← Eesti

3-2-1-58-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-58-02 Tartu, 31. mai 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Viljandi Maakonnahaigla hagi

§-de 54 lg 1, 55 p 5, 58 lg 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 25 kohaselt kohustatud peatama kostjaga sõlmitud töölepingu ajaks, mil kostja täidab linnavolikogu liikme ülesandeid. Seadusest tulenevalt on tööandja kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt antud ülesandeid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 4. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tähendab töölepingu peatamine

§ 54

lg 1 järgi töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga.

§ 55

p 5 järgi peatub tööleping ajaks, mil töötaja täidab talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid; p 12 järgi ka muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. KOKS § 25 sätestab, et tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Nimetatud sätted annavad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele õiguse ühepoolse tahteavaldusega peatada oma tööleping ajaks, mil kestavad tema kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õigused. Tähtsust ei oma isiku töökoormus volikogu liikmena ega ka see, kas kostja töötas lisaks hageja juures töötamisele veel mõne teise tööandja juures. Töötajal on õigus muuta oma tahteavaldust töölepingu peatamise kestvuse osas, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kostja esitas hagejale kaks erineva sisuga avaldust. Kuigi kostja töötas pärast töölepingu peatamisest keeldumist hageja juures edasi, ei tähendanud see töölepingu peatamise soovist loobumist. Tulenevalt

§-st 58 on kostjal õigus nõuda töölepingu peatamise kohta märke tegemist tööraamatusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud KOKS § 25, mis kohustab tööandjat võimaldama volikogu liikmel osa võtta istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Ebaõige on ringkonnakohtu tõlgendus, et tööandja ei saa seada mingeid piire töötaja osalemisele kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Tööandjal on õigus teada, kas töötaja täidab oma tööülesandeid. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 54

ja KOKS § 25 kohaldamise seisukohalt ei oma tähtsust see, kas töötaja töötas teise tööandja juures. Töölepingut ei peaks saama peatada selleks, et töötada konkurendi juures. Apellatsioonikohus jättis vastamata hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ületas nõude piire (TsMS § 229 lg 1). Täpsustatud vastuses hagiavaldusele ja vastuhagiavalduses palus kostja lugeda tööleping peatunuks alates

  1. novembrist
  2. a. Esimese astme kohus ei teinud otsust vastuhagis esitatud kõigi kolme nõude kohta ja rikkus TsMS § 228 nõudeid. Ringkonnakohus ei ole nende väidete osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta tööandja väited, selle kohta, miks ei olnud tööandjal võimalik rahuldada töötaja avaldusi alates nende esitamise päevast. Vastuhagi rahuldamisel peatati tööleping tagantjärgi alates
  3. novembrist
  4. a, samal ajal käis töötaja tööl ja tööandja maksis tasu tehtud töö eest kuni
  5. jaanuarini
  6. a.
  7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. KOKS § 25 ei näe ette, et volikogu liige peaks tööandjalt oma ülesannete täitmiseks luba küsima või töökoormust põhjendama. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
  9. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et

§ 55p 5 alusel peatab töölepingu töötaja ühepoolne tahteavaldus.

Nõustuda ei saa aga apellatsioonikohtu seisukohaga, et tööleping peatub igal juhul kogu ajaks, mil kestavad töötaja volitused volikogu liikmena. 9. KOKS § 25 kohaselt on tööandja kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Kui töötaja täidab volikogu esimehe ülesandeid, peab tööandja võimaldama ka nende ülesannete täitmist. Nii KOKS §-s 25 sätestatud tööandja kohustus kui ka

§-s 55 p 5 kehtestatu lubavad järeldada, et osundatud normide eesmärgiks on vabastada töötaja ajutiselt kohustusest teha tööd ajal, mil ta täidab volikogu liikme ülesandeid. Nende ülesannete täitmise ajal töötaja poolt töökohustuste täitmatajätmine ei ole töökohustuste rikkumine.

§-s 48 lg 1 p 4 sätestatust tuleneb muuhulgas töötaja ja tööandja kohustus kasutada oma õigusi heauskselt. See sisaldab ka töötaja kohustust võimaluse korral teatada tööandjale ette volikogu antud ülesannete täitmisest, et tööandja saaks organiseerida tööprotsessi häireteta kulgemise. Selle kohustuse täitmatajätmine töötaja poolt võib olenevalt asjaoludest olla töökohustuste rikkumine. Nende ülesannete maht, mille täitmise ajaks tööleping peatub, on erinev ja sõltub muuhulgas omavalitsusüksuse suurusest ja volikogu liikmele volikogu poolt pandud ülesannetest. Teatud tingimustel võivad need ülesanded olla nii mahukad, et toovad kaasa töölepingu peatumise kogu volikogu liikme volituste kestuse ajaks. Seda ei saa aga eeldada.

§ 55

p 5 ja KOKS § 25 eesmärk ei ole töötaja vabastamine kohustusest teha tööandja juures tööd kogu tema volikogu liikme volituste kestuse ajal, kui ta ei täida

§-s 55 p 5 ja KOKS §-s 25 sätestatud ülesandeid. 10.

§ 58

lg 2 kohaselt tuleb töötaja nõudel teha töölepingu peatumise kohta kanne töölepingusse. Kui töötaja on töölepingu peatumise asjaoludest ette teatanud, siis on seda kannet võimalik teha ette. Kui töötaja pole eelnevalt nendest asjaoludest teatanud, siis tuleb tema nõudel kanne teha pärast vastavate ülesannete täitmist. 11. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgitada, kas Viljandi Haigla esindab vaieldavas töösuhtes riiki või on tegemist iseseisva juriidilise isikuga. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.