KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-6-02 10. mai 2002 Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Villu Kõve, Jaak Lui

jõustumist kehtinud alustel ja korras ning selle nõude menetlemiseks halduskohtus puudub seaduslik alus. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-le 4 lg 6 oli isikul õigus esitada kohtule hagi hüvitise saamiseks. Järelikult tuli sellise nõudega pöörduda maa- või linnakohtusse, mitte aga halduskohtusse. Seda seisukohta kinnitab

§ 31lg 5.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

1. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. jaanuari
3. a määruses on ringkonnakohus leidnud, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlused kuuluvad alates uue Halduskohtumenetluse seadustiku jõustumisest
4. jaanuaril 2000 halduskohtu pädevusse, ja jätnud muutmata samasisulise Tallinna Linnakohtu
5. detsembri
6. a määruse. Kohtute selline seisukoht on ekslik.
7. Tallinna Linnakohtule kahju hüvitamiseks avalduse esitamise ajal -
8. oktoobril 2001 - kehtis Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse redaktsioon, mille §-de 3 ja 6 lg 1 järgi oli õigus taotleda kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras või kohtu kaudu. Viimatinimetatud võimaluse kasutamisel tuli esitada hagi riigi vastu kahju hüvitamiseks. Seega nägi seadus ette selliste kahju hüvitamise taotluste jaoks teistsuguse menetluskorra tsiviilkohtumenetluse. Selles korras lahendab asja üldkohus, mitte halduskohus.
10. jaanuaril 2002 jõustus Riigivastutuse seadus. Nimetatud seaduse § 28 p-dega 1 ja 6 tunnistati kehtetuks Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-d 3 ja 6.

§-dest 1 lg 1, 2 lg 1 p 5 ja lg 3 ning 17 lg 1, samuti HKMS §-st 3 lg 1 p 1 tuleneb, et alates 1. jaanuarist 2002 tuleb riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kaebus halduskohtule, mitte aga üldkohtule.

§ 31lg 5 alusel vaadatakse enne selle seaduse jõustumist 1.

jaanuaril 2002 esitatud hagi alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi enne 1. jaanuari 2002 kehtinud alustel ja korras. 8.

§ 31

lg 5 järgi võib isik, kelle taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on Rahandusministeerium jätnud rahuldamata enne selle seaduse jõustumist, esitada kaebuse halduskohtule kuue kuu jooksul keeldumise otsuse teatavaks tegemisest arvates. Tallinna Halduskohtu

1. aprilli
2. a määrusest nähtub, et R. Serov ei esitanud kaebust halduskohtule tähtaegselt. Seega oleks R. Serovi õiguste kaitse halduskohtus takistatud ka siis, kui tunnistada halduskohus erandina pädevaks seda asja lahendama.
3. Eelnimetatud põhjustel tuleb tühistada Tallinna Linnakohtu
4. detsembri
5. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
6. jaanuari
7. a määrus. Kuna R. Serov esitas Tallinna Linnakohtule avalduse
8. oktoobril 2001, seega enne

jõustumist, siis kuulub R. Serovi taotlus lahendamisele üldkohtus - Tallinna Linnakohtus. Tõnu Anton, Villu Kõve, Jaak Luik, Uno Lõhmus, Harri Salmann