← Eesti

3-2-1-76-02

Obsah (5)§ 35§ 9§ 2§ 29§ 12

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-76-02 Määruse kuupäev Tartu, 20. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri taotlus ärike

§ 35

lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes sama seaduse §-s 12 lg 4 nimetatud isikutest ei või olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega pankrotihaldur.

§ 9

lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemise vältimiseks on vajalik kohaldada ärikeeldu AS Eriõli (pankrotis) juhatuse liikmetele A. Raudile, S. Koplile ning nõukogu liikmetele P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. veebruari
  3. a määrusega linnakohtu määruse osas, millega kohaldati ärikeeldu Priit Piilmannile, Elar Sarapuule ja Vaido Virrole, ja jättis nende suhtes pankrotihalduri ärikeelu kohaldamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt puudub P. Piilmannile, E. Sarapuule ja V. Virrole ärikeelu kohaldamiseks seaduslik alus. Nad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse algatamise ajal
  4. märtsil
  5. a selle nõukogu liikmeteks. AS Eriõli ainuaktsionäri Century Overland Sevice Ltd
  6. novembri
  7. a otsusega kutsuti nad nõukogu liikme ametikohalt tagasi. Seda otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei võimalda ÄS § 35 lg 2 ja § 12 lg 4 nendele ärikeeldu kohaldada.
  8. Põhjendatud ei ole pankrotihalduri väide, mille kohaselt taastusid nõukogu liikmete volitused Tallinna Linnakohtu
  9. veebruari
  10. a kandeotsusega, mis tühistas kohtunikuabi
  11. veebruari
  12. a kandeotsuse. ÄS § 318 lg 5 sätestab küll kohustuse esitada äriregistrile uue nõukogu liikmete nimekirja, mida ÄS § 38 lg 2 alusel säilitatakse äritoimikus, kuid sellest ega ka ÄS §-st 319 ei tulene, et kui uue nõukogu liikme valimine ei olnud kooskõlas seadusega, taastuksid automaatselt nõukogu liikme volitused, kes on aktsionäride üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  13. AS Eriõli (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati linnakohtu
  14. novembri
  15. a määrus, ning teha asjas uus määrus. Vaidlustatav määrus on ebaõige protsessinormide rikkumise ja seaduse väära kohaldamise tõttu. Kohus peab hindama kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus tuvastas üksnes formaalse asjaolu -
  16. novembri
  17. a ainuaktsionäri otsus nõukogu liikmete tagasi kutsumise osas on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud - ning tegi sellele tuginedes otsuse, arvestamata selle otsusega seotud asjaolusid ning asjaosaliste omavahelisi suhteid ja seoseid. Kohtule on esitatud väljavõte Iirimaa äriregistrist, kust ilmneb, et sel ajal olid ainuaktsionäri Century Overland Services Ltd direktoriteks (seaduslikeks esindajateks) E. Sarapuu ja P. Piilmann. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud seega tähelepanuta asjaolu, et
  18. novembri
  19. a aktsionäride üldkoosoleku otsuse eesmärgiks ei olnud olemasolevate nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute valimine, vaid mittetuvastatavate välismaiste esindusisikute määramine nõukogusse nende samade nõukogu liikmete endi poolt, et välistada P. Piilmanni ja E. Sarapuu seostamine AS-ga Eriõli ja nende vastutus AS Eriõli juhtorganite liikmetena. TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus (toimingus) oluline isiku tahe. P. Piilmanni, E. Sarapuu ja V. Virro ning Century Overland Sevices Ltd tahe ei olnud suunatud P. Piilmanni, E. Sarapuu ja V. Virro AS Eriõli nõukogust tagasikutsumisele, vaid nende isikute tegevuse jätkamisele senisel kujul, kuid variisikute kaudu ja nimel. Seadusega vastuolus olev ja poolte tegelikku tahet ja eesmärke teadlikult varjav tehing on tühine. Sellise asjaolu tuvastamiseks ei pea esitama kohtule iseseisvat nõuet.
  20. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et
  21. veebruari
  22. a Tallinna Linnakohtu kandeotsusega on tühistatud varasemalt
  23. veebruaril
  24. a tehtud muudatused AS Eriõli põhikirjas, nõukogu koosseisus ja asukoha osas. Äriregistri kannete kohaselt on AS Eriõli nõukogu liikmeteks ka käesoleval ajal P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro.
  25. Vastustajad P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro on seisukohal, et erikaebuse esitas protsessiosaline, kellel puudub õigus ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks, ja isiku kaudu, kellel puudub volitus protsessiosalise nimel erikaebuse esitamiseks. Pankrotiseadus ei anna pankrotihaldurile ega teistele protsessiosalistele õigust erikaebuse esitamiseks kohtumäärusele, millega kohus on taotluse ärikeelu kohaldamiseks jätnud rahuldamata. Lisaks puuduvad Lembit Ülperil AS Eriõli (pankrotis) pankrotihalduri volitused. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et vastustajad ei olnud AS Eriõli pankrotimenetluse algatamise ajal AS Eriõli nõukogu liikmeteks. Alusetud on erikaebuse väited, nagu oleks ringkonnakohus protsessinorme eirates jätnus andmata hinnangu AS Eriõli ainuaktsionäri otsuse tühisusele, kuna kohtule sellist iseseisvat nõuet ei esitatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu. 8.

§ 2

lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 338 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse ka siis, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Ärikeelu kohaldamise vaidluses tehtav kohtulahend on tulenevalt

§-st 35 lg 4 määrus. Kuna selle lahendiga otsustab kohus ärikeelu kohaldamise sisuliselt ning pankrotiseadus ei sätesta erandit, mille kohaselt haldur ei saa edasi kaevata ärikeelu kohaldamata jätmise määrusele, on halduril õigus edasi kaevata kohtumäärusele, millega jäeti taotlus ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata.

  1. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta (tsiviilkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus nr 3-2-1-159-01, RT III 2002, 3, 26), mille kohaselt pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega. Seda seisukohta toetab ka

§-des 16 lg 3 ja 4; 17 lg 1 p 2 ning 30 sätestatu. Kolleegium leiab, et eelnimetatu kehtib ka

§ 29lg 5 alusel nimetatava teise halduri suhtes.

Tallinna Linnakohus nimetas

  1. jaanuari
  2. a määrusega teiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Selle kohtumääruse tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  3. märtsil
  4. a. Seega olid L. Ülperil pankrotihalduri volitused, kui ta
  5. märtsil
  6. a esitas erikaebuse Riigikohtusse.
  7. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu seisukohaga, et kuna P. Piilmann, E. Sarapuu ja V. Virro ei olnud pankrotimenetluse algatamise ajal enam nõukogu liikmed, ei saa nende suhtes ärikeeldu kohaldada.

§ 35

lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes sama seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Nimetatud paragrahvist tuleneb ka ärikeelu kohaldamise eesmärk ja alused, mida Riigikohtu tsiviilkolleegium on käsitlenud oma varasemates lahendites (tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2000. a otsus nr 3-2-1-26-00, RT III 2000, 9, 97 ja tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus nr 3-2-1-70-00, RT III 2000, 13, 144). Pankrotiseadus jätab reguleerimata, kas ärikeeldu saab kohaldada

§-s 12 lg 4 esimeses lauses loetletud isikutele ka siis, kui nad on oma kohustustest juba vabastatud. Ärikeeluga seonduvalt määratleb

§ 12

lg 4 üksnes isikute ringi, kellele võib juriidilise isiku pankroti korral ärikeeldu kohaldada. Kolleegium leiab, et selles osas, kas ärikeeldu saab kohaldada ka oma kohustuste täitmisest vabastatud isiku suhtes, kuulub kohaldamisele säte, mis reguleerib ärikeeluga võimalikult sarnast suhet ja loeb selliseks suhteks elukohast lahkumise keelu. Seejuures tuleb arvestada ärikeelu ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise eesmärkide erisusi. Tulenevalt eeltoodust kolleegium leiab, et kui

§-s 12 lg 4 esimeses lauses nimetatud isik (selles asjas nõukogu liige) on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis sellekohaste aluste olemasolul saab tema suhtes ärikeeldu kohaldada. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.