Obsah (4)

§ 20§ 47§ 44§ 52

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-81-02 Tartu, 17. juuni 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Ühisliisingu AS hagi Väiko Am

) § 47 lg 3 kohaselt on see notari kohustus. Notari vastutus on ette nähtud

§-s

1. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ning hagi jäeti K. Sepa vastu rahuldamata apellatsioonikohtu otsuses toodud põhjendustel. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembril
6. a jõustunud otsusega tuvastatud, et V. Ambrosiusel puudusid volitused tehingu tegemiseks. Notar K. Sepa õigusvastane käitumine seisnes selles, et ta ei kontrollinud
7. juuli
8. a ostumüügilepingu tõestamisel hageja esindaja volitusi piisava põhjalikkusega. Puudub alus hagi rahuldamiseks

§ 20lg 1 järgi, kuna kohus ei tuvastanud K.

Sepa tegevuses rasket ettevaatamatust ning selle tagajärjel otsese varalise kahju tekkimist. Antud tehingu tagajärjed võisid hageja jaoks kujuneda ebasoodsaks seoses AS Serlin pankroti väljakuulutamise ja vara väärtuse langemisega, selles puudub aga notari süü. V. Ambrosiusele oli antud üheaastase kehtivusega üldvolikiri

1. septembril
2. a kõigi seadusega lubatud tehingute tegemiseks. Seejuures olid heaks kiidetud ka kõik tehingud, mis olid sõlmitud
3. maist
4. a. Arvestades seda, et notaril oli hagejaga pikka aega koostööd teinud ning antud tehingu sõlmimist oli juhatus aktsepteerinud ning see oli vajalik liisinglepingu täitmiseks, ei saa lugeda raskeks ettevaatamatuseks asjaolu, et notar ei kontrollinud konkreetses situatsioonis aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse olemasolu. Hageja nõue on AS Serlin pankrotimenetluses tunnustatud 4 128 641 krooni 3 sendi suuruses V järgu nõudena. Seega on kogu hageja poolt väidetav kahjusumma tunnustatud ning tal on õigus nõuda selle rahuldamist. Antud hetkel ei ole teada, millises summas toimub nõude faktiline rahuldamine, ning seega ei ole teada väidetav kahju suurus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonikohus tuvastas küll notar K. Sepa õigusvastase käitumise, kuid jättis tuvastamata, milline oli tema süü vorm. Hageja leiab, et K. Sepp tõestas tühise tehingu. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Tühise tehingu süülisel tõestamisel vastutab notar igal juhul osas, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt. Hagejal on kahju tekkinud. Pankrotihaldur on AS Serlin pankrotimenetluses andnud hinnangu, mille kohaselt on Ühisliisingu AS-l võimalik saada tunnustatud nõudest kõige rohkem 10%. Pankrotiseaduse § 95 lg-te 3 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid võimalik rahuldada 10 aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõpetamist (s.o kuni
6. a). Notar K. Sepa esitatud hagi aegumistähtaeg vastu lõpeb
7. juulil
8. a. Apellatsioonikohtu käsitluse järgi ei ole võimalik tõendada notari tekitatud kahju suurust. Ringkonnakohus ei analüüsinud
9. mail
10. a esitatud hagiavalduse täiendust ega hinnanud AS Serlin esindaja volituste olemasolu. Seda ei teinud ka linnakohus. Selle täienduse käsitlemine on oluline notar K. Sepa süü astme kindlaksmääramisel.
11. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis K. Sepp, et apellatsioonikohtu otsus on õige ja seaduslik. Ringkonnakohus täitis Riigikohtu
12. juuni
13. a otsuses antud juhised. Apellatsioonikohus leidis põhjendatult, et põhjuslik seos K. Sepa tegevuse ja väidetava kahju vahel puudub sõltumata K. Sepa süü vormist või astmest. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb selgelt, et hageja nõutavat hüvitist ei saa lugeda talle tekkinud otseseks varaliseks kahjuks ning K. Sepa tegevuses ei ole kohus tuvastanud tahtlust ega rasket ettevaatamatust. PankrS § 95 lg-d 3 ja 4 ei reguleeri pankrotimenetluse jätkamist, vaid nõuete võimalikku rahuldamist pärast pankrotimenetluse lõppemist.
14. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis V. Ambrosius, et kaevatav kohtuotsus ei mõjuta otseselt tema õigusi, kuna tema suhtes on hagi jäetud rahuldamata. Kassaator on tõstatanud faktide tuvastamise ja tõendite hindamise küsimuse, mis ei kuulu Riigikohtu pädevusse.
15. Riigikohtu istungil jäid hageja ning kostja K. Sepa esindajad oma eelnevate kirjalike seisukohtade juurde. Hageja esindaja esitas taotluse kassatsiooniastmes kantud kohtukulu advokaadi abi eest väljamõistmiseks K. Sepalt summas 11 328 krooni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
17. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus tuvastas K. Sepa õigusvastase käitumise, kuid jättis tuvastamata tema süü vormi. Ringkonnakohus tuvastas, et K. Sepp käitus ostu-müügilepingut tõestades õigusvastaselt, samas aga leidis, et K. Sepp ei käitunud tõestamisel tahtlikult ega raskelt ettevaatamatult. Kuigi kohus ei ole otsuses sõnaselgelt märkinud, et K. Sepp käitus ettevaatamatult, tuleneb see järeldus otsusest. Kohus on analüüsinud ka K. Sepa võimalikku vastutust ettevaatamatuse tõttu ja leidnud, et ka sel põhjusel ei saa nõuet tema vastu rahuldada, kuna kahju suurus ei ole teada.
18. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses Ühisliisingu AS esitatud AS Serlin (pankrotis) uuele jaotusettepanekule. Ringkonnakohtu istungiprotokollist ilmneb, et nimetatud ettepanekut ei võetud asja juurde. Seega tugines ringkonnakohus tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
19. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jättis otsuses käsitlemata hageja poolt
20. mail
21. a esitatud hagi aluse täienduse, mis puudutab AS Serlin esindaja volituste kontrollimist. Ringkonnakohus leidis samuti, et linnakohus rikkus sellega TsMS § 231 lg-s 4 sätestatut, kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist, kuna AS Serlin ei ole vaidlustanud oma esindaja volitusi. Kolleegium leiab, et tuvastades linnakohtu rikkumise hagi aluse käsitlemata jätmise osas, pidanuks ringkonnakohus hagi aluse täiendust ise käsitlema. Kuna AS Serlin (pankrotis) ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, ei saanudki ta oma esindaja volitusi vaidlustada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu hagi aluse täiendusele.
22. ÄS § 506 lg 6 kohaselt võisid osaühing ja aktsiaselts kuni
23. septembrini
24. a omandada või võõrandada kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ja osalust teistes äriühingutes ainult nõukogu või selle puudumisel aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui äriühingu põhikirjas ei olnud ette nähtud teisiti. Kohtud on tuvastanud, et Põhjaliisingu AS nõukogu ega üldkoosolek ei ole ehitiste omandamist otsustanud ning Põhjaliisingu AS põhikirjast teistsugust regulatsiooni ei tulenenud. Kuna ÄS § 506 lg 6 kohaselt kehtib piirang ka kolmandate isikute suhtes, leiab kolleegium, et vaidlusaluse ostumüügilepingu näol on tegemist tühise tehinguga nii TsÜS § 66 lg 2 kui § 103 lg 1 kohaselt. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas. Kolleegium märgib samuti, et kuigi Lääne Maakohtu
25. novembri
26. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
27. aprilli
28. a otsused ei ole kohtule käesolevas asjas siduvad, kuna kostja K. Sepp ei olnud selles asjas menetlusosaline, saab neid otsuseid siiski hinnata tõenditena.
29. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostumüügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna kostjal oli Põhjaliisingu AS-ga pikaajaline koostöö ja tegemist oli nn soliidse kliendiga, ei pidanudki notar tema puhul oma ametikohustusi täitma. Kuni
30. veebruarini
31. a kehtinud

ei näinud ette erinevaid reegleid eri isikute osalemisel tehtud notariaaltoimingute suhtes, välja arvatud isikusamasuse tuvastamise osas (

§ 47

lg 1).

§ 44

sätestas notarile kohustuse teha notariaaltoiming pärast seda, kui on esitatud kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ette nähtud maksed, § 45 kohustas notarit täiendavate dokumentide esitamise vajadusel notariaaltoimingut edasi lükkama, § 47 lg 2 kohustas notarit kontrollima tehinguosalise õigus- ja teovõimet ning sama paragrahvi lg 3 esindaja volitust.

§ 52

nägi ette notari kohustuse teatud juhtudel notariaaltoimingu tegemisest keeldumiseks. Justiitsministri

1. novembri
2. a määrusega nr 6 kinnitatud Notariaaltoimingute tegemise korra p-des 16, 17, 48 ja 50 oli notari kohustusi veelgi täpsustatud. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on notar seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, leiab kolleegium, et ostu-müügilepingu tõestamine on notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel

§ 20lg 1 tähenduses.

Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel. 16. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 222 lg-tes 1 ja 2 ja

§-s 20 sätestatut.

§ 20

lg 1 sätestas notari vastutuse tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel tekkinud otsese varalise kahju eest. Käesoleval juhul on notar tõestanud tühise tehingu. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled TsÜS § 66 lg 5 järgi tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kui hageja on tagastanud tühise tehingu järgi saadud hooned AS Serlin (pankrotis) pankrotivarasse ja AS-lt Serlin (pankrotis) pole ta üle antud raha tagasi saanud, siis on tema vara vähenenud ja talle on tekkinud kahju. Notari õigusvastase käitumise ja võimaliku kahju tekkimise vahel on ilmselgelt põhjuslik seos: kui notar oleks ametikohustusi nõuetekohaselt täitnud, poleks hagejal kahju tekkida saanud. Asjaolu, et osa lepingujärgsest ostusummast võidi kanda kolmanda isiku AS Tallinna Pank kontole, ei välista ega piira TsÜS § 66 lg-st 5 tulenevat müüja AS Serlin (pankrotis) kohustust tagastada ostjale lepingujärgne ostuhind. Kolleegium leiab, et kahju väljamõistmist ei takista asjaolu, et tekkinud kahju suurus pole lõplikult selge. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest. Käesoleval juhul ei välista AS Serlin (pankrotis) pankrotimenetluse jätkumine hinnangu andmist, millises ulatuses ei ole võimalik hagejal oma nõuet pankrotivara arvel eelduslikult rahuldada. Tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus hindama asjas kogutud tõendeid, muuhulgas pankrotihalduri kirja nõude rahuldamise võimalikkuse kohta ja lõpparuannet. 17. Kolleegium märgib, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kaaluma ka TsÜS § 108 ning TsK § 229 lg 2 ja § 462 kohaldamist, kuna esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et Ühisliisingu AS ei teinud kõike kahju vältimiseks ja selle suurenemise ärahoidmiseks. Arvestades hageja kui finantseerimisasutuse tegevuse eripäraga, võinuks ta hoolsama käitumise korral võib-olla avastada tühise tehingu sõlmimise ja täitmise varem ning saanuks sellest tulenevalt tarvitusele võtta ka vajalikud abinõud kahju vähendamiseks. 18. K. Sepalt kohtukulude väljamõistmise osas peab ringkonnakohus võtma seisukoha kassaatori apellatsioonkaebuse läbivaatamise tulemusest lähtuvalt. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik