KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-37-02 18. juuni 2002 Eesistuja Tõnu

§ 44

lg 5 järgi olid kõik omavalitsusüksused kohustatud osalema kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises proportsionaalselt tema haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga.

1. Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a kohtuotsusega rahuldati Tartu Linnavalitsuse kaebus, kohustati Puhja valda tasuma 90 256 krooni Tartu linna koolides õppivate Puhja valla haldusterritooriumil elavate laste koolituskulude katteks. Halduskohus leidis, et

(edaspidi PGS) § 44 lg 5 redaktsioon, mis kehtis

1. märtsist 1999 kuni
2. juunini 2000, sätestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. See säte tunnistati kehtetuks
3. juunil 2000 ja võeti vastu uus säte - PGS §
4. Halduskohus märkis, et antud juhul on tõendatud, et Puhja vald ei ole soovinud koolituskulusid katta, ta pole vastanud Tartu Linnavalitsuse kirjalikele pöördumistele kokkuleppe saavutamiseks koolituskulude hüvitamise osas ega tundnud huvi ka koolituskulude arvutamise metoodika vastu. Kohus luges põhjendatuks kaebaja koolituskulude nõude, mis põhineb Rahandusministri
5. jaanuari
6. a määrusega nr 2 kinnitatud "Kulude klassifikaatorist majandusliku sisu järgi".
7. Puhja Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus ning jätta Tartu Linnavalitsuse kaebus rahuldamata. Apellant taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

§ 44

lg 5 osas, leides, et see säte oli vastuolus Põhiseaduse §-dega 37 lg 1 ja 2, 154 lg 2 ja 121 lg

2. Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus HKMS §-dest 12 lg 2 p 2, 15 lg 3 ja 16 lg 2 tulenevat uurimispõhimõtet, sest jättis asja menetlemisel välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning välja nõudmata vajalikud tõendid.
5. märtsil 1999 kehtima hakanud PGS § 44 lg 5 kehtestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Seda sätet tuleb tõlgendada kooskõlas Põhiseaduse §-dega 10 ja 152 lg
6. Põhiseaduse § 152 lg 2 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kuivõrd Puhja vald ei olnud oma
7. a eelarves planeerinud enda territooriumil elavate laste koolituskulude hüvitamist teistele kohaliku omavalitsuse üksustele, siis oli PGS § 44 lg 5 kehtestamine vallale ootamatu. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et riik oleks pärast
8. märtsi 1999 Puhja vallale eraldanud täiendavaid rahalisi vahendeid PGS §-st 44 lg 5 tuleneva kohustuse täitmiseks. Seadusandlusega ei olnud sätestatud ka seda, missugustel alustel ja mil viisil pidi kohaliku omavalitsuse üksus osalema teise kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalkoolide tegevus- ja kapitalikulude katmises. Riik oli Puhja vallale
9. aastaks eraldatud raha õppetöö läbiviimiseks valla munitsipaalkoolides. Ringkonnakohus leidis, et Puhja vald on kohustatud PGS § 44 lg 5 kõnealuse redaktsiooni alusel maksma hüvitist Tartu linnale ulatuses, millises osas Puhja vald säästis alusetult omi vahendeid Tartu linna arvelt seoses sellega, et tema haldusterritooriumil elavad lapsed õppisid Tartu linna munitsipaalkoolides. Puhja vald peab hüvitama Tartu linnale üksnes selle rahasumma, mis jäi tal sihipäraselt kasutamata seoses sellega, et mõned tema haldusterritooriumil elavad lapsed ei käinud kõnealustel ajaperioodidel Puhja valla munitsipaalkoolides. Halduskohtul on vaja koguda täiendavaid tõendeid, et teha kindlaks Puhja valla kohustuste ulatus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
10. Tartu Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
11. märtsi
12. a kohtuotsuse ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
13. novembri
14. a otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt kohtumenetluse seaduse sätteid. Kassaator väidab, et Põhiseaduse §-st 37 tulenev vajalikul arvul õppeasutuste ülalpidamise ja tasuta hariduse andmise kohustus on olemuslikult kohaliku elu küsimus. Tegemist ei ole kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega Põhiseaduse § 154 lg 2 mõttes. PGS § 44 lg 5 sätestas, et munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude kandmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Tulenevalt selle sätte sõnastusest ja mõttest tuleb teise omavalitsusüksuse poolt tasumisele kuuluvate kapitali- ja tegevuskulude maksumuse kindlaksmääramisel lähtuda selle kooli omaniku poolt kantud kuludest, kus teise omavalitsusüksuse territooriumil elavad lapsed õpivad. Antud juhtumil on vastava summa saamiseks leitud eraldi iga Tartu kooli õpilasele kooli kinnitatud eelarvest kuluv keskmine summa ja see on korrutatud vastavas koolis käivate Puhja valla laste arvuga, kusjuures nimetatud summasse ei ole arvestatud kapitalikulusid. Ringkonnakohtu järelduse kohaselt tuleks välja arvutada summa, mida Puhja vald võis säästa näiteks Miina Härma Gümnaasiumis õppiva valla lapse arvelt, kuid selgusetuks jääb, missuguse Puhja valla kooli kuludega (eelarvega) tuleb seda võrrelda. Kui aga teise valla laps õpib Tartu linna gümnaasiumis, kuid vallas on ainult põhikool, siis puuduvad võrreldavad kulud üldse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 231 lg 4 sellega, et ei pööranud tähelepanu Tartu Linnavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väidetele Puhja valla soovimatuse kohta vaidlusaluseid kulusid kanda. Ringkonnakohus pole analüüsinud Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud tõendeid, s.h õpilaskoha maksumuse tabelit. Kassaator märgib, et ringkonnakohtu otsuse põhjendustes peaks Põhiseaduse § 152 lg 2 asemel ilmselt olema §
16. Puhja Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus kohaldas PGS § 44 lg 5 õigesti ja kooskõlas PS §-dega 10 ja 154 lg
17. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Halduskolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus kohaldas antud haldusasjas

§ 44lg 5 ebaõigesti.

1. Õigesti märgib kassaator, et ringkonnakohus on oma otsuse põhjendavas osas ilmselt ekslikult märkinud Põhiseaduse § 154 lg 2 asemel § 152 lg
3. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Samas paragrahvis sätestatakse, et hariduse kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Ka Haridusseaduse § 4 lg 1 kehtestab, et riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ette nähtud tingimustel ja korras. Haridusseaduse § 7 sätestab kohaliku omavalitsuse pädevuse hariduse andmisel. Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kohustus tagada oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine. Seetõttu on halduspiirkonnas vajalikul arvul õppeasutuste ülal pidamise ja tasuta hariduse andmise kohustus eelkõige kohaliku elu küsimus. Kohalik omavalitsus peab õppeasutuse majandamisel ja finantseerimisel arvestama eelarves oma haldusterritooriumil elavate koolikohustuslike õpilaste arvuga. Kui koolis on vabu õpilaskohti, ei saa kool keelduda teise omavalitsuse haldusterritooriumil elava õpilase kooli vastuvõtmisest ega keelata õpilasel valida õppimiseks muu kool, mis asub teisel haldusterritooriumil. Iga kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada hariduse saamine ka õpilasele, kes soovib seda omandada teisele kohalikule omavalitsusele kuuluvas koolis. Tegemist pole kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riikliku kohustusega Põhiseaduse § 154 mõttes, s.t kohustusega, millega seotud kulud kaetakse ainult riigieelarvest. Seega pole asjakohane ringkonnakohtu otsuses olev viide Põhiseaduse §-dele 10 ja 154 lg
5. Tartu linna ja Puhja valla vahel ei olnud sõlmitud munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalemise kokkulepet. Tartu Linnavalitsus palus oma kaebuses halduskohtul kohustada Puhja valda tasuma Tartu linna koolides õppivate Puhja vallas elavate laste koolituskulud
6. a aprilli ja mai ning ajavahemiku septembrist detsembrini eest summas 90 256 krooni tol ajal kehtinud PGS § 44 lg 5 alusel. Nimetatud säte kehtis
7. märtsist 1999 kuni
8. juunini 2000 redaktsioonis: "Munitsipaalkooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga".

§ 441(jõustus 14.

juunil 2000) lg 1 sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. Selles haldusasjas kohaldamisele kuulunud PGS § 44 lg 5 kohaselt tuleb teise omavalitsusüksuse poolt tasumisele kuuluvate kapitali- ja tegevuskulude maksumuse kindlaks määramisel lähtuda selle kooli omaniku poolt kantud kuludest, kus teise omavalitsusüksuse territooriumil elavad lapsed õppisid või õpivad. Puhja valla poolt tasumisele kuuluva summa määramisel tuleb aluseks võtta õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus Tartu linna munitsipaalkoolides. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et Puhja vald on kohustatud "maksma hüvitust Tartu linnale ulatuses, millises osas Puhja vald säästis alusetult omi vahendeid Tartu linna arvelt seoses sellega, et tema haldusterritooriumil elavad lapsed õppisid Tartu linna munitsipaalkoolides". Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu Tartu Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud tõenditele ja kindlaks määrama linna munitsipaalkoolides õppivate Puhja valla territooriumil elavate laste tegeliku koolituskulude suuruse. 11. Ringkonnakohtu otsus tuleb vastavalt HKMS §-le 72 lg 1 p 2 tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann