3-2-1-66-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-66-02 Otsuse kuupäev Tartu,

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi KÜ Kaevur hagi Andrei Lukini vastu võla nõudes. Vaidlustatud Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus kohtulahend tsiviilasjas nr II-2-363/01 Kaebuse esitaja ja Andrei Lukini kassatsioonkaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise
5. aprill
6. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon
7. Muuta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsust osas, millega mõisteti Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur kasuks välja 5 301 krooni viivistena ja 1 402 krooni kohtukulude katteks.
10. Mõista Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur kasuks välja 4 861 krooni 45 senti viivistena ja 1 121 krooni 95 senti kohtukulude katteks.
11. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.
12. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
13. Tagastada Andrei Lukinile
14. jaanuaril
15. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. KÜ Kaevur palus korteriühistu liikmelt A. Lukinilt välja mõista
17. a juulist kuni detsembrini tasumata hoolduskulu 7 246 krooni 87 senti ning viivise 5 300 krooni 98 senti. Eelistungil vähendas hageja nõuet põhivõla võrra, kuna kostja oli selle tasunud ja palus kostjalt välja mõista
18. augusti
19. a seisuga viivise 8 110 krooni 19 senti.
20. Ida-Viru Maakohtu
21. septembri
22. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus hageja alates
23. a augustist viivise arvestamisel korteriühistu põhikirja p-st 79, mille kohaselt määratakse viivise suurus kindlaks üldkoosoleku otsusega. Hageja üldkoosoleku otsust ei esitanud.
24. märtsil
25. a jõustunud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib viivist arvestada 0,07 % päevas maksmata jäänud summadelt. Hageja ei esitanud korrektset viivise arvestust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
26. Viru Ringkonnakohtu
27. detsembri
28. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning rahuldati hageja viivisenõue 5300 krooni 98 sendi ulatuses ja mõisteti kostjalt välja kohtukulu 1 402 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võtab korteriühistuseaduse § 4 lg 1 kohaselt korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek.
29. juulil
30. a vastu võetud korteriühistu põhikirja p
31. 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlgastelt viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Korteriühistu liikmena oli kostja kohustatud järgima põhikirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule kirjalikku avaldust viivisenõude suurendamiseks, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduses nõutud viivis. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
32. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse viivise ja kohtukulu väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti korteriühistuseadust. Hageja arvestas viiviseid perioodi eest
33. a juulist kuni
34. a jaanuarini. KÜ Kaevur põhikiri kinnitati
35. augustil
36. a ja ühistu kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse
37. detsembril
38. a. Seega sai põhikirja järgi viiviseid arvutada alates
39. detsembrist
40. a. Põhikirja p 20 alap 4 järgi määratakse viivise suurus üldkoosoleku otsusega. Vastav otsus puudub. Ringkonnakohus viitas viivise arvestamisel
41. juulil
42. a vastu võetud elamuühistu Kaevur põhikirja p-le 7 alap
43. Elamuühistu põhikirjast sai lähtuda ainult kuni korteriühistu asutamislepingu sõlmimiseni. Kostjalt viivise väljamõistmine oli alusetu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
44. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsust tuleb muuta viivise ja kohtukulu väljamõistmise osas.
45. Korteriühistu nõudis kostjalt
46. a juulist kuni detsembrini tasumata hoolduskulu ja viivist. Põhivõla tasumisel nõudis hageja viivise 5 300 krooni 98 sendi tasumist. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat.
47. juuli
48. a üldkoosolekul vastu võetud ja
49. juulil
50. a Sillamäe Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees registreeritud elamuühistu Kaevur põhikirja p 7 alap 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlglaselt viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Ringkonnakohus on otsuse õigesti märkinud, et põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa toob. Korteriühistu Kaevur põhikiri kinnitati alles
51. augustil
52. a ja korteriühistu kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse
53. detsembril
54. a. Registriosa väljavõtte järgi on korteriühistu endine reg. nr. ettevõtteregistris 21002865 - elamuühistu Kaevur. Korteriühistu põhikirja p 20 alap 4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu); maksete mittetähtaegselt tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise maksmise kohustus üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud korras sisaldub ka põhikirja p-s
55. Asja materjalidest nähtuvalt kohtule vastavat üldkoosoleku otsust ei esitatud. Maksete maksmisega viivitamisel oli viivise arvutamise aluseks kuni
56. detsembrini
57. a elamuühistu Kaevur põhikiri. Kostjal puudus
58. a detsembri eest täies ulatuses viivise nõudmiseks alus. Hageja esitatud arvestuse järgi oli
59. a detsembris arvutatud viivis 801 krooni 42 senti. Viivis ühe päeva eest oli 25 krooni 85 senti (801.42 : 31 =25.85) ja 14 päeva eest 361 krooni 90 senti (25.85 " 14= 361.90). Viivis
60. a juulist kuni detsembrini oli 4 499 krooni 56 senti ning 14 päeva eest detsembris 361 krooni 90 senti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4 861 krooni 45 senti.
61. Vastavalt TsMS §-le 60 lg 11 muudab Riigikohus kohtukulude jaotust. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 701 krooni 95 senti ja apellatsioonkaebuselt 700 krooni. Peale hagiavalduse esitamist tasus kostja põhivõla. Kuigi tasutud summa võrra hagihind vähenes, mõistab kohus TsMS § 62 põhimõttest lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja kogu hagiavalduselt tasutud riigilõivu 701 krooni 95 senti. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistetakse hagi osalisele rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja nõude rahuldab kohus 4 861 krooni 45 sendi ulatuses, millelt tulnuks riigilõivuseaduse lisa 2 alusel tasuda riigilõivu 420 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukulu kokku 1 121 krooni 95 senti. J. Odar, H. Jõks, V. Kõve