← Eesti

3-3-1-27-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-27-02 6. juuni 2002 Eesistuja Tõnu

üühilisi ja füüsilisi katsumusi. Korduv pikaajaline kohtuskäimine on toonud kaasa tervisehäireid, mistõttu kaebuse esitaja on vajanud arstiabi.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega haldusasjas nr 3-252/2001 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse "toiming, mis seisneb Narva mnt 10 vara tagastamise mitteotsustamises mõistliku aja jooksul" ja jäeti rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise taotlus. Halduskohus leidis, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest ta soovib kahju hüvitamist. Linnavalitsus pidi tagastamise küsimuse otsustama võimalikult kiiresti mõistliku aja jooksul. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise seitse aastat tulemusteta kestnud menetlus tõendab iseenesest, et on rikutud kaebuse esitaja õigust mõistliku aja jooksul läbi viidud haldusmenetlusele. Tallinna Linnavalitsuse tegevus vara tagastamise küsimuse otsustamisel ja suutmatus asja mõistliku aja jooksul seaduslikult lahendada on õigusvastane. Mittevaralise kahju osas leidis kohus, et kahju olemasolu peab tõendama kaebuse esitaja, kes pole seda aga teinud.
  4. Tallinna Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused nii A. Varik, Tallinna Linnavalitsus kui ka Narva 10 Korteriomanike Ühistu. A. Varik leidis, et haldusmenetluse venimine sedavõrd pikka aega tõendab iseenesest, et kaebuse esitajale on tekitatud mittevaralist kahju. Pealegi on Tallinna Halduskohus tuvastanud, et selline haldusmenetluse venimine oli õigusvastane ja rikkus A. Variku õigust mõistliku aja jooksul läbi viidud haldusmenetlusele. Seega on kohus sisuliselt tunnistanud mittevaralise kahju tekitamist, kuid jätnud selle kahju hüvitamata. Tallinna Linnavalitsus leidis, et on korduvalt otsustanud mõistliku aja jooksul Narva mnt 10 A. Varikule tagastamise küsimuse. Taotluse korduva menetlemise on põhjustanud vaieldavad eksperthinnangud Narva mnt 10 hoone säilimise kohta seadusega nõutud määral. A. Variku taotluse lahendamine on viibinud objektiivsetel põhjustel, mitte aga linnavalitsuse tegevuse või tegevusetuse tõttu. Narva 10 Korteriomanike Ühistu leidis, et halduskohtu järeldus, et Tallinna Linnavalitsuse tegevus A. Variku taotluse lahendamisel oli õigusvastane, on põhjendamatu.
  5. Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse tegevus A. Variku taotluse lahendamisel. A. Variku apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole vääralt hinnanud Narva mnt 10 tagastamise taotluse menetlemise asjaolusid ja on teinud õige järelduse, et linnavalitsus ei ole lahendanud A. Variku taotlust mõistliku aja jooksul, mistõttu on linnavalitsuse nimetatud tegevus seadusevastane. Kahju hüvitamise taotluses sisaldub juba iseenesest haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kui isiku huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise vastu seisneb üksnes soovis saada talle tekitatud kahju eest hüvitist ja ta on esitanud kahju hüvitamise nõude, ei ole tuvastamisnõue vaadeldav iseseisva nõudena ja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel ei saa kohus rahuldada tuvastamisnõuet. Halduskohus on tuvastanud, et A. Variku põhjendatud huviks tuvastamisnõude osas oli soov saada talle tekitatud moraalse kahju eest hüvitist. Mittevaralise kahju osas leidis ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et õiguste rikkumine ei ole iseenesest piisav alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Mittevaraline kahju kuulub rahaliselt hüvitamisele siis, kui on alandatud isiku väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud talt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, teotatud tema au või head nime. Selliseid A. Variku isiklikke õigusi ei ole rikutud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  8. jaanuaril 2002 esitas A. Varik kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja Tallinna Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning teeks uue otsuse, millega rahuldataks kaebus täielikult. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu põhjendused ja järeldused vastuolulised, sest ühelt poolt tunnistab ringkonnakohus, et A. Variku taotluse lahendamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul, kuid teisalt ei rahulda kohus samasisulist tuvastamisnõuet. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Variku esmane nõue on hüvitada kahju, ja kui kohus leiab, et hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, siis ei ole ka alust tunnistada õigusvastaseks linnavalitsuse tegevus. Kahju hüvitamisega tuleb A. Varikule korvata tema väärikuse alandamine, tema ärevus- ja abitustunde tekitamine ning pikaajaline pingeseisund. Sisuliselt on kohtud tuvastanud omavoli Tallinna Linnavalitsuse tegevuses, mistõttu tuleb Põhiseaduse § 25 alusel A. Varikule hüvitada ka mittevaraline kahju inimväärikuse alandamise ja

üühilise pinge tekitamise eest. Kui Euroopa inimõiguste kohus tuvastab, et menetlus on olnud ebamõistlikult pikk, siis mõistab kohus peaaegu alati välja rahalise hüvitise mittevaralise kahju korvamiseks. 11. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Linnavalitsus, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12.

§ 25

järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamise alused on sätestatud

  1. mail
  2. a vastu võetud Riigivastutuse seadusega, mis jõustus
  3. jaanuaril
  4. Selle seaduse § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. A. Varik esitas Tallinna Halduskohtule moraalse kahju hüvitamiseks kaebuse
  5. veebruaril 2001, s.o enne Riigivastutuse seaduse jõustumist. Seega ei kuulu antud asjas kohaldamisele Riigivastutuse seaduse mittevaralise kahju hüvitamist reguleerivad sätted. Enne
  6. jaanuari 2002 tekitatud moraalse kahju hüvitamise aluseid reguleerib Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selle seadusega kaitstakse eeskätt isiku au selle teotamise vastu (§ 23), isiku eraelu selle puutumatuse rikkumise korral (§ 24) ja isiku nime, kui seda kasutatakse tema huve kahjustades (§ 25). TsÜS § 26 alusel võib isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda ka teiste isiklike õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Antud asjas ei ole tegemist A. Variku au teotamise, tema eraelu puutumatuse rikkumise või tema nime õigustamatu kasutamisega.
  7. Kuigi TsÜS §-st 26 tuleneb, et isiklike õiguste kaitse, sh moraalse kahju hüvitamine, on võimalik eeskätt isiku au teotamise, eraelu puutumatuse rikkumise või nime õigustamatu kasutamise korral, ei saa sellest järeldada, et avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks puudus teiste isiklike õiguste rikkumise korral enne Riigivastutuse seaduse jõustumist õiguslik alus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, mida kohaldatakse perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigussuhetes. Riigivastutuse seaduses on sätestatud tunduvalt laiemad alused avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, võrreldes Tsiviilseadustiku üldosa seadusega. Ka Riigivastutuse seaduse §-st 7 lg 4 tuleneb põhimõtteline seisukoht, et avalik-õiguslike suhete olemuse tõttu tuleb eristada kahju hüvitamise aluseid kahju tekitamisel avalike ülesannete täitmisega ja tsiviilõigussuhetes. Seega ei saa avalik-õiguslikes suhetes tekitatud moraalse kahju hüvitamisel TsÜS § 26 tõlgendada piiravana. Lähtuda tuleb

§ 25eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest.

Silmas tuleb pidada, et

§ 25eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine.

Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. 14.

§ 25

tekstiosast "õigusvastaselt tekitatud" ja §-st 13 lg 2 tuleneb, et kahju hüvitamise aluseks pole mitte igasugune avalike ülesannete täitmine, vaid üksnes õigusvastane akt või toiming, sh tegevusetus või viivitus. Omandireformi puhul tuleb tegevusetuse või viivituse hindamisel lähtuda kohustatud subjekti ja õigustatud subjekti vastastikusest käitumisest ja asja keerukusest. Kahju hüvitamine on seejuures võimalik ka enne tagastamise või kompenseerimise menetluse lõpule viimist. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud. Põhiseaduses on erilist tähelepanu pööratud inimväärikuse tagamisele.

§ 18lg 1 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda.

Seega tuleb A. Variku kaebuse lahendamiseks vastata eeskätt järgmistele küsimustele: - kas A. Varikule on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna; - kas kahju on tekitatud õigusvastaselt, rikkudes kannatanu õigusi; - kas kahju tekitanud avaliku võimu kandja on kahju tekitamises süüdi; - kas mittevaralise kahju tekitamist ei ole võimalik efektiivselt ja piisavalt heastada muude õiguskaitsevahenditega kui rahaline hüvitis.

  1. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et A. Varikule väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks puudub alus seetõttu, et tegemist ei ole tema väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Need mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud Riigivastutuse seaduse §-s 9 lg
  2. See seadus ei ole aga A. Variku kaebuse lahendamisel kohaldatav. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist ei olnud sätestatud, et teistel alustel tekitatud mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele.
  3. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kohaldada vahetult

§ 25

, mitte aga juhinduda mittevaralise kahju hüvitamise alustest, mis sätestati Riigivastutuse seadusega. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.