← Eesti

3-1-1-70-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-70-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. juuni 2002 Kohtukoosseis Eesisuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi R. G. süüdistuses KrK § 144 lg 1 järgi ja Rudolf Nesterovi süüdistuses KrK § 144 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-6/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. Nesterovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso ja R. G., kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  4. mai 2002 Istungil osalenud isikud R. G. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, R. Nesterovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. jaanuari
  7. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-6/2002 R. G. ja Rudolf Nesterovi süüdistusasjas osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsus R. G. ja Rudolf Nesterovi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 144 lg 1 järgi ja Rudolf Nesterovile mõistetud lõpliku karistuse osas ning jäeti OÜ X tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Selles osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  10. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata.
  11. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
  12. Välja mõista Rudolf Nesterovilt riigieelarve tuludesse 1687 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.
  13. Tagastada Rudolf Nesterovi kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon 925 krooni. Kohtuotsus jõustub
  14. juunil
  15. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tartu Maakohtu
  17. aprilli
  18. a otsusega tunnistati R. G. süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks. Rudolf Nesterov tunnistati süüdi KrK §-de 144 lg 1, 2073 lg 1 ja 2074 järgi. Karistuseks mõisteti vastavalt kuus aastat vabadusekaotust, kaks aastat vabadusekaotust ning kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti seitse aastat vabadusekaotust. Kohus rahuldas OÜ X tsiviilhagi ja mõistis tema kasuks R. G-lt ja R. Nesterovilt solidaarselt välja 401 079.45 krooni. R. G. ja R. Nesterov mõisteti KrK § 144 lg 1 järgi süüdi selles, et nad omavahelisel kokkuleppel ja AS X vara hävitamise eesmärgil üldohtlikul viisil tahtlikult viskasid
  19. augustil
  20. a kella 2.45 ajal Tartus X tn N asuva autovaruosade kaupluse ruumidesse lõhkeseadeldise. Plahvatusega tekitati kaupluse omanikule OÜ-le X materiaalset kahju 401 079.45 krooni ulatuses, mis moodustab suure varalise kahju. R. Nesterov mõisteti veel KrK § 2073 lg 1 järgi süüdi lõhkeaine ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises ning KrK § 2074 järgi selles, et ta
  21. aasta augustis omandas lõhkeseadeldise, hoidis seda oma elukohas kuni
  22. septembrini
  23. a, mil soovis seda üle anda I. S., kuid peeti politseiametnike poolt kinni. Kohtuotsuse motiivide kohaselt leidis R. Nesterovi ja R. G. süüdistus KrK § 144 lg 1 järgi tõendamist kannatanute R. P. ja L. T. ütlustega, erandtoimingu käigus teostatud helisalvestusega ja sellest tehtud kirjaliku fikseerimise protokollidega ning anonüümsete tunnistajate "X", "X" ja "X" ütlustega. AS X tsiviilhagi 401 079.45 krooni suuruses summas loeti tõendatuks AS X
  24. veebruari
  25. a kirjaga. Kahjusumma koosnes lauskahjust ja saamata jäänud tulust. Karistuse mõistmisel tõi kohus vastutust raskendavate asjaoludena välja, et R. G. ja R. Nesterovi poolt on toime pandud esimese astme kuritegu üldohtlikul viisil. Kuritegu pandi toime grupis omakasu ajendil ja sellega tekitati suur varaline kahju. Kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  26. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid N. G. ja R. Nesterovi kaitsjad apellatsioonkaebused. N. G. kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist N. G. süüdimõistmise osas ja õigeksmõistva otsuse tegemist maakohtu poolt kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. R. Nesterovi kaitsja taotles R. Nesterovi õigeksmõistmist KrK § 144 lg 1 järgi, ülejäänud süüdistustes karistuse kergendamist ja vabadusekaotuse kohaldamist tingimisi. Kaebust põhjendas kaitsja sellega, et maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja kohtualuse isiksusele. Samuti taotlesid kaitsjad kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi rahuldamise osas. Kaitsjad leidsid, et tsiviilhagi katteks mõistis kohus alusetult välja saamata jäänud tulu.
  27. Tartu Ringkonnakohtu
  28. jaanuari
  29. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  30. aprilli
  31. a otsus osaliselt, s.o tsiviilhagi rahuldamise osas. OÜ X tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuses on antud motiveeritud hinnang kohtualustele esitatud süüdistuste kohta. Analüüsitud on kohtualuste ütlustes esinevaid vastuolusid ja kaitseversioone, samuti kogutud tõendite tõenduslikku sisu. Ringkonnakohus märkis, et alibi kontrollimisel ilmnes, et tunnistajate ütlustest ei tulenenud üheselt, et R. G. oleks viibinud
  32. augustil
  33. a kella kahest kolmeni just Põlvamaal Vana-Kuustes. Ringkonnakohus leidis, et kuigi kriminaalasjas tõendina kasutatud helisalvestus ei olnud kõigile menetlusosalistele detailselt arusaadav, ei tee see olematuks helisalvestuse õiguslikku ja kohtualuste süüd tõendavat sisu. Rahuldamata jäeti kaitsja taotlus R. Nesterovi karistuse kergendamiseks. Kolleegium märkis, et maakohtu otsuses on piisavalt motiveeritud, miks kohus pidas vajalikuks kohaldada vabaduskaotuslikku karistust. Tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks jätmist motiveeris ringkonnakohus sellega, et OÜ X poolt esitatud kahjunõude summad on kriminaalasja menetlemisel muutunud ja pole dokumentaalselt tõsikindlalt tuvastatud.
  34. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused R. G. ja R. Nesterovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  35. R. G. taotleb tema osas Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja enda õigeksmõistmist kohtute poolt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. 5.
  36. Põhjendades kohtute poolt kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist juhib R. G. tähelepanu sellele, et ta mõisteti Tartu Maakohtu
  37. juuni
  38. a otsusega süüdi KrK § 142 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati viieaastase vanglakaristusega. Käesolevas kriminaalasjas reaalse vabaduskaotusliku karistuse mõistmisel oleks kohus pidanud lõpliku karistuse mõistmisel kohaldama KrK § 40 lg 3 sätteid, kuid kohus ei ole seda teinud. Veel leiab R. G., et isegi siis, kui lugeda tõendid piisavateks ja legitiimseteks, ei ole ta kuriteo kaastäideviija. Lõhkeseadet kasutas R. Nesterov. Samal ajal ootas tema R. Nesterovi eemal autos. See tegevus on käsitatav mitte kuriteo täideviimisena, vaid kaasaaitamisena. Kaasaaitaja karistus peab aga olema täideviija omast väiksem. Ringkonnakohtu otsusega jäeti tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Seega ei ole tõendatud suure kahju tekitamine, mis omakorda tingib temale mõistetud karistuse kergendamise. 5.
  39. Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks peab kassaator kohtute poolt tõendite ebaobjektiivset hindamist. Anonüümsete tunnistajate ütlusi on kasutatud selektiivselt ja meelevaldselt. Mõlemad kohtud kohtud rikkusid KrMK § 19 lg 1 nõudeid, sest lähtusid süüdimõistva otsuse tegemisel jälitustegevuse erandtoimingu helisalvestusest ja selle fikseerimise kirjalikust protokollist. Salvestuse halvast kvaliteedist tingitult ei olnud kohtuistungil võimalik aru saada selle sisust ja kontrollida kirjalike protokollide vastavust helisalvestusele.
  40. R. Nesterovi kaitsja vaidlustab Tartu Ringkonnakohtu
  41. jaanuari
  42. a otsuse R. Nesterovi süüditunnistamises KrK § 144 lg 1 järgi ja lõpliku karistuse mõistmise osas. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. 6.1 Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb järgnevas. Ringkonnakohus on rikkunud tõendite vahetu uurimise nõuet. Kaitsja arvates ei võinud kohus tugineda jälitustegevuse erandtoimingu helisalvestusele kui tõendile, sest selle sisust ei olnud võimalik aru saada. Ringkonnakohus andis helisalvestusele kui tõendile hinnangu ise seda kuulamata. Samuti leiab kaitsja, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata R. Nesterovi poolt enda kaitseks esitatud alibi ja kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas. R. Nesterovi süüditunnistamisel ja karistamisel KrK § 2073 lg 1 järgi ei esitanud ringkonnakohus motiive apellatsioonkaebuse väite osas, et kaitsepolitsei poolt kuriteo matkimine ei kandnud kuriteo tõkestamise ega avastamise eesmärki. Ilma matkimiseta ei oleks tegu toime pandud. Kriminaalasja täielikku, igakülgset ja objektiivset uurimist takistas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks anonüümsete tunnistajate kasutamine. Kohtud on jätnud motiveerimata, milles seisnes kuriteo toimepanemisel omakasu ajend. 6.
  43. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine seisneb kaitsja arvates R. Nesterovile KrK § 2073 lg 1 järgi karistuse mõistmisel KrK § 6 lg 2 kohaldamata jätmises. Lõpliku karistuse mõistmisel on kohtud jätnud põhjendamatult kohaldamata KrK § 47 sätted.
  44. Riigikohtu istungil jäid kaitsjad kassatsioonkaebuste juurde nendes toodud põhjendustel ja taotlesid kaebuste rahuldamist. Prokurör vaidles kaebustele vastu ja taotles nende rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  46. jaanuari
  47. a otsus kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu järgmistel põhjendustel. 8.
  48. Süüdistustes KrK § 144 lg 1 järgi kirjeldatud kuriteo toimepanemise ajal
  49. aasta augustis kehtinud KrK § 144 nägi ette kriminaalvastutuse võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju. Seega oli selle kuriteo koosseisulisteks tunnusteks vara hävitamine üldohtlikul viisil ja/või olulise varalise kahju tekitamine. Alates
  50. jaanuarist
  51. a kehtib KrK § 144 lg 1 uues redaktsioonis: võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju või kui see pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega. Seega on lisandunud kuriteo uus koosseisuline tunnus - vara hävitamine lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega. See tunnus võib asjaoludest sõltuvalt ühtida varem kehtinud tunnusega- üldohtlikul viisil, kuid alati ei pruugi need kaks tunnust kokku langeda. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuste kohaselt süüdistatavatele inkrimineeritud kõik kolm koosseisulist tunnust - vara hävitamine üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega ning suure varalise kahju põhjustamine. Samas nähtub maakohtu otsusega tuvastatust, et lõhkeseadeldise kasutamine oli käesoleval juhul vara hävitamise üldohtlikuks viisiks. Maakohus tuvastas ka suure varalise kahju põhjustamise summas 401 079 krooni ja 45 senti. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et tekitatud kahju summa suuruses on vaieldavusi ja jättis seetõttu kahju suuruse küsimuse lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kriminaalkolleegium oleks muutnud süüdimõistetute süüdistust KrK § 144 lg 1 järgi. Seega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud kohtualuste süüdistusse nii vara hävitamise üldohtlikul viisil kui ka suure varalise kahju põhjustamise, kuid otsusest ei nähtu, millises summas süüdimõistetute poolt kahju tekitamise luges ringkonnakohus tuvastatuks. Sellega on ringkonnakohus süüdimõistetute suhtes KrK § 144 lg-t 1 kohaldanud ebaõigesti. 8.
  52. R. G. kassatsioonkaebuses on õigustatult märgitud, et süüdistuskokkuvõtte kirjeldava osa (
  53. kd tl 235) kohaselt viskas lõhkeseadeldise kaupluse ruumidesse R. Nesterov ja tema viibis sellel ajal sündmuskohast eemal. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtuotsustes on motiveerimata, miks on kuriteo toimepanemisel KrK § 144 lg 1 järgi mõlema süüdimõistetu puhul tegemist kaastäideviijatega KrK § 17 lg 3 mõttes. Maakohtu otsuses on vaid märgitud, et kohtualused tegutsesid ühise tahtlusega ja ühise eesmärgi nimel. Need tunnused on aga omased kõigile kuriteo toimepanemisest osavõtjatele, mitte ainult täideviijatele. Seetõttu ei võimalda need tunnused eristada teisi osavõtjaid täideviijatest. Selles osas ei ole maakohtu otsuse puudusi kõrvaldanud ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. 8.
  54. Ringkonnakohus leidis, et kuigi kriminaalasjas tõendina kasutatud helisalvestus ei olnud kõigile menetlusosalistele detailselt arusaadav, ei tee see olematuks helisalvestuse õiguslikku ja kohtualuste süüd tõendavat sisu. Toimikusse on lisatud ka helisalvestuste sisu kirjaliku fikseerimise protokollid. Ringkonnakohtu istungi protokollidest (
  55. kd tl-d 126, 134, 137-138 ja 144-147) ei nähtu, et ringkonnakohus oleks istungil helisalvestusi uurinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrMK § 48 lg 2 kohaselt on tõendiks kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud helisalvestus, mitte aga helisalvestuse sisu kirjaliku fikseerimise protokoll. Sellisele protokollile kui kohtulikule tõendile on kohtul õigus viidata üksnes siis, kui helisalvestust on kohtus vahenditult kontrollitud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium möönis oma otsuses, et helisalvestus ei olnud maakohtus kõigile menetlusosalistele arusaadav. Kellele menetlusosalistest helisalvestus arusaadav ei olnud, seda ringkonnakohus ei täpsusta. Leides, et helisalvestus ei ole arusaadav ja lugedes samas selle sisu ikkagi kooskõlas olevaks selle kirjaliku fikseerimise protokolliga, ise helisalvestust kuulamata, ei järginud ringkonnakohus KrMK § 19 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja igakülgse täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ja KrMK §-s 206 sätestatud tõendite vahenditu uurimise põhimõtet. 8.
  56. Põhjendatud on R. Nesterovi kaitsja väide, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei võtnud seisukohta tema esitatud alibi suhtes. Ringkonnakohtu otsuses on põhjalikult analüüsitud küll R. G. poolt esitatud alibit, kuid puuduvad motiivid R. Nesterovi alibi osas. 8.
  57. Põhjendatud on R. G. väide, et käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele on kohtud alusetult jätnud KrK § 40 lg 3 alusel liitmata temale Tartu Maakohtu
  58. juuni
  59. a otsusega mõistetud karistuse. Seda taotlust ei ole aga võimalik lahendada kassatsioonikohtus, sest apellatsioonikorras maakohtu otsust selles osas R. G. ega tema kaitsja ei vaidlustanud. Karistuste liitmise küsimused on võimalik lahendada KrMK § 3372 korras kohtuotsuste täitmise käigus ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et vastavad taotlused on maakohtule ka esitatud. 8.
  60. Anonüümsete tunnistajate ütluste kontrollimise osas ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtute poolt kriminaalmenetluse seaduse rikkumist. Maakohus on neid ütlusi vahetult kontrollinud. Kohtud on neid hinnanud kooskõlas KrMK § 50 nõuetega ja nende pinnalt tehtud järeldusi küllaldaselt põhjendanud. Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta. Asjaolu, et kaebuste esitajad ei nõustu kohtute poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ei ole õiguslikuks küsimuseks, mida oleks võimalik lahendada kassatsiooni korras. 8.
  61. R. Nesterovi kaitsja on kassatsioonkaebuses muuhulgas vaidlustanud kohtuotsused R. Nesterovi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 2073 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kaitsja aga R. Nesterovi süüditunnistamise üksnes KrK § 144 lg 1 järgi. Teiste kuritegude osas taotleti apellatsioonkaebuses üksnes R. Nesterovile mõistetud karistuste kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks R. Nesterovi süüditunnistamise osas KrK § 2073 lg 1 järgi ei kuulu kassatsiooni korras lahendamisele, kuna tulenevalt AKKS §-st 37 puudub R. Nesterovil selles osas kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. R. Nesterovile KrK § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi mõistetud karistuste vastavust seadusele on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kaalunud ja on oma seisukohta ka motiveerinud. R. Nesterovile lõpliku karistuse mõistmist tuleb ringkonnakohtul kaaluda kriminaalasja uuel arutamisel lähtuvalt asja uuel arutamisel ilmnevatest asjaoludest.
  62. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2 ning § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  63. jaanuari
  64. a otsus käesolevas asjas tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
  65. aprilli
  66. a otsus R. G. ja R. Nesterovi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 144 lg 1 järgi ja R. Nesterovile mõistetud lõpliku karistuse osas. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti OÜ X tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.