Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-36-02 19. juuni 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri

§ 24

lg 1 p 3 alusel ja kohtukulude väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus haldusasjas nr 2-3/174/02 Sideameti erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Sideameti erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
3. detsembri
4. a määrus haldusasjas nr 3-617/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a määrus haldusasjas nr 23/174/
7. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. AS Starman (kaebuste esitamise ajal Starman Kaabeltelevisiooni AS) esitas Tallinna Halduskohtule järgmised kaebused: 1)
9. novembril 1999 Sideameti
10. oktoobri
11. a käskkirja nr 1-3/92 ja selle alusel Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-le väljastatud 10-aastase kehtivusajaga kaabeltelevisioonivõrgu loa nr CV99001 täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks; 2)
12. märtsil 2000 Sideameti
13. veebruari
14. a käskkirja nr 1-29/22 ja selle alusel Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-le antud kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa nr CK00001 tühistamiseks; 3)
15. märtsil 2000 Sideameti
16. veebruari
17. a käskkirja nr 1-29/25 ja selle alusel Starman Kaabeltelevisiooni AS-le antud ajutise tähtajalise kaabeltelevisioonivõrgu loa CA99019 õigusvastaseks tunnistamiseks osas, millega jäeti osaliselt läbi vaatamata ja rahuldamata Starman Kaabeltelevisooni AS taotlus ning ettekirjutuse tegemiseks (läbivaatamata osas taotluse läbivaatamiseks ja ajutise tähtajalise kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmiseks juba väljastatud loaga hõlmamata piirkonnas); 4)
18. märtsil 2000 Sideameti
19. veebruari
20. a ettekirjutuse nr 7-4-5/74, millega Starman Kaabeltelevisiooni AS kohustati lõpetama kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine majades, mille osas luba CA99019 ei kehti, tühistamiseks.
21. Tallinna Halduskohtu
22. augusti
23. a määrusega liideti kõik ülalnimetatud kaebused ühte menetlusse.
24. Tuginedes
25. juunil 2001 jõustunud uuele Kaabelleviseadusele andis Sideamet AS-le Starman
26. septembri
27. a käskkirja nr 1-29/32 alusel kaabellevivõrgu loa nr KL01-
28. Sideameti
29. oktoobri
30. a käskkirja nr 1-2967 alusel anti Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-le kaabellevivõrgu luba nr KL01-
31. Selles käskkirjas märgiti, et käskkirja jõustumisest kaotab kehtivuse Sideameti peadirektori
32. oktoobri
33. a käskkirjaga nr 1-3/92 Tallinna Kaabeltelevisiooni AS-le välja antud kaabeltelevisioonivõrgu luba nr CV
36. oktoobril 2001 esitas AS Starman halduskohtule taotluse lõpetada menetlus haldusasjas

§ 24

lg 1 p 3 alusel, kuna kõik vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks muutunud või kaotanud oma õigusliku toime ning kaebaja õiguste rikkumine on Sideameti ja Eesti Vabariigi tegevuse tulemusena kohtumenetluse vältel ära langenud. AS Starman taotles ka kohtukulude väljamõistmist

§ 93lg 2 alusel.

2. detsembril 2001 rahuldas Tallinna Halduskohus AS Starman taotluse ja lõpetas

§ 24

lg 1 p 3 alusel menetluse haldusasjas nr 3-264/2001 ning mõistis Sideametilt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 254 708 krooni ja 25 senti.

2. detsembril 2001 esitas Sideamet ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse.
3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
4. märtsi
5. a määrusega jõusse halduskohtu määruse menetluse lõpetamise osas, kuid vähendas kohtukulusid 54 708 krooni 25 sendi võrra, mistõttu Sideametilt väljamõistetava summa suuruseks jäi 200 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on menetluse õigesti

§ 24

lg 1 p 3 alusel lõpetanud alljärgnevatel põhjustel:

1. a)Sideameti poolt kohtumenetluse ajal kaebuse esitajale ja kolmandale isikule kaabellevivõrgulubade väljaandmine muutis kehtetuks haldusaktid, mille vaidlustamiseks kaebuse esitaja kohtusse pöördus. Samuti on välja antud haldusakt, mille andmist kaebaja taotles. Kolmandale isikule välja antud ja käesolevas asjas vaidlustatud kaabeltelevisioonivõrgu luba ja kaabeltelevisioonivõrgu kasutusluba kaotasid kehtivuse nende kehtetuks tunnistamisega haldusakti andnud organi poolt. Sideameti 26. oktoobri 2001. a käskkirjas on sõnaselgelt sätestatud, et alates käskkirja jõustumisest kaotab varasem luba kehtivuse;
2. b)menetluse lõpetamine

§ 24

lg 1 p 3 alusel ei ole sõltuvusse seatud sellest, kas vaidlustatud akt oli andmise ajal õiguspärane või õigusvastane ega sellest, kas haldusakt on tunnistatud kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. Kohus lõpetab asjas menetluse, kui kaebaja loeb vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamisega ja taotletud haldusakti väljaandmisega saavutatuks kohtusse pöördumise eesmärgi ega taotle asja läbivaatamist vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamiseks;

1. c)käesoleval juhul on Sideamet rahuldanud nõude ilma, et kohus peaks sekkuma avalik-õiguslikku vaidlusesse sisulise lahendi tegemisega ning kohus ei kontrolli menetluse lõpetamisel, kas vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane või mitte;
2. d)vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr 3-3-1-57-01 tuleb halduskohtul haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamisel eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Ka juhul, kui vastustaja rahuldab kaebaja nõude kohtumenetluse käigus, tuleb pigem eeldada kaebuse põhjendatust;
3. e)Sideamet on vaidlustatud haldusaktid otsesõnu või uute haldusaktidega asendades ise kehtetuks tunnistanud. Isegi kui vaidlustatud haldusaktide andmise alus langes ära õigusliku olustiku muutumise tõttu, tuleb kestvalt isiku õigusi piirav haldusakt isiku taotlusel HMS §-st 65 lg 3 tulenevalt kehtetuks tunnistada. Vaidluse iseloomu, keerukust, kestust ja õigusabi osutamiseks tehtud töö mahtu arvestades ning silmas pidades, et ühte menetlusse on liidetud neli kaebust, pidas ringkonnakohtu halduskolleegium õigusabikulu põhjendatud suuruseks 200 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja kui riigiasutuse puhul ei saa lugeda kohaseks küsimuse püstitamist kohtukulude kandmise õiglusest motiivil, et menetluse lõpetamise asjaolusid pole tinginud vastustaja käitumine, vaid seadusandja tegevus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 8. Sideameti erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta rahuldamata Starman AS taotlus menetluse lõpetamiseks. Erikaebuse esitaja leiab:
4. a)menetluse lõpetamine

§ 24lg 1 p 3 alusel oli ebaõige.

Nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et nimetatud sätte kohaldamisel pole oluline, millistel põhjustel kaevatav haldusakt kehtetuks tunnistati või välja andmata akt välja anti. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole alati eraõiguslikule isikule õiguse andmine, vaid konkreetse vaidluse õige ja õiglane lahendamine. Ka halduskohtumenetluses kehtib poolte võrdsuse põhimõte ja tuleb arvestada ka haldusorgani huve ja õigusi, samuti seda, et haldusorganid tegutsevad maksumaksja vahendite arvel. Nõrgema poole kaitse on tagatud vastavate Halduskohtumenetluse seadustiku sätetega (

§-d 16 lg 2 ja 121); b)

§ 24

lg 1 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid tõlgendades tuleb arvestada poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustatust.

§-s 24 lg 1 p 3 sätestatu käsitleb olukorda, kus haldusorgan oma tegevusega kinnitab, et kaebus tema poolt antud akti peale oli põhjendatud, st vastustaja omaksvõtuga; c) kohtukulude väljamõistmine

§ 93

lg 2 alusel on põhjendatud vaid siis, kui haldusorgan ise vabatahtlikult täidab kaebuse esitaja nõuded. Käesoleval juhul puudus Sideametil võimalus teisiti käituda, kuna haldusorgan pidi järgima Kaabelleviseaduse muudetud regulatsiooni. Uute lubade väljaandmist ei tinginud AS Starman kaebustes esitatud väited, vaid seadusandja poliitiline tahe. Sellises olukorras kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmine on vastustaja jaoks sisuliselt käsitletav sanktsioonina; d) kuna käesoleval juhul ei ole tegemist menetluse lõpetamise alusega

§ 24

lg 1 p 3 mõttes, saaks kohtukulusid kaebuse esitaja kasuks välja mõista vaid siis, kui asi vaadatakse sisuliselt läbi ja tuvastatakse aktide õigusvastasus. Kaebaja pole asja sisulist läbivaatamist taotlenud;

1. e)nõustuda ei saa seisukohaga, et kaebuse põhjendatust tuleb eeldada ka menetluse lõpetamise otsustamisel. Kuni vastupidine ei ole ilmne, tuleb eeldada haldusorgani poolt antud haldusaktide ja tema tegevuse seaduslikkust;
2. f)Sideamet ei ole tunnistanud kehtetuks kõiki vaidlustatud haldusakte ega välja andnud taotletud haldusakti. Lubade aluseks olnud käskkirju ega vaidlustatud ettekirjutust pole kehtetuks tunnistatud. Need aktid võivad olla küll oma kehtivuse kaotanud HMS §-s 61 lg 2 loetletud muudel alustel, kuid

§ 24lg 1 p 3 on kohaldatav vaid aktide kehtetuks tunnistamise korral.

Menetluse lõpetamine sel alusel oli käesoleval juhtumil põhjendamatu. 9. AS Starman kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et menetlus on õigesti

§ 24lg 1 p 3 alusel lõpetatud.

Selle sätte eesmärk on tagada menetluse otstarbekus - vältida kohtuasja edasist menetlust olukorras, kus avalik võim on kohtumenetluse kestel kaebajast mitteolenevalt oma tegevusega kõrvaldanud kaebaja õiguste rikkumise. Erinevalt TsMS § 62 lg 2 regulatsioonist on seadusandja

§-s 24 lg 1 p 3 kasutanud umbisikulist tegumoodi, sidumata viidatud tagajärgi konkreetselt ja kitsalt protsessis oleva vastaspoole tegevusega. Kohus ei tea ega peagi teadma, millistel põhjustel on kaevatav haldusakt menetluse käigus oma kehtivuse kaotanud.

§ 24

lg 1 p 3 kohaldamisel puudub õiguslik seos haldusorgani omaksvõtuga, sel alusel menetluse lõpetamisel ei hinnata akti õiguspärasust ega halduskaebuse põhjendatust, kuid selles sättes nimetatud asjaolude esinemine pigem viitab, et kaevatavad haldusaktid olid kaebaja õigusi rikkuvad või piiravad.

kohaldamine ainult juhtudel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja antud haldusorgani tegevuse tõttu ja tema tahtest sõltuvatel asjaoludel, ei ole kooskõlas sätte eesmärgiga. Selline lähenemine sunnib kohtuvaidlust jätkama, suurendab kohtukulusid ja põhjustab riigi poolt finantseeritava kohtusüsteemi tarbetut koormamist. Käesoleval juhul esinesid alused

§ 24lg 1 p 3 kohaldamiseks.

Ükski AS Starman poolt vaidlustatud haldusakt ei kehti enam ning akt, mille väljaandmist taotleti, on välja antud.

§ 24

lg 1 p 3 kohaldamiseks ei ole põhjendatud vahetegu, millisel viisil on haldusakt oma õigusliku toime kaotanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.

§-s 24 lg 1 loetletakse menetluse lõpetamise alused. Menetluse lõpetamise alustena eristatakse kaebusest loobumist (

§ 24

lg 1 p 2) ja

§-s 24 lg 1 p 3 sätestatud olukorda.

§ 24

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Vastavalt

§-le 24 lg 1 p 2 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse või protesti esitaja loobub kaebusest või protestist ja kohus võtab loobumise vastu. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatakse kohtukulude jagamine erinevalt, olenevalt sellest, millisel alusel menetlus lõpetatakse.

§ 93

lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel, mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebusest loobumise korral kannab

§ 93lg 4 kohaselt kohtukulud kaebuse esitaja, kes kaebusest loobub.

11. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 24

lg 1 p 3 võimaldab menetluse lõpetada juhul, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Samas ei ole see säte kohaldatav menetluse lõpetamise alusena, kui haldusakt kaotab kehtivuse muudel põhjustel, näiteks kehtivusaja lõppemisel, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuste täitmise tõttu. 12. Menetluse lõpetamine

§ 24

lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise korral toimub kaebuse esitaja algatusel.

§ 24

lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamine toimub kohtu enda või haldusorgani initsiatiivil. Kohus võib sel alusel menetluse lõpetada, kui kaebuse või protesti esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Käesoleva haldusasja puhul taotles menetluse lõpetamist sel alusel just kaebaja (AS Starman). Halduskohtule esitatud taotluses menetluse lõpetamiseks väitis AS Starman, et Eesti Vabariigi ja Sideameti tegevuse tulemusena on kaebuse esitaja saavutanud nende õiguste taastamise, mille rikkumise tõttu ta halduskohtusse pöördus. 13. Sideamet ei ole nõustunud menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 3 alusel.

Alates novembrist 1999, mil AS Starman esitas halduskohtule esimese kaebuse Sideameti aktide vaidlustamiseks kuni asjas menetluse lõpetamiseni detsembris 2001 ei olnud kohtud jõudnud käesolevas asjas vaidlustatud aktide õiguspärasuse sisulise arutamiseni. Seega puudub kohtute seisukoht vaidlustatud aktide õiguspärasuse osas. Sideamet ei ole nõustunud kaebaja väidetega tema poolt antud aktide õigusvastasuse osas ega pidanud vajalikuks tunnistada vaidlustatud akte sel põhjusel vabatahtlikult kehtetuks. Samuti pole Sideamet tunnistanud AS Starman 10. märtsil 2000 esitatud kohustamiskaebust, millega kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist tema poolt Sideametile esitatud taotluse läbivaatamata osas läbivaatamiseks ja ajutise tähtajalise kaabeltelevisioonivõrgu loa väljaandmist talle juba väljastatud loaga hõlmamata piirkonnas. Erikaebuse esitaja leiab õigesti, et käesoleval juhul ei ole tegemist kaebuste õigeksvõtuga vastustaja poolt ega olukorraga, kus haldusorgan tunnistas vaidlustatud aktid kehtetuks põhjusel, et tunnistas nende õigusvastasust. Erikaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval vaidluse puhul ei ole tegemist juhtumiga, mil oleks menetluse lõpetamise alusena kohaldatav

§ 24lg 1 p 3, on põhjendatud.

1. Tallinna Halduskohtu istungil
2. oktoobril 2001 väitis Sideameti esindaja, et sisuliselt on tegemist kaebusest loobumisega ning menetlus tuleb lõpetada

§ 24

lg 1 p 2 alusel ja kohtukulude jagamisel lähtuda

§-st 93 lg 1 ja

1. Halduskohtu
2. detsembri
3. a istungil asus Sideameti esindaja seisukohale, et vaidluse õiglaseks lahendamiseks tuleks asi sisuliselt läbi vaadata ega nõustunud menetluse lõpetamisega. Kohtud ei ole kaalunud, kas kaebaja initsiatiivi menetluse lõpetamiseks tuleks tõlgendada kaebusest loobumisena, ega menetluse lõpetamise võimalikkust

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus jättis tähelepanuta vastustaja vastavad väited.

1. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Sideamet on vaidlustatud haldusaktid otsesõnu või uute haldusaktidega asendades ise kehtetuks tunnistanud
2. juulil 2001 jõustunud Kaabelleviseadusega kehtestati varasemast oluliselt erinev regulatsioon kaabellevivõrgu lubade väljastamiseks. Kaabelleviseaduse § 33 lg 1 sätestab, et enne nimetatud seaduse jõustumist Sideameti poolt väljastatud ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa alusel võib kaabellevivõrgu opereerimist jätkata kuni kaabellevivõrguloa väljastamiseni tingimusel, et kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates esitab nimetatud loa omanik taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks. Sideamet väljastab kaabellevivõrguloa hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Sama paragrahvi teises lõikes sätestatakse, et kui ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa omanik ei esita kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates taotlust kaabellevivõrguloa väljastamiseks, kaotab ajutine tähtajaline luba, kaabeltelevisioonivõrgu luba või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusluba kehtivuse käesoleva seaduse jõustumisest kolme kuu möödumisel. Nimetatud regulatsiooniga seati ajalised piirid seaduse varasema redaktsiooni alusel väljastatud lubade maksimaalse kehtivusaja suhtes ning nende lubade kehtivus ei saanud enam sõltuda Sideameti tahtest ega seisukohast varem väljastatud lubade väljaandmise õiguspärasuse osas. Kaabelleviseaduse uuest redaktsioonist tulenes Sideameti kohustus vaadata läbi seniste lubade omanike taotlused ja otsustada seaduse uue redaktsiooniga kooskõlas neile uute lubade väljastamine. Selle seadusest tuleneva kohustuse täitmist ei saanud mõjutada Sideameti seisukoht varasema õigusliku regulatsiooni alusel välja antud lubade õiguspärasuse suhtes ega nende õiguspärasuse väljaselgitamiseks toimuv menetlus halduskohtus. Sõltumata Sideameti tegevusest kaotanuksid enne Kaabelleviseaduse uue redaktsiooni kehtimahakkamist väljastatud load seaduses sätestatud tähtaja saabumisel igal juhul oma kehtivuse. 16.

§-st 93 lg 2 tulenevalt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku paragrahv 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel.

§ 93

lg 2 on kohaldatav vaid situatsioonis, kus menetlus lõpetati

§ 24

lg 1 p 3 alusel nimetatud sättes sõnaselgelt loetletud alustel.

§-s 24 lg 1 p 3 sätestatud olukordadest erinevalt peab toimuma kohtukulude väljamõistmine siis, kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse jooksul kehtetuks või kaotab kehtivuse muul põhjusel, mitte haldusorgani omaksvõtu korral.

§ 93

lg 2 alusel kohtukulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise korral, ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse pöördunud. 17. Käesoleva määruse motivatsiooni punktides 10 - 16 esitatud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi menetluse lõpetamise taotluse läbivaatamiseks halduskohtule. Halduskohus peab välja selgitama, milles seisneb kaebuse esitaja tahe menetluse lõpetamise taotlemisel ning protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest juhindudes otsustama, kas üldse ja millisel

§-s 24 lg 1 sätestatud alusel on menetluse lõpetamine võimalik. Sealjuures peab kohus menetluse lõpetamise taotlust hinnates kindlaks tegema, kas kaebaja tegelik tahe võis seisneda hoopis kaebusest loobumises. 18. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada kohtuistungi protokolli olulisust kohtumenetluses.

§-st 20 tulenevalt halduskohtu istung protokollitakse.

§ 45

lg 1 p 4 kohaselt on kohtuistungi protokolli puudumine sedavõrd oluline menetlusnormi rikkumine, mille korral ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Tallinna Halduskohtu

1. detsembri
2. a istung, kus arutati AS Starman taotlust asjas menetluse lõpetamiseks, on küll protokollitud, kuid allkirjastatud protokoll ei olnud köidetud kohtutoimikusse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann