Obsah (4)

§ 233§ 209§ 206§ 216

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-89-02 Otsuse kuupäev Tartu, 18. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull, L. Laarmaa Kohtuasi OÜ Ius Dicere hagi Margus Al

§ 233kohaselt kohustis lõppenud.

Käendaja regressinõue kostja vastu ei saa olla suurem summast, mille ta ise käendajana võlausaldajale tasus.

1. Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tagas laenulepingu p 3.1 kohaselt laenu käendaja M. Puidak. Vaidlust ei ole selles, et käendaja täitis laenulepingust tuleneva kohustuse. AS BIG poolt
4. augustil
5. a väljastatud tõendi kohaselt tasus M. Puidak käendajana laenulepingu alusel 223 545 krooni 65 senti. Sellega on laenulepingust tulenev laenusaaja kohustus täidetud ja kostja kohustused AS BIG ees lõppenud.

§ 209

lg 2 kohaselt tekkis võlgnikul regressikohustus käendaja suhtes summas, mille käendaja tema eest tasus. Vaidlus puudub selles, et kostja oli

1. maiks
2. a tasunud käendajale 234 000 krooni. Seega oli kostja täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse käendaja eest samaks kuupäevaks. Kuna M. Puidakul puudus tema ja hageja vahel
3. juunil
4. a sõlmitud nõude loovutamise lepingus nimetatud nõudeõigus kostja vastu, loovutas ta nõude, mida tal endal ei olnud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega ning ei korranud neid oma otsuses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 6, kuna jättis vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele. Väär on kohtute käsitlus, et käenduse realiseerimisega lõpeb laenuleping ning käendaja ja võlgniku vahel tekib regressikohustus summas, mille käendaja tegelikult tasus võlausaldajale.

§-st 209 tuleneb, et võlgniku eest põhikohustise täitnud isikule lähevad üle võlausaldaja õigused selle põhikohustise järgi. Seega ei lõpe põhikohustis käenduse realiseerumisega, vaid kreeditor asendub põhikohustises käendajaga. Nimetatud sättega saab käendaja kõrvalkohustuse võtjana tagatise, et põhikohustuse täitmise korral saab temast esialgse kreeditoriga samaväärne võlausaldaja võlgniku suhtes ning võlgnik vastutab tema ees samas ulatuses nagu esialgse kreeditori ees, sh ka viiviste ja leppetrahvi osas.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et apellatsioonikohus on õigesti tõlgendanud materiaalõiguse normi ega ole rikkunud protsessiõiguse norme ning palus seetõttu jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonikohtu otsuse muutmata.
2. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ning kostja esindaja vastuväidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Käenduslepingu järgi vastutab käendaja teise isiku kreeditori ees selle isiku kohustise täieliku või osalise täitmise eest (

§ 206lg 1).

Apellatsioonikohus kohaldas vääralt

§ 209

lg 1.

§ 209

lg 1 kohaselt lähevad võlgniku asemel kohustise täitnud käendajale üle kõik kreeditori õigused selle kohustise järgi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pärast kohustise täitmist käendaja poolt on kreeditor kohustatud käendajale üle andma dokumendid, mis tõendavad nõuet võlgniku vastu, ja loovutama seda nõuet tagavad õigused. Seega tekib põhikohustise täitnud käendajal võlgniku vastu seaduslik tagasinõudeõigus, mille olemuse määravad

§ 209lg-d 1 ja 2.

Sellest tulenevalt läksid hagejale

§ 209lg 1 kohaselt üle kõik kreeditori õigused AS BIG ja kostja vahel 7.

detsembril

1. a sõlmitud laenulepingu järgi, sh ka õigus saada põhivõlgniku ja endise võlausaldaja vahel täitmise tagamise vahendina kokku lepitud leppetrahvi ning viivist võlgnikupoolse kohustuse täitmisega viivitamise eest.
2. Samuti leiab kolleegium, et seaduse mõtte kohaselt ei saa võlgniku asemel kohustise täitnud käendajat asetada halvemasse olukorda, võrreldes uue võlausaldajaga, kes on saanud nõude loovutamise korras

§ 216järgi.

AS BIG ja M. Puidak sõlmisid lisaks käenduslepingule ka veel

1. jaanuaril
2. a võla kustutamise ja nõude loovutamise lepingu, kus täpsustavalt märgitakse, et rahaline nõue kostja vastu läheb
3. jaanuarist
4. a üle käendajale. Kohus tuvastas, et kostja tasus käendajale
5. maiks
6. a jaokaupa kokku 234 000 krooni, millest tegi eelnevat arvestades aga ebaõige õigusliku järelduse, et sellega oli tõendatud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine kostja poolt käendaja ees samaks kuupäevaks. Kuna laenu tagasimaksmise tähtpäev oli
7. jaanuar
8. a, siis pidi kohus laenulepingu täitmise osas seisukoha võtmisel arvestama ka lepingu p 2.7, milles lepiti kokku, kuidas toimub laenu tasumine. Apellatsioonikohus ei ole eelöeldust lähtudes tegelikult vastanud apellatsioonkaebuse põhjendusele, milles väidetakse, et käendaja poolt laenulepingu täitmisel ei lõpe võlgniku kohustused selle laenulepingu järgi ning vastasel juhul pannakse käendaja halvemasse olukorda kui võlausaldaja või kolmas isik, kes on mingisugusel muul alusel kreeditori ees kohustise täitnud. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6 nõudeid. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa