3-1-1-62-02

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-62-02 Määruse tegemise koht Tartu

1. mai 2002 ja kuupäev Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Dmitri Kovalevi jt süüdistus KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi Vaidlustatud Viru Ringkonnakohtu kohtuniku Eeva Levina
2. aprilli
3. a määrus, kohtulahend millega jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristel Vedro apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro erikaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise
4. aprill 2002 kuupäev Istungil osalenud isikudD. Kovalevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
5. Erikaebus rahuldada.
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
7. aprilli
8. a määrus, millega jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja apellatsioonkaebus, tühistada.
9. Ennistada D. Kovalevi kaitsja esitatud apellatsioonkaebuse tähtaeg.
10. Välja mõista Dmitri Kovalevilt riigieelarve tuludesse 920.40 kr kaitsjatasu katteks.
11. Määrus jõustub
12. mail
13. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. D. Kovalev tunnistati Lääne-Viru Maakohtu
15. märtsi
16. a otsusega süüdi KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus kaheksa aastat.
17. Kriminaalasja andmetel koostas D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro
18. märtsil
19. a apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas D. Kovalevi kuriteole antud õigusliku hinnangu. Apellatsioonkaebus registreeriti Lääne-Viru Maakohtus
20. märtsil
21. a. Vastavalt AKKS § 9 sätetele teatas Lääne-Viru Maakohtu kohtunik M. Allikmäe
22. märtsil
23. a menetlusosalistele, sh ka K. Vedrole apellatsioonkaebuse saamisest ning tegi menetlusosalistele teatavaks õiguse esitada selle kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid.
24. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik E. Levina leidis
25. aprilli
26. a, et D. Kovalevi kaitsja K. Vedro apellatsioonkaebus on esitatud AKKS §-s 6 sätestatud apellatsioonitähtaja rikkumisega. Maakohtu otsus kuulutati
27. märtsil
28. a, seega oli apellatsioonkaebuse esitamise või postitamise viimane kuupäev
29. märts
30. a. Kaitsja esitas apellatsioonkaebuse aga
31. märtsil
32. a. Tähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole. Eeltoodut arvestades jättis kohtunik kaitsja apellatsioonkaebuse käiguta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
33. Viru Ringkonnakohtu kohtuniku E. Levina
34. aprilli
35. a määruse peale esitas D. Kovalevi kaitsja K. Vedro erikaebuse. Kaitsja leiab, et nimetatud määrus on põhjendamata ja vastuolus seadusega. 4.1 Kaebaja märgib, et AKKS § 10 kohaselt jätab kohtunik apellatsioonkaebuse käiguta, kui see ei vasta sama seadustiku § 8 nõuetele. Alles siis kui apellant ei ole kohtu poolt antud tähtajaks apellatsioonkaebuses esitatud puudusi kõrvaldanud, võib kohus apellatsioonkaebuse tagastada läbivaatamatult. Kaitsja leiab, et Lääne-Viru Maakohus tunnistas apellatsioonkaebuse nõuetekohaseks, järelikult ka tähtaegselt esitatuks. Tema arvates rikkus Viru Ringkonnakohus AKKS § 6 lg 4 ja § 13 sätteid, sest ei andnud talle võimalust apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sh selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või selle õigeaegse esitamise põhjendamiseks. 4.2 Kaebuse esitaja selgitab, et esitas oma apellatsioonkaebuse Lääne-Viru Maakohtu kantseleisse tähtaegselt, so
36. märtsil
37. a kella 16.45 paiku, kuid see jäi sel päeval sissetulnud dokumentide nimekirja kandmata. Alternatiivina palub kaitsja Riigikohtul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Mõjuva põhjusena toob kaitsja esile tema tegevusest või tegevusetusest mitteolenevad asjaolud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
38. Käsitletavas asjas väidab kaebaja, et ta esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt, so
39. märtsil
40. a. Lääne-Viru Maakohtu kohtunik on
41. märtsil
42. a teatanud kõigile menetlusosalistele, ka D. Kovalevi kaitsjale K. Vedrole, et viimase poolt on kooskõlas AKKS §-ga 9 esitatud apellatsioonkaebus Lääne-Viru Maakohtu
43. märtsi
44. a kohtuotsuse peale ja selgitanud menetlusosalistele nende õigust esitada apellatsioonide kohta kuni
45. aprillini
46. a kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Seega ei leitud K. Vedro apellatsioonkaebuses kohtuniku poolt mingeid puudusi ega vigu ja see edastati teiste kaebustega ringkonnakohtule. Kaebuse esitaja oli kuni ringkonnakohtuniku
47. aprilli
48. a määruseni teadlik, et ta on esitanud tähtaegselt nõuetekohase apellatsioonkaebuse ja kaebus tuleb ka ringkonnakohtus läbivaatamisele. Riigikohus nõustub erikaebuses väidetuga, et juhul kui ringkonnakohtunik siiski leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes, kuid esimese astme kohus pole sellele tähelepanu pööranud ja on andnud kaebusele edasise käigu, oleks ringkonnakohus pidanud kaitsjat teavitama ja andma talle võimaluse esitada taotlus tähtaja ennistamiseks.
49. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
50. märtsi
51. a otsuses kriminaalasjas nr III-1/119/95 (RT III, 1995, 5, 54) väljendatud seisukohaga, märgib kriminaalkolleegium jätkuvalt, et kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks ja sellisena saavad seda mõista ka menetlusosalised.
52. Lähtudes eeltoodust ja menetluse ökonoomsuse põhimõttest ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 76 ja § 77 ennistab Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Kovalevi kaitsja K. Vedro apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja saadab süüdistusasja edasiseks menetlemiseks Viru Ringkonnakohtule. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher