Obsah (4)

§ 228§ 333§ 154§ 363

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-64-02 Tartu, 9. mai 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Lemmo Mägi hagi Balti Haridus

§ 228

, mille kohaselt tuleb otsuse tegemisel teha otsus kõigi nõuete kohta.

§ 333

lg 2 mõttes on tegemist olulise protsessiõiguse normi rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuses palus L. Mägi ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 154

lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse.

1. juuni
2. a avalduses märkis hageja, et jääb esialgses hagiavalduses esitatud asjaolude juurde, kuid soovib muuta hagi eset ning palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Tatari 24 asuvale kinnistule ning kande tegemist kinnistusraamatusse. Kuna hageja muutis oma nõuet kooskõlas

§-s 154 sätestatuga, on ekslik ringkonnakohtu väide, et linnakohus oleks otsuses pidanud seisukoha võtma ka hageja esialgse nõude osas. Ka linnakohus lähtus sellest, et

1. juunil
2. a esitatud nõue oli hagi eseme muutmise nõue.
3. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas Balti Haridus- ja Kultuuriühing kaebust põhjendamatuks.
4. Tsiviilkolleegiumi istungil esitas L. Mägi esindaja kaebuse juurde dokumendid, mis tõendavad, et hageja on kassatsiooniastmes osutatud õigusabi eest tasunud 12 537 krooni 50 senti. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 363p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

9.

§ 154

lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset ja suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse.

1. septembril
2. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus L. Mägi kohustada Balti Haridus- ja Kultuuriühingut sõlmima temaga Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu notariaalset ostu-müügilepingut. Hagi alusena tõi hageja välja järgmised asjaolud: kostja ostis
3. mail
4. a 100 000 USA dollari eest Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse; hageja oli Tatari 24 elamu üürnik ja seega ORAS §-st 121 lg 10 tulenevalt ostueesõigust omav isik; hageja vormistas
5. juulil
6. a notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks; kostja seadis ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks tehtud kulutuste osalise hüvitamise, millega hageja ei nõustunud. Esimese astme kohtu toimikust nähtuvalt esitas L. Mägi
7. juunil
8. a hagi eseme muutmise avalduse, milles jäi esialgses hagiavalduses esitatud hagi aluste juurde, kuid soovis tulenevalt

§-st 154 muuta hagi eset ning palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Tatari 24 asuvale kinnistule ja kanda ta omanikuna kinnistusraamatusse. Tallinna Linnakohtu

1. juuni
2. a määruses viidati hageja avaldusele ja paluti hagejal hagi eseme muutmise tulemusena hagihinna suurenemisel tasuda täiendavalt riigilõivu 66 960 krooni, mida hageja ka tegi. Hageja
3. juuni
4. a avaldus oli hagi eseme muutmise avaldus ja sellisena käsitles avaldust ka esimese astme kohus. Linnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel

§-s 228 sätestatut. 10. Hageja kassatsiooniastmes kantud kohtukulude hüvitamine otsustakse asja uuel läbivaatamisel. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa