← Eesti

3-2-1-75-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon 3-2-1-75-02 Tartu,

  1. juuni
  2. a Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa AS Trikaado (pankrotis) hagi Ragnar Kõgeli vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/39/2002 AS Trikaado (pankrotis) kassatsioonkaebus
  5. mai
  6. a, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  7. jaanuari
  8. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Hagiavalduse kohaselt ostis AS Trikaado (endine AS Bergot)
  10. aprillil
  11. a Pärnus Lina 20 asuva ehitise. Ehitisealune maa tagastati õigusvastaselt võõrandatud varana õigustatud subjektidele L. Lauritile ja M. Rajamäele, kellega AS Trikaado sõlmis
  12. detsembril
  13. a notariaalse kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks. Maa kinnistati
  14. aprillil
  15. a ja omanikena kanti kinnistusraamatusse L. Laurit ja M. Rajamäe.
  16. mail
  17. a müüsid omanikud kinnistu R. Kõgelile. Ostu-müügilepingu p 3 kohaselt tunnustati
  18. detsembri
  19. a eelkokkulepet ja ostja võttis enda kanda kõik müüjate kohustused. Kostja kanti uue omanikuna kinnistusraamatusse
  20. mail
  21. a.
  22. juulil
  23. a hageja, Põhja-Eesti Panga ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppes kohustus kostja hiljemalt
  24. augustiks
  25. a seadma hageja kasuks kinnistule hoonestusõiguse pangaga kooskõlastatud tingimustel. Kostja ei täitnud oma kohustust.
  26. juulil
  27. a esitas kostja kinnistusametile avalduse Lina 20 kinnistu jagamiseks.
  28. juulil
  29. a kinnistamisotsusega jagati 22 837 m2 kinnistu kolmeks kinnistuks, mille tulemusena jäi Lina 20 kinnistu suuruseks 7 087 m
  31. veebruarini
  32. a oli R. Kõgel AS Trikaado juhatuse liige. Hageja palus tunnistada kostja süüdi raskes juhtimisveas, mille tagajärjel muutus AS Trikaado maksejõuetuks ja mõista kostjalt välja tekitatud kahju 5, 3 miljonit krooni. Kostja kasutas hageja vara oma huvides hageja huvide vastaselt. Hageja tugines PankrS §-le 60 lg 2 ja lg 3 p 3, AÕS §-dele 16 lg 1 ja 241, TsK §-le 222, ÄS §-dele 306 lg 1 ja 315 lg 1 ning TsÜS §-le 46 lg
  34. Pärnu Maakohtu
  35. juuni
  36. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja õigusabi kulu 50 000 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist raske juhtimisveaga PankrS § 60 lg 3 p 3 mõttes. Kinnistu ja sellel asunud hagejale kuuluva hoone omandamine oli seaduslik ega ole käsitletav hageja vara kasutamisena hageja huvide vastaselt.
  37. juulil
  38. a hageja, kostja ja Põhja-Eesti Panga vahel sõlmitud kokkuleppe p 2 järgi ei olnud kostjal enam hoonestusõiguse seadmise kohustust. Kokkuleppe sõlmimise ajaks ei olnud saabunud hoonestusõiguse seadmise kohustuse täitmise tähtpäev. Kuivõrd hageja oli
  39. juuli
  40. a kokkuleppest teadlik (sellele kirjutas alla juhatuse liige P. Ro"kov), ei ole alust väita, et kostja jättis oma kohustuse hageja ees täitmata. Hageja esindaja allkiri kokkuleppel näitab, et hageja ise loobus enda kasuks hoonestusõiguse seadmisest ja valis selle asemel kostjale kuuluva kinnistu koormamise hageja kohustuste täitmiseks. Kostja ei jätnud täitmata endale
  41. mai
  42. a ostu-müügilepinguga võetud kohustust hageja ees, kuna hageja ise nõustus kohustuse äralangemisega enne selle täitmise tähtpäeva saabumist. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja tegutsemine hageja nimel hageja huvide vastaselt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  43. Tallinna Ringkonnakohtu
  44. jaanuari
  45. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saa kostja kinnistu ostmist ja selle kolmeks kinnistuks jagamist pidada õigusvastaseks teoks ja hageja huvide kahjustamiseks. Põhjendamatu on hageja väide, et kinnistu omandamisega kostja poolt kaotas hageja kogu oma vara ja, et kostja omandas laohoone tasuta. Hagejale kuulunud laohoone muutus maa kinnistamisega maatüki oluliseks osaks enne kinnisasja ostu-müügilepingu sõlmimist. Kostja ostis kinnistu koos selle oluliste osadega hinnaga, milles ta leppis kokku kinnistu omanikega. Hageja nimel sõlmis
  46. detsembri
  47. a kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks ja
  48. juuli
  49. a kolmepoolse kokkuleppe juhatuse liige P. Ro"kov, mitte kostja, kes oli juhatuse liikmena kantud äriregistrisse
  50. novembrist
  51. a
  52. veebruarini
  53. a. Hageja, Põhja-Eesti Panga ja kostja kolmepoolses kokkuleppes kohustus kostja seadma kinnisasjale kinnistusraamatusse esimesele järjekohale hüpoteegi panga kasuks ja hoonestusõiguse hageja kasuks panga poolt kooskõlastatud tingimustel.
  54. juulil
  55. a sõlmisid pank ja kostja hüpoteegi seadmise lepingu. Kokkulepe ja hüpoteegi seadmise leping olid pooltele kohustuslikud. Hiljem kanti hüpoteek ka kinnistusraamatusse. Kohus ei saanud jätta
  56. juuli
  57. a kokkulepet tähelepanuta. Kostja ostis kinnistu, mille suhtes omanikud olid sõlminud AS-ga Trikaado kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks kinnistul asuvate hoonete igakordse omaniku kasuks. Kostja täitis teatud perioodil AS Bergot juhatuse liikme ülesandeid, kuid ei seadnud sel perioodil oma varale hoonestusõigust. Nimetatud asjaolud ei ole iseenesest vaadeldavad raske juhtimisveana PankrS § 60 lg 3 p 3 ja 10 järgi, mis võimaldaks kostjalt välja mõista tema kinnistul asuva laohoone turuväärtuse 5, 3 miljonit krooni. Samuti puuduvad alused selle summa väljamõistmiseks ÄS § 315 lg 1 järgi. Kostja poolt hagejale 5,3 miljoni krooni suuruse kahju tekitamine on tõendamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  58. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole teinud rasket juhtimisviga. PankrS § 60 lg 3 p 3 kohaselt on raske juhtimisviga juriidilise isiku vara kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides. Kostja raske juhtimisviga seisneb selles, et ta ei täitnud
  59. mai
  60. a lepinguga võetud kohustust seada hoonestusõigus hageja kasuks. Kostja süül jäi hoonestusõigus seadmata ja hageja vara vähenes laohoone võrra, mis moodustas põhilise osa hageja varast. Kostja juhatuse liikmena ei tegutsenud hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui on tõendatud raske juhtimisviga, siis on PankrS § 60 lg 2 kohaselt tõendatud ka kahju tekitamine. Hageja kahju on tema vara kaotsiminek ja saamata jäänud tulu. Kostja suurendas oma vara hageja vara arvel. Kostja võimalus hageja vara vähendada tulenes asjaolust, et ta oli hageja juhatuse liige. Hageja on tõendanud, et kostja oli ajavahemikus
  61. detsember
  62. a kuni
  63. juuli
  64. a hageja juhatuse liige ja kostja ei ole seda asjaolu eitanud. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole asja lahendamisel kohaldatavad ÄS §-d 306 ja
  65. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna lepingud, mida kostja rikkus, on seaduslikud. Hageja ei ole väitnud, et kinnistu ostu-müügileping oli ebaseaduslik. Hageja on pankrotis. See, kas enne pankrotimenetlust tehtud tehing võlgniku varaga on käsitletav raske juhtimisveana, selgub pankrotimenetluses. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et asja lahendamisel omab tähtsust
  66. juuli
  67. a kolmepoolne kokkulepe. Kuna kokkulepet hoonestusõiguse seadmise osas ei täidetud, ei oma ta ka asjas tähtsust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  68. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
  69. Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud PankrS §-s
  70. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on PankrS § 60 lg 2 kohaselt haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. Hagi esitamise aluseks on seega asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga ja sellest tekkinud kahju olemasolu. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja raske juhtimisviga seisnes selles, et hageja kaotas hoonestusõiguse seadmata jätmisega kogu oma vara ning tema kahju on hoone turuväärtus 5,3 miljonit krooni. Hageja taotles kahju hüvitamist PankrS § 60 lg 3 p 3 alusel. Raske juhtimisviga on PankrS § 60 lg 3 p 3 tähenduses juriidilise isiku vara kasutamine oma huvides juriidilise isiku huvide vastaselt. Seega pidi kostja, juriidilise isiku esindajana, kasutama oma huvides hageja vara viimase huvide vastaselt. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et hoonestusõiguse seadmata jätmine ei ole iseenesest vaadeldav raske juhtimisveana.
  71. Kahju tekkimine juhatuse liikme raske juhtimisvea tõttu sai toimuda kostja kui juhatuse liikme tegevusest. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et puudub alus nõutud summa väljamõistmiseks ÄS § 315 lg 1 alusel. Seetõttu on ebaõige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei kuulu kohaldamisele ÄS §-d 306 ja
  72. Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on sätestatud ÄS §-s
  73. Sama paragrahvi
  74. lõike kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kuna ÄS § 306 lg-te 1 ja 2 kohaselt on juhatus vastutav aktsiaseltsi juhtimise eest ning kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, on raske juhtimisviga, mis põhjustas kahju tekkimise, aluseks ka ÄS § 315 kohaldamisele. Kuid kohus ei tuvastanud kostja tegevuses rasket juhtimisviga. Juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 315 lg 1 järgi seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt, kasutas juriidilise isiku vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul.
  75. Alusetu on kassatori väide, et kuna kostja ei täitnud hoonestusõiguse seadmise osas kolmepoolset kokkulepet, ei puutu kokkulepe asjasse. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et asjas omab tähtsust
  76. juuli
  77. a kokkulepe, milles hageja soovis ja kostja kohustus seadma hüpoteegi hageja kohustuse täitmise tagamiseks panga kasuks kinnistusraamatus esimesele järjekohale. Vaidlust ei ole selles, et kinnisasja omandamisega võttis kostja üle ka kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kohustuse.
  78. juulil
  79. a hageja, panga ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppes loobus hageja tegelikult oma kasuks hoonestusõiguse seadmisest. Hoonestusõiguse võib AÕS § 250 kohaselt kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Kostja täitis
  80. juulil
  81. a hüpoteegi seadmise kohustuse. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.