) § 52 lg 2 p-s 3 ja Pärnu heakorraeeskirjade p-s 19.25 sätestatut ning pani seega toime HÕS § 167 lg-s 1 ettenähtud haldusõiguserikkumise sellega, et pesi sõiduautosid Opel Kadett ja Merzedes Benz Vito Pärnus X tn N maja hoovis - seega kohas, mis ei olnud pesemiseks ette nähtud. Teise protokolliga tuvastatu kohaselt parkis S. S. sõiduauto Opel Kadett Pärnus X tn N maja hoovi selliselt, et takistas garaaži omanikul S. K. ligipääsu garaažile. Sellega rikuti protokolli kohaselt
lg-s 2 ning Liikluseeskirja (LE) § 151 p-s 5 ja § 152 p-s 1 sätestatut ning pandi sellega toime HÕS § 951 lg-s 2 ettenähtud haldusõiguserikkumine. Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseijuhtivinspektor I. Veber karistas S. S. HÕS § 951 lg 2 alusel rahatrahviga 30 päevapalka, s.o 1590 krooni. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 167 lg 1 alusel karistas Pärnu Politseiprefektuuri konstaabel E. Mäesalu S. S. rahatrahviga 20 päevapalka, s.o 1060 krooni.
lg 2 järgi ei või autod peatuda ega parkida õuede ja teega külgnevate alade sissesõitudel. Aadressil X tn N viib tee kuni autogaraažini. Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 sätestab, et tee moodustavad sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee.
lg 2 järgi on teega külgnev ala teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Samuti leidis kohus, et tõendatud on autode pesemine selleks mitteettenähtud kohas.
lg 2 ega LE § 152 p 1 kohaldatavad, kuna need ei laiene eraomandis olevatele kinnistutele. 6.2 Ringkonnakohus on vääralt leidnud, et Liikluseeskirja sätete kohaldamine sõltub sellest, kui mitme isiku omandisse kinnistu kuulub. Asjas omab tähtsust see, kas tegemist on avalikuks kasutuseks mõeldud maaga või mitte. 6.3 Maakohus ja ringkonnakohus on valesti asunud seisukohale, et eraomandis oleva kinnistu garaa"iesine on teega külgnev ala, kuna linnatänavate puhul sellist mõistet ei kasutata. 6.4 Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 951 lg 2 kohaldamine on põhjendamatu, kuna see eeldab, et parkimine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Koduõues parkimine ei saa olla ohtlik teistele liiklejatele ega takistada oluliselt liiklust. 6.5 Ebaõigesti on karistatud ka sõidukite pesemise eest selleks mitte ettenähtud kohas. Kuna tõendamist leidis, et üks protokollis nimetatud sõidukeist ei asunud väidetava rikkumise ajal protokollis märgitud kohas, oleks kohus pidanud hindama S. Kurmi seletusi mitteusaldusväärseiks. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus valesti asunud seisukohale, et S. S. vaidlustas pesemise fakti vaid ühe sõiduki osas. 7. Pärnu Politseiprefektuur leiab esitatud vastuses, et kassatsioonkaebusest ei selgu, millega Tallinna Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme või kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi ja seega tuleb jätta kaebus rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. Vastavalt
§-le 1 ja § 3 lg-le 2 toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel tuginevalt liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga sätestatule.
S). TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee "maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis." Eelnevast nähtub, et seadusandja tahte kohaselt toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel avalik-õiguslikult liiklusseaduse ja liikluseeskirja alusel sõltumata tee omandivormist. Seega ei saa nõustuda kassaatori väitega, et liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus ei saaks üldse laieneda eraomandis olevale teele. Kahtlemata, kooskõlas TeeS § 4 lg-s 2 sätestatuga, võib erateed kasutada reeglina (kui ei ole tegemist TeeS § 33 lg-s 8 nimetatud erandjuhtudega) üksnes tee omaniku loal. Kuid arvestades tee sihtotstarvet, seda, et tee on mõeldud oma loomult avalik-õiguslikuks tegevuseks - liikluseks, tulebki seadusandja tahte kohaselt ka eratee kasutamisel järgida liiklusseaduses ja liikluseeskirjas sätestatut. 9. Järgnevalt vajab selgitamist, kas liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus laienes Pärnus asukohaga X tn N paikneva maja hoovile. TeeS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on teena muuhulgas käsitletav ka tänavaga külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee (ehk juurdesõidutee). Sellise formulatsiooni pinnalt võib väita, et seadusandja arusaama kohaselt ei laiene liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus teega külgnevale alale enesele.
lg-s 2 sätestatu kohaselt on teega (tänavaga) külgnevaks alaks teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Seejuures on oluline silmas pidada, et TeeS § 2 lg 2 p 1 alapunktis 2 otseselt märgitu kohaselt kuuluvad parkla ja puhkekoht tee koostisse ja neid ei saa seega lugeda teega külgnevaks alaks. Eelöeldust võib järeldada, et seadusandja tahte kohaselt on igasugune muu teega külgnev ala peale parkla ja puhkekoha käsitatav territooriumina, kus ei kehti liiklusseaduses ja liikluseeskirjas sätestatu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.