MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-78-02 Määruse tegemise koht Tartu, 13. juuni 2002 ja kuupäev Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Krimin

§ 71

lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seaduse selline seisukoht oli kajastatud ka ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse resolutiivosas, kus oli märgitud, et nimetatud määrus on lõplik. Määruses tunnistati küll,

§ 71

lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes esmakordselt tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Samas leiti aga, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust arutas ringkonnakohus

1. veebruaril
2. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti. AKKS § 71 lg 1 kohaselt saadab ringkonnakohus Riigikohtule vaid erikaebused, mis selles seadusesättes märgitud küsimustes on tehtud esmakordselt. Eelpooltoodu alusel leiti, et M. Erimäe erikaebus ei kuulu läbivaatamisele ja Riigikohtule edastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
4. aprilli
5. a määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse, milles palutakse nimetatud määrus tühistada. 7.1 Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei aktsepteerinud seisukohta, mille kohaselt kujutab apellatsioonimenetlus endast sisuliselt teist esimese astme kohtu menetlust. See aga tähendab, et ka ringkonnakohtus uuritakse menetluseseme faktilist ja õiguslikku külge, mistõttu peab kohtualusele olema tagatud õigus osa võtta ka apellatsioonimenetlusest. Kaebaja märgib, et seadusandja ei ole näinud ette mitte üksnes kaebaja apellatsioonimenetlusest osavõtu võimalikkust, vaid on muutnud tema osavõtu tagamise riigile reeglina ka kohustuslikuks. Selle kinnituseks viidatakse kaebuses ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-3-11-
6. Veel märgib kaebaja,

§ 74

lg 3 teist lauset, mille kohaselt menetlusosalise mitteilmumine ei takista asja arutamist, ei saanud kuidagi võtta aluseks tema taotluse mitterahuldamiseks.

1. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebust, prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku M. Preimeri määruses toodud põhjendustega ning leiab, et selle määruse tühistamiseks puudub alus. 9.1 Kõigepealt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium,

§ 71

lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes esmakordselt tehtud ringkonnakohtu määruse peale (näiteks vahi alla võtmine ringkonnakohtu istungil). M. Erimäe tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust ei arutanud aga ringkonnakohus esmakordselt, vaid vaatas läbi Pärnu Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti ja rahuldas selle. Nimetatud määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse ja ringkonnakohtu kohtunik jättis õigesti erikaebuse läbi vaatamata. 9.2 Nõustuda ei saa erikaebuses väidetuga, et jättes kaebaja etapeerimata apellatsioonikohtu istungile

1. veebruaril
2. a, rikkus ringkonnakohus menetlusseadust. Kriminaalmenetluse koodeksi § 208 lg 1 sätestab, et kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil toimub kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 25 lg 1 p 2 sätestab, et ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja kohtualuse osavõtuta, kui kohtualune ei ole ilmunud kohtuistungile. Käesoleval juhul ei arutatud ringkonnakohtu istungil kriminaalasja (selles on kohtuotsus ammu jõustunud), vaid erikaebust kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse peale ning siin ei ole süüdimõistetu osavõtt kohtuistungist kohustuslik. Arvestades AKKS § 74 lg-s 3 sätestatut on seaduslikult jäetud M. Erimäe ringkonnakohtu istungile konvoeerimata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher