← Eesti

3-1-1-60-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-60-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 23. mai 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Krimi

§ 76lg 2 ning § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-147-2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  3. aprill
  4. a Istungil osalenud isikud S. Petrenko kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a otsus kriminaalasjas nr II-1-47-2002 Sergei Petrenko süüdistuses muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  7. mail
  8. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tallinna Linnakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsusega tunnistati S. Petrenko süüdi ja teda karistati KrK §

§ 76lg 2 järgi kahe aasta vabadusekaotusega ja Kr

K § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kolme aasta ja kaheksa kuu vabadusekaotusega. KrK § 40 lg1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti S. Petrenkole kolm aastat ja kaheksa kuud vabadusekaotust. S. Petrenko tunnistati KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi selles, et ta koos isikute grupiga hoidis tema valduses olevas garaažiboksis X maakonnas X vallas X tee N/N-N külmkapis ajavahemikul

  1. oktoobrist
  2. novembrini
  3. a ebaseaduslikult 19425,5 grammi oopiumi, s.o suures koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. Ta oli teadlik narkootilise aine üleandmisest W. H-le. Linnakohus jättis S. Petrenkole selle paragrahvi järgi esitatud süüdistusest välja nimetatud aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise. KrK §

§ 76lg 2 järgi tunnistati S.

Petrenko süüdi selles, et ajavahemikul

  1. oktoobrist
  2. novembrini
  3. a aitas ta kaasa W. H. poolt 19425,5 grammi oopiumi, s.o suures koguses narkootilise aine salakaubaveole sellega, et hankis tööriistu, aitas narkootilist ainet auto bensiinipaaki paigutada ja juhatas W. H-le teed. Kohus leidis, et S. Petrenko ei osalenud oopiumi üle tollipiiri toimetamises. Seetõttu jättis linnakohus S. Petrenko süüdistusest välja kaasaaitamise salakaubaveole, mis on toime pandud isikute grupi poolt. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi W. N. H. KrK § 76 lg 2 ja § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, kuid tema osas ei ole kohtuotsuseid kassatsioonikorras vaidlustatud.
  4. Tallinna Linnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused S. Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, kes taotlesid S. Petrenko õigeksmõistmist. S. Petrenko väitis kaebuses, et ta ei olnud narkootilise aine olemasolust ja hilisemast salakaubaveost teadlik. Vandeadvokaat L. Olovjanišnikov leidis, et S. Petrenko kuriteost osavõtt ei ole tõendatud. Samuti märkis advokaat, et kohtuotsusest ei nähtu, kellega koos S. Petrenko narkootilist ainet hoidis. Tegemist ei saa olla lõpule viidud salakaubaveole kaasaaitamisega, kuna W. H. peeti kinni passikontrollis. Seega ei ületanud ta tollipiiri ja tegemist saab olla vaid salakaubaveokatsega.
  7. Apellatsioonprotesti esitas linnakohtu otsuse peale prokurör Toomas Tomberg. Prokurör leidis, et linnakohus mõistis S. Petrenkole põhjendamatult leebe karistuse ja jättis KrK § 33 lg 3 p-de 1 ja 3 alusel erikonfiskeerimata kuriteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduauto.
  8. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  9. jaanuari
  10. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsus S. Petrenko süüditunnistamises KrK §

§ 76lg 2 järgi ning W. H. süüditunnistamises Kr

K § 76 lg 2 järgi. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse ja tunnistas S. Petrenko süüdi KrK § 15 lg 2, §

§ 76lg 2 järgi. W. H. tunnistati süüdi Kr

K § 15 lg 2 ja § 76 lg 2 järgi. Mõistetud karistused jäeti muutmata. W. H. nimele registreeritud sõiduauto Opel Vauxhall Omega (registri märk X xxx XXX) osas kohaldas ringkonnakohus erikonfiskeerimist. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates asunud õigele seisukohale, et S. Petrenko hoidis koos W. H. edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet ja aitas kaasa selle salakaubaveole. Nõustudes linnakohtu motiividega, ei pidanud ringkonnakohus AKKS § 29 lg-le 5 tuginedes vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium soostus kaitsja väitega, et politseitöötajate sekkumise tõttu ei jõudnud W. H. salakaubavedu lõpule viia ning kuritegu jäi katse staadiumi.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused S. Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, kes taotlevad ringkonnakohtu poolt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu linnakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist S. Petrenko süüdimõistmise osas ja selles osas kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  2. S. Petrenko leiab, et kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb AKKS § 27 rikkumises, sest talle ei antud ringkonnakohtu istungil õigust viimaseks sõnaks. Kohtuistungi protokoll ei vasta kohtuistungil räägitule. Kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist näeb S. Petrenko selles, et ringkonnakohus on valesti lugenud tõendatuks tema osaluse narkootikumide omamises ja salakaubaveo katses. Edasi kirjeldab S. Petrenko kassatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, mida ringkonnakohus on tema arvates ebaõigesti tuvastatuks lugenud. Seejuures kordab ta apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mille kohaselt ei olnud tal puuduliku inglise keele oskuse tõttu võimalik aru saada, et tegemist on narkootikumide salakaubaveoga. Lisaks sellele on S. Petrenko seisukohal, et W. H. ütlused, millele kohtud on tema süüdimõistmisel tuginenud, olid vasturääkivad ja kohati valed. Ringkonnakohus on ka valesti leidnud, et ta tegutses omakasu ajendil, kuna ta väidetavad tööülesanded seisnesid W. H. aitamises.
  3. Kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov leiab, et süüdistusest ega esimese astme kohtu otsustest ei nähtu, kellega koos S. Petrenko narkootilisi aineid hoidis. Ringkonnakohus, leides, et S. Petrenko hoidis narkootilisi aineid koos W. H., on väljunud süüdistuse ja esimese astme kohtu otsuse raamest ja rikkunud nõnda oluliselt S. Petrenko kaitseõigust. Esimese astme kohus jättis S. Petrenko süüdistusest välja narkootilise aine üleandmise. Sellega välistas kohus S. Petrenko-poolse abi narkootilise aine pakkimisel. Järelikult ei saanud S. Petrenko teada ka aine suurest kogusest, mistõttu oleks tulnud tema süüdistusest välja jätta kvalifitseerivad tunnused, nagu "isikute grupp" ja "suures koguses". Kaitsja on seisukohal, et S. Petrenko süüdistus on tõendamata. Ebaõige on nii linna- kui ringkonnakohtu seisukoht, et W. H. ütlused on usaldusväärsed. S. Petrenko-poolne abi W. H-le seisnes vaid koos temaga kauplustes käimises ja talle tee juhatamises. Kuriteole kaasaaitamine KrK § 17 lg 6 tähenduses eeldab aga tegevust, milleta ei ole võimalik kuritegu toime panna. S. Petrenko valdab kehvasti inglise keelt ja vastupidine ei ole kohtus tõendatud. Saadud tasu näol oli tegemist töötasuga, mistõttu ei saa rääkida omakasu ajendist. Kohtu poolt on ümber lükkamata S. Petrenko väide, et ta polnud narkootilisest ainest teadlik. Seega puudub kuriteokoosseisu subjektiivne külg.
  4. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsioonkaebusi ja taotles nende rahuldamist. Prokurör vaidles kaebustele vastu ja taotles nende rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Riigikohus märgib, et seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda kehtestab KrMK §
  6. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st
  7. Kohtuvaidluste kord ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille
  8. lõike kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud. Kriminaalasja materjalidest (tl 212-215) nähtub, et S. Petrenkole anti ringkonnakohtu istungil sõna tõendite uurimise käigus ja kohtulike vaidluste käigus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuvaidluste käigus sai esimesena sõna S. Petrenko kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, seejärel S. Petrenko, prokurör, uuesti L. Olovjanišnikov, W. H. kaitsja vandeadvokaadi abi K.P. Koch, S. Petrenko ja W. H. Seega ei ole ringkonnakohus S. Petrenko õigusi kohtuvaidluste käigus rikkunud. Kriminaalasja materjalidest ega kaitsja kaebusest ei nähtu, et S. Petrenko või tema kaitsja oleksid esitanud märkusi kohtuistungi protokolli kohta.
  9. Põhjendamatu on S. Petrenko väide, et teda tunnistati alusetult süüdi narkootikumide omamises. Kohtuotsuse kohaselt on narkootikumide omamine S. Petrenko süüdistusest välja jäetud ja ta on KrK § 2102 lg 2 ja 4 järgi süüdi tunnistatud koos W. H., s.o isikute grupi poolt, suures koguses narkootilise aine hoidmises.
  10. Tallinna Linnakohus tunnistas S. Petrenko KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi isikute grupi poolt suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus hoidmises edasiandmise eesmärgil, kuna ta oli teadlik aine üleandmisest W. H-le. Seejuures aitas ta narkootilist ainet paigutada anumatesse. Linnakohus jättis süüdistusest välja narkootilise aine omandamise ja edasiandmise. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et S. Petrenkole oli esitatud süüdistus ja ta oli antud kohtu alla muuhulgas selles, et ta omandas ja hoidis koos W. H-ga suures koguses narkootilist ainet. Kohus leidis, et tõendatud on vaid S. Petrenko ja W. H. poolt suures koguses narkootilise aine hoidmine. S. Petrenkole KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt paigutas ta koos W. H-ga ajavahemikul 30.-
  11. oktoober
  12. a suures koguses oopiumi sõiduauto bensiinipaaki ja hoidis seda tema valduses olnud garaa"is kuni
  13. novembrini
  14. a, mil W. H. autoga minema sõitis. W. H-le esitatud süüdistuse kohaselt paigutas ta koos S. Petrenkoga 30.-
  15. oktoobrini
  16. a suures koguses oopiumi sõiduauto bensiinipaaki ja hoidis seda sõiduautos kuni
  17. novembrini
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et S. Petrenko süüditunnistamisel KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ei ole kohtud väljunud süüdistuse raamidest kohtualuse kahjuks. Samuti ei ole süüdistust laiendanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kohtualustele esitatud süüdistuste kohaselt hoidsid nad narkootilist ainet kahekesi ühiselt alates sellest, kui aine oli paigutatud sõiduauto bensiinipaaki ja ühine hoidmine lõppes, kui W. H. oli autoga garaa"ist lahkunud. Hoidmine toimus teistele isikutele edasiandmise eesmärgil, kuna eesmärgiks oli narkootilise aine salakaubana riigist välja viimine. Selles on ka kohtualused süüdi tunnistatud.
  19. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et kuriteole kaasaaitamine KrK § 17 lg 6 mõttes eeldab tegevust, milleta ei ole võimalik kuritegu toime panna. Nagu kuriteo täideviimine on võimalik tegevuse või tegevusetuse vormis, nii on need kaks teovormi võimalikud ka kuriteost osavõtu korral. (Näiteks aitab laohoidja tegevusetusega kaasa varguse toimepanemisele, kui ta eelneva kokkuleppe kohaselt jätab laoukse lukustamata). Seadusest ei tulene, et kuriteole kaasaaitamisega on tegemist vaid siis, kui ilma kaasaaitaja tegevuseta (tegevusetuseta) oleks kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna (näiteks lubab osavõtja täideviijale enne kuriteo toimepanemist, et ta varjab pärast kuriteo toimepanemist kuriteoeset, kusjuures ei oma tähtsust, kas lubadust täidetakse või mitte). Küll aga kuulub kaasaitamise objektiivsesse külge põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Osavõtutegu loetakse põhi- ehk täideviimisteoga põhjuslikus seoses olevaks, kui selle osavõtuteota põhitegu üldse ära langeks, samuti kui osavõtjateota kuriteo täideviimine oluliselt raskeneks. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et S. Petrenko tegevus oli salakaubaveoga põhjuslikus seoses ja hõlbustas W. H. salakaubaveo katse toimepanemist. Seega vastab tema tegevus kuriteost osavõtule kaasaitamise vormis KrK § 17 lg 6 mõttes.
  20. Kassatsioonkaebustes vaidlustavad S. Petrenko ja tema kaitsja ka esimese ja teise astme kohtu poolt faktiliste asjaolude tuvastamist ja leiavad, et olemasolevate tõendite alusel tuleks Riigikohtul tuvastada uued faktilised asjaolud. Selles osas ei kuulu kassatsioonkaebused rahuldamisele, kuna AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid.
  21. Eeltoodu alusel ja AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 juhindudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  22. jaanuari
  23. a otsus S. Petrenko süüdistusasjas tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.