← Eesti

3-1-1-73-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-73-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 12. juuni 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Kri

§ 76

lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 21/270 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A. D. kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. mai 2002 Istungil osalenud isikud A. D. kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/270 A. D. süüditunnistamises ja karistamises KrK §

§ 76lg 1 järgi tühistada ja teha asjas uus otsus. 2. Õigeks mõista A. D. süüdistuses Kr

K §

§ 76lg 1 järgi tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

  1. Kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  2. juunil
  3. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. A. D. anti KrK § 76 lg 1 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta
  5. aprillil
  6. a kella 16.30 paiku, saabudes Soome Vabariigist lennukiga EV territooriumile Tallinna Lennujaama kaudu, valis kontrollitsooni läbimiseks rohelise koridori, näidates sellega deklareeritava kauba puudumist. Enne tollikontrolli tsoonist lahkumist pidas tolliinspektor A. D. kinni, suunates ta tolliläbivaatuse tegemiseks punasesse koridori. Tollitöötaja küsimusele deklareeritava kauba olemasolu kohta vastas A. D. eitavalt. Läbivaatuse käigus leiti tema pluusi rinnataskust 5602 USA dollarit, mis
  7. aprilli
  8. a Eesti Panga päevakursi alusel oli 97 100 krooni. Selle tegevusega rikkus A. D. Tolliseaduse § 60 lg 2 ja Eesti Panga
  9. märtsi
  10. a käskkirja nr 17 p 2 ja Eesti Panga presidendi
  11. septembri
  12. a määruse nr 3 p 1, millega kehtestati valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamisel selle deklareerimiskohustus alates summast 80 000 Eesti krooni (Eesti krooni ametliku päevakursi alusel). A. D. toimetas ebaseaduslikult tollikontrollile kuuluvat kaupa olulises ulatuses üle tollipiiri tollikontrolli eest kõrvale hoides.
  13. Tallinna Linnakohtu
  14. jaanuari
  15. a kohtuotsusega mõisteti A. D. õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna kohus ei tuvastanud A. D. tahtlust salakaubaveoks.
  16. Linnakohtu õigeksmõistva otsuse vaidlustas Tallinna Prokuratuuri prokurör Kristel Siitam. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist, A. D. süüdistunnistamist KrK § 76 järgi ja tema karistamist rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 5300 krooni. Apellant leidis, et kohtualune tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning seetõttu on tema õigeksmõistmine põhjendamatu.
  17. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  18. märtsi
  19. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. A. D. tunnistati süüdi KrK §

§ 76

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära, s.o 5300 krooni. Ringkonnakohus leidis, et A. D. oli teadlik ning sai aru tollipiiri ületamise protseduuridest, s.h temaga kaasasolnud valuuta deklareerimiskohutusest. A. D. ei olnud takistusi vajaliku teabe saamiseks, kuid ta ei realiseerinud võimalust saada teavet Eesti Vabariigis kehtivate tollieeskirjade kohta, mistõttu tuleb ta salakaubaveos süüdi mõista. Kriminaalkolleegium leidis, et kuna kohtualune peeti salakaubaga kinni tollikontrolli tsoonis enne tollipiiri ületamist, tuleb tema tegu kvalifitseerida salakaubaveo katsena. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2002. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, kes taotleb A. D. õigeksmõistmist süüdistuses KrK §

§ 76lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

  1. Kassaator leiab, et salakaubavedu on tahtlik kuritegu ning selle toimepanemise viis - tollikontrollist kõrvalehoidumine - eeldab otsest tahtlust. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ka kohtualuse kaudne tahtlus kuritegu toime panna. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu üldse, millise süü vormi ringkonnakohus A. D. käitumises tuvastas. Apellatsioonprotestis oli väidetud, et kaudse tahtlusega on tegemist juhul, kui isik suhtub ükskõikselt tollieeskirjade täitmisse. Kaitsja arvates ei vasta selline kaudse tahtluse määratlus KrK § 8 lg-s 3 sätestatule. Ringkonnakohtu otsusest võib välja lugeda, et A. D. tegevus on hinnatav kuritegeliku hooletusena, kuid see ei saa kaasa tuua kriminaalvastutust salakaubaveo eest. Olukord, kus formaalsele tollieeskirjade rikkumisele järgneb kriminaalvastutus, on kaitsja arvates ebaõige. Kaitsja märgib, et kuriteo subjektiivse külje väärast hinnangust tulenevalt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.
  2. Veel leiab kassaator, et seoses uue Tolliseaduse jõustumisega
  3. jaanuaril
  4. a puudus ajavahemikus
  5. jaanuarist
  6. a kuni
  7. septembrini
  8. a Eestis seaduslikult kehtestatud valuuta tollivormistamise kord.
  9. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde selles toodud põhjendustel ja taotles kaebuse rahuldamist. Prokurör taotles kaebuse rahuldamata jätmist ja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Salakaubavedu on KrK § 76 lg 1 järgi tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseaduslik toimetamine üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Kuriteo toimepanemise viisidest lähtuvalt saab salakaubavedu olla toimepandud vaid tahtlikult. A. D. on süüdi tunnistatud salakaubaveo katses, mis tähendab seda, et võimalikuks tahtluse vormiks saab olla vaid otsene tahtlus. Tahtlus on KrK § 8 lg 2 kohaselt otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning juhul, kui kriminaalkoodeksi järgi loetakse tegu lõpuleviiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. Salakaubaveo lõpule viiduks lugemiseks ei näe seadus ette tagajärje saabumist. Seega seisneb salakaubaveo puhul otsene tahtlus selles, et isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest. Isik peab tahtma kaupa või muud väärtust ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetada. Selle eesmärgi saavutamiseks ta varjab kaupa või muud väärtust tollikontrolli eest, või toimetab kauba või muu väärtuse üle tollipiiri tollikontrollist kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Teisisõnu - jättes kauba või muu väärtuse tollikontrollile esitamata, peab isik olema teadlik (ta peab aru saama), et see tegu on ebaseaduslik.
  11. A. D. on kogu kriminaalmenetluse kestel kinnitanud, et ta ei teadnud, et raha peab deklareerima, kui seda on üle 80 000 Eesti krooni. Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta seda kindlasti teinud. On tõsiasi, et reisijad võivad üldjuhul üle Eesti tollipiiri valuutat, sh USA dollareid toimetada ilma tollikontrollile esitamise kohustuseta. Valuuta tollikontrollile esitamise kohustus tekib alles juhul, kui valuuta kogus on suurem kui 80 000 Eesti krooni Eesti Panga päevakursi järgi. Selleks, et kvalifitseerida A. D. poolt valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamine salakaubaveona, peab olema tõendatud, et ta soovis valuutat üle tollipiiri toimetada ebaseaduslikult ja sellel eesmärgil jättis taskus olnud valuuta tollikontrollile esitamata. Ehk teisisõnu jättes valuuta tollikontrollile esitamata sai ta aru et see tegu on ebaseaduslik. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millise süü vormi on ringkonnakohus A. D. osas tuvastanud. Kohtuotsuses on vaid märgitud: "on tõendatud, et A. D. oma suva kohaselt ei püüdnud millegagi korvata enda väidetavat teabepuudust tollieeskirjadest ning asetas vastutuse käitumise tagajärje eest ainuüksi endale". Sellisest sõnastusest nähtub vaid, et ta ei teinud midagi selleks, et tollieeskirju endale selgeks teha. Seega on ringkonnakohus tuvastanud A. D. käitumise subjektiivse küljena mitte enam kui ettevaatamatuse KrK § 9 mõttes, täpsustamata, kas tegemist on ettevaatamatusega kergemeelsuse või hooletuse vormis. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et A. D. jättis valuuta tollikontrollile esitamata seetõttu, et ta soovis ebaseaduslikult valuutat üle tollipiiri toimetada või et ta sai aru valuuta tollikontrollile esitamata jätmise ebaseaduslikkusest. Seega on tuvastamata salakaubaveo kuriteokoosseisu obligatoorne tunnus - tahtlus. Eeltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub kohtuotsus AKKS § 64 p 2 alusel tühistamisele. Lähtudes AKKS § 63 p-st 3 peab Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks teha käesolevas asjas uue otsuse, mõistes A. D. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
  12. A. D. käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks käesolevas asjas käsitleda kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimust valuuta tollivormistamise korra seaduslikkusest. Ott Järvesaar, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.