← Eesti

3-2-1-84-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Res

§ 38

lg 1 liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsioon nägi ette, et ELF-il on regressiõigus liikluskahju põhjustanud sõiduki juhi või selle omaniku vastu. Hagejal oli õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab.

§ 38

lg 1 sätestab liikluskahju põhjustanud isiku täiendava vastutuse lisaks sõiduki omaniku vastutusele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. veebruari
  3. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohus kohaldas vaidluse lahendamisel õigesti

§ 38lg 1.

Asjaolust, et regressinõude võib ELF esitada mitte üksnes sõiduki omaniku, vaid ka sõiduki juhi vastu, ei tulene nagu vastutaks sõiduki juht kindlustuslepingu sõlmimata jätmise eest: sõiduki juht vastutab kahju eest, mille ta liiklusõnnetuse käigus põhjustas, ELF-il on aga õigus temalt kannatanutele väljamakstud kulutuste hüvitamist nõuda sellest tulenevalt, et juhi tsiviilvastutus oli kindlustamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning Riigikohtul teha asjas uus otsus. Kostja leiab, et

§ 5

lg 2 ja § 38 lg 1 on omavahel vastuolus, kuna sisuliselt identsete hüpoteeside kõrval seavad vastutuse erinevatele subjektidele.

§ 38

lg 1 ei sätesta täiendavat vastutust liikluskahju põhjustanud isiku poolt lisaks sõiduki omaniku vastutusele, vaid annab fondile õiguse nõuda liikluskahju selle põhjustanud juhilt või sõiduki omanikult. Sõiduki omanik vabastati täielikult vastutusest, vaatamata

§ 5lg-le 2.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses väite, et

§ 38lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11 ja 32. Ringkonnakohus ei vastanud sellele piisava põhjalikkusega. Ts

MS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. 7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.

§ 38

lg 1 annab fondile õiguse valida, kas ta esitab nõude kahju põhjustanud juhi või sõiduki omaniku vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsÜS § 3 sätestab, et kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud
  2. juulist
  3. a kuni
  4. juunini
  5. a kehtinud liikluskindlustuse seadust.

§ 5reguleeris kindlustuslepingu sõlmimise kohustust.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et kui sõiduki suhtes on kindlustusleping sõlmimata ja sellega on tekitatud liikluskahju, vastutab selle sõiduki omanik Eesti Liikluskindlustuse Fondi ees viimase poolt kannatanule liikluskahju hüvitamisel ja kindlustusjuhtumi käsitlemisel tehtud kulutuste ulatuses. See säte asub

  1. juulil
  2. a jõustunud liikluskindlustuse seaduse
  3. peatükis - üldsätted ja põhimõtted. Liikluskahju hüvitamise peatükis asub § 38 - kindlustusandja regressiõigus - mille kohaselt kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamist on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus nõuda liikluskahju põhjustanud sõiduki juhilt või selle omanikult regressi korras välja liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. Seega on

§ 38

erisätteks

§ 5suhtes.

Järelikult kohaldas ringkonnakohus õigesti

§ 38

lõiget 1, mis annab Eesti Liikluskindlustuse Fondile õiguse nõuda tekitatud liikluskahju regressi korras hüvitamist ka sõiduki juhilt. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.