KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-35-02 Otsuse kuupäev 13. juuni 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi Anni Saaremaa kaebus Tartu

§-de 118 lg 1 ja 2 ning 84 punktide 1 ja 2 alusel distsiplinaar​karistusena teenistusest. Käskkirja kohaselt leiti Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse poolt korraldatud läbiotsimise käigus A. Saaremaa elukohast seitsme füüsilise isiku koolituskulude tasumist tõendavad dokumendid. Tegemist oli Maksukorralduse seaduse §-s 11 lg 1 ja ametijuhendi punktis 3.1 sätestatud kohustuse rikkumisega ning varalise kahju tekkimise ohu loomisega Eesti Vabariigile. Kõnealuste tõendite paiknemine väljaspool maksuameti ruume lõi reaalse võimaluse nende tiražeerimiseks ja esitamiseks koolituskulude tasumist tõendavate dokumentidena isikute poolt, kes tegelikult koolituskulusid pole kandnud. Maksuamet leidis, et tegemist oli teenistus​kohustuste jämeda rikkumise ja usalduse kaotusega.

2. oktoobril 2001 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotles A. Saaremaa nimetatud käsk​kirja tühistamist, teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmist, kuna kaebuse esitaja loobus teenistusse ennistamisest. Kaebuse esitaja väitel ei vasta vaidlustatud käskkiri TDS § 11 nõuetele ja sellest ei nähtu, miks leitakse, et dokumendid viidi maksuameti ruumidest välja teadlikult. Tõendid said kaebaja kätte sattuda ainult seoses tööülesannete täitmisega. Kaebaja kodus asunud tõenditele puudus juurdepääs kolmandatel isikutel. Maksumaksjat puudutavate dokumentide juhuslik sattumine ametniku koju ei ole käsitletav konfidentsiaalsusnõude rikkumisena. Käskkirjas ei kajastu, milles seisnes kaebaja süüline käitumine varalise kahju tekitamisel või sellise kahju tekkimise ohu loomisel. Tõendite abil varalise kahju ohu loomine oleks võimalik üksnes tõendeid võltsides. Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks loetakse A. Saaremaa käitumine teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks, milliseid asjaolusid on arvestatud kõige rangema karistuse kohaldamisel ja miks ei arvestatud tema varasemat laitmatut töötamist.
3. Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a otsusega haldusasjas nr 3-359/2001 rahuldati kaebus. Halduskohus leidis, et distsiplinaarkaristuse määramine oli põhjendamatu ja teenistusest vabastamine õigusvastane. Käskkiri vastab TDS §-s 11 lg 2 sätestatud nõuetele, kuid tõendatud ei ole

§-s 84 p 1 ja 2 sätestatud tegude toimepanek ega MKS §-s 11 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Halduskohus luges usaldusväärseks kaebaja väited tõendite juhuslikust sattumisest tema elukohta. Distsiplinaarkaristus peab olema vastavuses süüteo raskuse, toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Käesoleval juhul pole rangeima karistuse määramisel ametniku eelnevat käitumist arvesse võetud, kuigi teda on premeeritud ning rahulolu tööülesannete varasema täitmisega väljendas halduskohtu istungil ka maksuameti esindaja. Halduskohus tühistas vaidlus​tatud käskkirja, mõistis välja hüvitusena kuue kuu ametipalga, tehes Tartu Maakonna Maksuametile ettekirjutuse väljamakstava summa kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, ning mõistis välja kohtukulud 4. Tartu Maakonna Maksuameti apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. 5. Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2002. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tehti uus otsus, millega jäeti täielikult rahuldamata A. Saaremaa kaebus. Ringkonnakohus leidis:

1. a)halduskohus on valesti hinnanud asjas olevaid tõendeid. Juba üksnes varalisi õigusi (maksu​soodustust) andvate ja avalikustamisele mittekuuluvaid isikuandmeid kajastavate dokumentide asumisega ametniku elukohas on tõendatud teenistuskohustuste rikkumine. MKS §-s 11 lg 1 sätestatud nõude rikkumine pole üksnes isikuõiguste tahtlik ja tegelik kahjustamine, vaid ka tegevus, mis suurendab sellise kahju tekkimise tõenäosust. Avalikustamisele mittekuuluvaid isiku​andmeid sisaldavate dokumentide väljaviimine ametiasutuse ruumidest kas tahtlikult või hooletusest suurendab nende sisu avalikuks saamise ohtu. Alus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks oli isegi siis, kui selline tegu pandi toime hooletusest;
2. b)kõiki tõendeid ja asjaolusid hinnates on tõendatud, et kaebuse esitaja viis kõnealused dokumendid oma elukohta teadlikult. Usaldusväärseks ei saa pidada kaebaja seletusi, mida menetluse käigus on pidevalt muudetud;
3. c)vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud tegu on käsitatav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ning sellise teoga kaotas asutus usalduse teenistuja vastu;
4. d)tulenevalt

§ 84

p 2 eesmärgist tuleb selles sätestatud usalduse kaotust põhjustavaks süüteoks lugeda ka niisugust teenistuskohustuste rikkumist, mis seab kahtluse alla ametiisiku aususe ja kahjustab ametiasutuse mainet;

1. e)vaidlustatud käskkiri ei saa olla õigusvastane üksnes põhjusel, et dokumentide seadusvastane kasutamine või vastav kavatsus pole tõendatud;
2. f)vaidlustatud käskkiri vastab TDS §-s 11 lg 2 sätestatud nõuetele. Käskkirjas on piisava täpsusega kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid ning põhjendatud karistuse valikut. Muude teenistuskohustuste korrektne täitmine ametniku poolt ei välista ametiisiku vabastamist teenistusest teenistuskohustuste jämeda ja usalduse kaotuseni viinud rikkumise eest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. A. Saaremaa kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja jõusse jätta halduskohtu otsus ning mõista vastustajalt välja kohtukulud. Kassaator leiab: a)

§ 84

p 1 kohaselt peab distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks olema tegemist teenistus​kohustuste süülise rikkumisega. Koolituskulude kandmist tõendavate dokumentide sattumisel kassaatori elukohta pole tõendatud süülisust tahtluse või hooletuse vormis. Pole ka tõendatud kõne​aluste dokumentide kasutamine või kavatsus neid seadusevastaselt kasutada. Tuvastatud pole ametniku teo tõttu kahjuliku tagajärje saabumist;

1. b)kohtumenetluse käigus väljendatud kassaatori erinevad seisukohad on tingitud sellest, et ta ei suuda meenutada, kuidas kõnealused dokumendid sattusid tema töölauale ja sealt tema koju, kuna tegemist oli pingelise perioodiga nii asutuses maksudeklaratsioonide esitamise tähtaja lähenemise tõttu kui ka isiklikus elus;
2. c)MKS §-st 11 lg 1 ei tulene otsesõnu keeld maksuameti ruumidest dokumente välja viia. Tuvastatud ei ole tõendites sisalduva informatsiooni avalikustamine või teatavakssaamine kolman​datele isikutele;
3. d)ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 227 lg 1, kuna pole otsuses käsitlenud kõiki apellatsioon​kaebuse väiteid. Ringkonnakohtu otsuses ei ole analüüsitud varalise kahju tekkimise ohu süülist loomist, milles ametnikku käskkirja kohaselt süüdistati. Samas on märgitud, et usalduse kaotus seisnes ametiisiku aususe kahtluse alla seadmises ja ametiasutuse maine kahjustamises. Nimetatud tegusid vaidlustatud käskkirja järgi kvalifitseeritud ei ole;
4. e)ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu A. Saaremaa seletustega dokumentide võimaliku sattumise kohta tema elukohta ega väiteid seoses lapse haigusega ning tõendite kasuta​misega;
5. f)käimasolevas kriminaalmenetluses on kassaator tunnistajana. 7. Tartu Maakonna Maksuameti vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et teenistusliku kontrolli ja kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite põhjal võib üheselt väita, et A. Saaremaa on käitunud dokumente maksuameti ruumidest välja viies teadlikult, mistõttu tema tegevus on käsitletav süülisena sõltumata sellest, kas see on toime pandud tahtlikult või hooletusest. MKS § 11 lg 1 sätestab absoluutse kohustuse hoida saladuses maksumaksjat või maksu kinnipidajat puudutavat informatsiooni ning kohustab hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks sellise informatsiooni kaitstust ohustada. Põhjendamatud on kassaatori väited tema protsessuaalse seisundi kohta käimas​olevas kriminaalmenetluses tunnistajana, kuna kõnealuste tõendite kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks toimuv kriminaalmenetlus ei oma siduvat tähendust distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel. Distsiplinaarkaristuse määramise seisukohalt ei oma tähtsust samaaegselt kulgev kriminaalmenetlus. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 84

p 1 kohaselton distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

§ 84

p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.

§ 118lg 2 sätestab: " Teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p.

1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p. 2) või vääritu teo (§ 84 p. 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust." Vaidlustatud käskkirja kohaselt on ametnikku süüdistatud Maksukorralduse seaduse §-s 11 lg 1 ja ametijuhendi punktis 3.1 sätestatud kohustuse rikkumises ning reaalse varalise kahju tekkimise ohu loomises Eesti Vabariigile. Maksuamet leidis, et tegemist oli teenistuskohustuste jämeda rikku​misega ning usalduse kaotusega. 9. Kassaator leiab õigesti, et ringkonnakohus on jätnud analüüsimata apellatsioonkaebuse motiivid ühe käskkirjas kirjeldatud süüteo - asutusele varalise kahju tekkimise ohu süüline loomine - osas. Samas on ringkonnakohus

§ 118

lg 2 tõlgendades leidnud, et tulenevalt

§ 84

p 2 eesmärgist võib usalduse kaotamisena

§ 118

lg 2 mõttes käsitleda ka sellist teenistuskohustuste rikkumist, mis seab kahtluse alla ametiisiku aususe ning kahjustab ametiasutuse mainet. Ringkonna​kohtu sellise seisukohaga ei saa nõustuda.

§-dest 118 lg 2 ja 84 p 2 nende koostoimes tuleneb, et avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni kohaselt mõeldakse usalduse kaotamise all ameti​asutusele süülist varalise kahju tekitamist või niisuguse kahju tekkimise ohu süülist loomist. Seda seisukohta väljendas Riigikohtu halduskolleegium ka

1. novembri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-00 (RT III 2000, 26, 286). Ringkonnakohus, asudes vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse suhtes halduskohtust vastupidisele seisukohale, ei ole analüüsinud apellandi väiteid

§ 84

p 2 alusel kvalifitseeritud teo - varalise kahju tekkimise reaalse ohu loomine - osas. Andes omapoolse tõlgenduse usalduse kaotamisele Avaliku teenistuse seaduse mõttes, on ring​konna​kohus teistsuguselt kirjeldanud tegu, mida usalduse kaotuse põhjustanud süüteona on käsitletud vaidlustatud käskkirjas. Nimetatud käskkirja kohaselt ei ole teenistujat süüdistatud asutuse maine kahjustamises. Ringkonnakohtu väide asutuse maine kahjustamise kohta on palja​sõnaline, kuna otsuses ei ole põhjendatud, milles käesoleval juhul ametiasutuse maine kahjustamine seisnes.

1. MKS § 11 lg 1sätestab, et maksuhalduri ametnikud ja teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksumaksjat või maksu kinnipidajat puudutavat informatsiooni, sealhulgas äri- ja panga​saladust, mida nad on teada saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, tasumisele kuuluva maksusumma määramise, maksuvõlgade sissenõudmise, maksuseaduste rikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes MKS § 11 lg 1 rikkumine selles, et maksuameti töötaja elukohas asusid füüsiliste isikute poolt koolituskulude tasumist tõendavad dokumendid, mis lisatakse tuludeklaratsioonile ning mille alusel on võimalik teha mahaarvamisi füüsilise isiku tulust ning taotleda enammakstud tulumaksu tagastamist. Maksuamet pidas selliste dokumentide väljaviimist maksuameti ruumidest MKS § 11 lg 1 rikkumiseks ning leidis, et tegemist on teenistuskohustuste jämeda rikkumisega. Ka ringkonnakohus on soostunud sellise teo kvalifitseerimisega jämeda rikkumisena, mis isegi ilma kehtiva distsipli​naar​karistuse olemasoluta on piisav alus isiku teenistusest vabastamiseks. Põhimõtteliselt võib nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et MKS §-s 11 lg 1 sätestatud nõude rikkumine ei pruugi olla üksnes isikuõiguse tahtlik ja tegelik kahjustamine, vaid ka tegevus, mis suurendab sellise kahju tekkimise tõenäosust ning avalikustamisele mittekuuluvaid isikuandmeid sisaldavate dokumentide väljaviimine ametiasutuse ruumidest kas tahtlikult või hooletusest suuren​dab nende sisu avalikuks saamise ohtu, mistõttu alus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks võib olla isegi siis, kui selline tegu pandi toime hooletusest. Käesolevas haldusasjas pole tuvastatud, et dokumentide viimine ametniku elukohta oli vajalik teenistus​ülesannete täitmiseks. Seetõttu nõustub Riigikohtu halduskolleegium, et A. Saaremaa käitumises oli distsiplinaarsüüteo koosseis.
2. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et maksumaksjat puudutavat informatsiooni sisaldavate ja maksusoodustust võimaldavate dokumentide viimine oma elukohta on igal juhul käsitatav teenistuskohustuste jämeda rikkumisena.
3. Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus.

§-s 85 lg 1 loetletakse ametnikele määratavad distsiplinaarkaristused. TDS § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele.

§ 118

lg 2 annab võimaluse selles sättes loetletud juhtudel kohaldada raskeimat distsiplinaar​karistust - teenistusest vabastamist - ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Üheks selles sättes loetletud juhuks on teo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikku​misena. Teenistuskohustuste rikkumise hindamine karistuse määramise õigust omava isiku poolt jämedaks rikkumiseks võimaldab teenistuja jaoks oluliselt tõsisema õigusliku tagajärje saabumist. Karistuse valiku puhul on tegemist selle määraja kaalutlusotsustusega. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Kuid halduskohtumenetluses on HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt võimalik hinnata, kas karistuse määramisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning kas karistus on proportsionaalne.

1. Isegiteenistusest vabastamise käskkirjas kirjeldatava süüteo kvalifitseerimine teenistus​- kohustuste jämeda rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma rangeima karistuse määramist, kuigi seadus seda võimaldab. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo esmakordse toimepaneku korral peab olema karistuse määraja poolt piisavalt motiveeritud. Tulenevalt TDS §-st 8 lg 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Muuhulgas tulnuks kaalumisel arvestada ka teenistuja varasemat käitumist. Halduskohus on käesolevas haldusasjas tuvastanud asutusepoolse rahulolu kaebuse esitaja varasema teenistusega ja tema premeerimise.
2. Ülalkirjeldatud distsiplinaarsüüteo raskusele hinnangu andmisel ja teo eest karistuse määramisel tuleb arvestada, kas MKS §-s 11 lg 1 kirjeldatud rikkumise tagajärjel tekkis või suurenes dokumentides sisalduvate andmete avalikuks saamise oht ning hinnata ohu tõsidust. Halduskohus tuvastas, et isikutelt, kelle koolituskulusid tõendavad dokumendid A. Saaremaa elukohast leiti, pole laekunud pretensioone selle kohta, et neile oleks jäänud tagastamata enam​makstud tulumaks, millele neil oli õigus kõnealuste dokumentide alusel. Vaidlustatud käskkirjas väidetakse oletuslikult, et A. Saaremaa elukohast leitud dokumentide tiražeerimise abil on võimalik neid esitada isikute poolt, kes tegelikult pole koolituskulusid kandnud ning kasutada maksu​pettusteks, tekitades sealjuures riigile varalise kahju. A. Saaremaa on kohtumenetluse käigus rõhutanud, et tõendid on nimelised ja nende ebaseaduslik kasutamine enammakstud tulumaksu tagastamise taotlemiseks on võimalik ainult dokumentide võltsimise teel. A. Saaremaa kodust leitud dokumentide kasutamist nimetatud eesmärgil ja sel viisil riigile varalise kahju tekkimise ohu loomist pole kohtud tuvastanud.
3. Ülaltoodud põhjustel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleval juhul ei ole rangeima distsiplinaarkaristuse - teenistusest vabastamise - määramisel piisavalt järgitud TDS §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikku​mise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega. Seetõttu tuleb pidada teenistusest vabastamist

§ 118lg 1 ja 2 alusel põhjendamatuks ning õigusvastaseks.

Kuna halduskohtu otsus on oma lõppjäreldustes õige, tuleb vastavalt HKMS §-le 72 lg 1 p 6 tühistada ringkonnakohtu lahend ja jätta jõusse halduskohtu otsus käesolevas otsuses toodud motiividel. 16. A. Saaremaa on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud 2950 krooni suuruse õigusabikulu ja kassatsioonimenetluses kantud 1770 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks tehti kohtulahend, välja tema poolt kantud kohtu​kulud. Täiendavalt Tartu Halduskohtu otsusega välja mõistetud kohtukuludele kuuluvad välja​mõistmisele ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud kokku summas 4720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) krooni. Tõnu Anton Jüri Põld Hele-Kai Remmel