Obsah (5)

§ 140§ 40§ 197§ 41§ 55

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-4-02 Otsuse kuupäev 17. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi I.J. süüdist

§ 140lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Lääne Maakohtu 12.

juuni

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-44/01 ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a otsus kriminaalasjas nr II-1/700/2001 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.J., avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai
5. a Istungil osalenud isikud kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
6. Tühistada Lääne Maakohtu
7. juuni
8. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. septembri
10. a otsus I.J-le

§ 40lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.

2. Mõista I.J-le

§ 40lg 3 alusel lõplikuks karistuseks kaks aastat ja viis kuud vabadusekaotust.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

1. detsember
2. a.
3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4. I.J. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Mõista I.J-lt välja 767.-kr kaitsjatasu riigieelarve vahenditesse.
6. Kohtuotsus jõustub
7. juunil
8. a ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viljandi Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega tunnistati I.J. süüdi

§ 197

lg 2 p -de 1 ja 3; § 139 lg 1 ning § 140 lg 2 p 3 järgi.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti kohtualusele kuritegude kogumi eest karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust.

§ 41alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Viljandi Maakohtu 9.

juuni

1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 4 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti I.J-le 2 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust. Arvestades karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aja, määras kohus I.J-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. detsember
3. a.
4. Lääne Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati I.J. süüdi

§ 140

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liideti karistusele osaliselt Viljandi Maakohtu 28.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele 2 aastat 5 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus
2. juuni
3. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja I.J. kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kassatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu I.J. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles vaidlustatakse karistuste liitmine

§ 40lg 3 alusel.

3.1 Avaldaja I.J. märgib, et ta tunnistas kõik õiguserikkumised üles koheselt peale vahi alla võtmist, so peale

1. detsembrit
2. a. Ülestunnistus sisaldas ka kuritegu, mille järgi mõisteti ta süüdi Lääne Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega. Selle tõenduseks viitab avaldaja ka Lääne Prokuratuuri prokuröri Ülle Tamme poolt
5. veebruaril
6. a kinnitatud süüdistatavana vastutusele võtmise määrusele. Seega on Lääne Maakohus liitnud karistused alusetult

§ 40

lg 3 põhimõttel, et süü teises kuriteos on tuvastatud pärast esimest, so Viljandi Maakohtu

1. veebruari
2. a kohtuotsust. 3.2 Teiseks märgib avaldaja, et ta viibib vangistuses alates
3. detsembrist
4. a. Seega on temale täiesti arusaamatu, millise seaduse alusel on Lääne Maakohus lugenud karistuse kandmise aja alguseks
5. juuni
6. a, so otsuse tegemise kuupäeva. 3.3 I.J. soovib

§ 55

lg 4 alusel taotleda tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisest ja seetõttu taotleb ta kohaldada karistuste liitmisel

§ 40

lg 1 sätteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning karistuse kandmise alguspäevaks

1. detsember
2. a.
3. Riigikohtu istungil toetas kaitsja avaldust kohtuvea parandamiseks. Prokuröri arvates ei kuulu avaldus rahuldamisele. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.J. pani kuriteod toime
5. augustil
6. a,
7. detsembril
8. a ja
9. detsembril
10. a. Seoses nende kuritegudega viibis ta eelvangistuses
11. augustist
12. a kuni
13. augustini
14. a ja
15. detsembrist
16. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, mil ta saadeti kinnipidamiskohta karistust kandma. Viljandi Maakohtu
17. veebruari
18. a otsusega mõisteti ta süüdi ja karistati
19. augustil
20. a ja
21. detsembril
22. a toimepandud kuritegude eest.
23. detsembril
24. a toimepandud avaliku varguse eest mõisteti ta süüdi ja karistati Lääne Maakohtu
25. juuni
26. a otsusega. Eeltoodust nähtub, et I.J. on kõik kuriteod toime pannud enne tema süüdimõistmist
27. veebruaril
28. a. Mis asjaoludel tema süüdimõistmine ja karistamine on toimunud mitme kohtuotsusega, käsitletavast kriminaalasjast ei selgu. Tegemist on kuritegude konkurentsi eriliigiga nn hiljem tuvastatud konkurentsiga (

§ 40lg 3).

See esineb juhul, kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas. Teine kuritegu võib olla toime pandud nii enne kui ka pärast kuritegu, mille eest isik esimese kohtuotsusega oli süüdi mõistetud. Ka on võimalik, et mõlemad kuriteod on toime pandud ühel ajal. Kusjuures süü tuvastamine toimub üksnes süüdimõistva kohtuotsusega, mitte süüdlase ülestunnistuse või süüdistatavana vastutusele võtmise määrusega. Seetõttu on väär avaldaja arusaam, et temale lõpliku karistuse mõistmine pidi toimuma

§ 40lg 1 alusel. Lääne

Maakohus on õigesti võtnud aluseks

§ 40

lg 3, kuid ebaõigesti seda kohaldanud, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 2 tühistab osaliselt nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse.

1. Kooskõlas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuses 3-4-1-2-02 (RT III 2002, 11, 108) ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsuses 3-1-1-112-01 (RT III 2002, 1, 4) väljendatuga, märgib kriminaalkolleegium, et ka tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel

§ 55

lg 4 alusel peavad olema võrdselt koheldud isikud, kellele on lõplik karistus mõistetud

§ 40sätete alusel.

I.J-le lõpliku karistuse mõistmisel tuleb lähtuda võrdsusõiguse põhimõttest, mis eeldab, et kõiki isikuid, keda ei ole veel kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud, tuleb karistamisel kohelda ühtemoodi, sõltumata asjaolust, kas isiku poolt toimepandud kuritegusid arutatakse ühel kohtuistungil või tehakse seda erinevatel aegadel erinevates kohtutes.

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
2. aprilli
3. a otsusega 3-4-1-2-02 (RT III 2002, 11, 108) tunnistati kriminaalkoodeksi § 40 lg 3 osaliselt kehtetuks ja sellest sättest jäeti välja sõnad "ärakandmata osa". Seega kehtib alates
4. aprillist 2002 aastast

§ 40

lg 3 järgmises sõnastuses: "Kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega".

1. Eeltoodut silmas pidades saab I.J-le lõpliku karistuse mõistmisel lähtuda Viljandi Maakohtu
2. veebruari
3. a mõistetud kogu karistusest, mitte selle karistuse ärakandmata osast. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab võimalikuks ise uue otsuse tegemisel juhinduda Lääne Maakohtu
4. juuni
5. a otsuses väljendatud seisukohast ja I.J-le kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel liidab ühele aastale vabadusekaotusele varem mõistetud karistuse osaliselt ning loeb lõplikuks karistuseks

§ 40lg 3 sätete alusel kaks aastat ja viis kuud vabadusekaotust.

Karistuse kandmise aja alguseks tuleb aga määrata

1. detsember
2. a, sest karistuse kandmise aja arvutamine alates
3. juunist
4. a raskendab põhjendamatult süüdimõistetu olukorda karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise taotlemisel võrreldes sellega kui ta oleks kõigi kuritegude eest süüdi mõistetud ja karistatud ühe kohtuotsusega. Ott Järvesaar, Lea Kivi, Peeter Vaher