttest ning mõistma kohtualused õigeks KrMK § 268 lg 4 alusel nende teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 kuuluvad kohtuotsused tühistamisele ja D.Ž. ning M.M. tuleb õigeks mõista. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Peeter Vaher