← Eesti

3-3-1-30-02

Obsah (4)§ 12§ 21§ 3§ 11

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-30-02 Otsuse kuupäev 20. juuni 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi Raudtee Erastamise Rahva A

s (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411) sätestatud korras." Selle otsuse kohaselt lähtus Riigikogu AS Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisest ja kaugeleulatuvast mõjust Eesti majanduslikule arengule.

  1. Vabariigi Valitsus kinnitas
  2. jaanuaril
  3. a korraldusega nr 13-k Riigivara erastamisprogrammi
  4. aastaks. Selle punkti 5 "Äriühingute ja ettevõtete erastamine" alapunktiga 1 nähti ette: "Erastamisagentuuril viia lõpule erastamisnimekirjadesse kinnitatud äriühingute ja ettevõtete erastamine, sealhulgas: " ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate (51%"66%) erastamine strateegilisele investorile. Sätestatavate lisatingimustena tagada investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet. ASi Eesti Raudtee pikaajaline arengukava ja sellest lähtuv erastamismudel töötatakse välja koostöös rahvusvaheliste kogemustega nõustajaga. ASi Eesti Raudtee erastamismudel peab tagama infrastruktuuri valdava erastatud ettevõtte majandusliku huvi infrastruktuuri investeerimise vastu. ASi Eesti Raudtee erastamismudel peab tagama ka võimaluse kaasata erastamisjärgselt raudteeinfrastruktuuri investeeringuteks Euroopa Liidu vastavate abi-, garantii- ja laenuprogrammide raha. ASi Eesti Raudtee ei restruktureerita enne nõustajalt soovituste saamist. ASi Eesti Raudtee erastamise nõustaja peab soovituste väljatöötamisel lähtuma Euroopa Liidu raudtee-eeskirjadest niivõrd, kuivõrd need on kohustusliku iseloomuga. Erinevate operaatorettevõtjate vaba juurdepääsu tagamisel raudteeinfrastruktuurile lähtutakse olemasolevast jaotusest ning nõustaja esitab ettepanekud jaotusprintsiipide kohta investeeringute tulemusena tekkiva täiendava läbilaskevõime jaotamiseks. Raudtee läbilaskevõime jaotamisprintsiipide väljatöötamisel tuleb lähtuda kehtivast "Raudteeseadusest" (RT I 1999, 29, 405) (vajadusel kaaluda seaduse muutmist) ning Euroopa konkurentsireeglitest. Planeerida ASi Eesti Raudtee erastamiskonkursi väljakuulutamine
  5. aasta aprilliks, et erastada ASi Eesti Raudtee aktsiad ülalnimetatud ulatuses
  6. aasta jooksul." Sama programmi punktiga 10 "Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted" nähti ette: "Lisatingimuste kehtestamise eesmärgiks on ostja äriplaani suunamine üldiste huvide paremale arvestamisele. Lisatingimusteks eelläbirääkimistega pakkumisel või avalikul enampakkumisel võivad olla: " äriplaan (koos finantseerimise, tööhõive, kasutatava tehnoloogia, keskkonnaalaste meetmete jms äranäitamisega); " investeeringute suurus; " töökohtade arv; " teenuste hulk ja kvaliteet ning kättesaadavus; " tegevuse jätkamise kohustus; " keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamine ja keskkonnaohutuse tagamine; " muud tingimused."
  7. Erastamisprogrammi punkti 5 alapunktist 1 nähtub, et Vabariigi Valitsus seadis nõuded Eesti Raudtee erastamisele. Samast nähtub, et valitsus eristas erastamisprogrammis strateegilise investori nõuet ja erastamise lisatingimusi. Seejuures esitati strateegilise investori nõue esmakordselt
  8. aasta erastamisprogrammis. Varasemates erastamisprogrammides pole kolleegiumile teadaolevalt seda mõistet kasutatud. Eesti Raudteed puudutavas
  9. a muudetud erastamisprogrammis oli nimetatud vaid lisatingimusi (vt käesoleva otsuse punkt 49). 38.

§ 12

lg 1 sätestab: "Erastamise korraldamise aluseks on riigi- või munitsipaalvara erastamisprogramm, mis koostatakse vähemalt üks kord aastas ja avaldatakse Riigi Teatajas. Kuna erastamisprogramm on õigusakt, siis tuleb eeldada, et programmi lülitatud nõuetel on õiguslik iseloom, et nad pole pelgalt poliitilised proklamatsioonid. Strateegilise investori nõudele ongi võimalik anda õiguslikule kontrollile alluv sisu." Strateegilise investori määratlust aga Vabariigi Valitsus ei andnud.

  1. Eesti Raudtee erastamist asus korraldama Eesti Erastamisagentuur. Riigikohtus strateegilise investori üle peetava vaidluse seisukohalt on tähtsad EEAN peadirektori
  2. augusti
  3. a käskkirjaga nr 344 kinnitatud "Eelläbirääkimistega pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumendid" (Kutse dokumendid). See on keeruka struktuuriga mahukas akt.
  4. Kutse dokumentide p 2.5 käsitles strateegilist investorit. Selles punktis märgiti: "Pakkuja peab arvestama, et vastavalt Vabariigi Valitsuse
  5. jaanuari
  6. a korraldusega nr. 13-k kinnitatud "Riigivara erastamisprogramm
  7. aastaks" p-le 5.
  8. kavatseb EEA erastada 66 % Seltsi aktsiad strateegilisele investorile." Strateegilist investorit määratleti punktis 2.5 järgmiselt: "Strateegilise investorina käsitleb EEA juriidilist isikut, kellel on laialdane kogemus raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude korraldamisel, kes omab piisavat finantsvõimsust esitatud pakkumiste elluviimiseks ning kes on otseselt seotud esitatud pakkumisega." Hindamise kohta märgiti punktis 2.5: "EEAN otsustab Lõplike pakkumiste hindamisel omal äranägemisel, kas pakkuja on tõendanud strateegilise investori olemasolu pakkumises vastavalt käesolevas punktis nimetatud kriteeriumitele ja pakkumise otsese siduvuse strateegilisele investorile." Veel märgiti samas punktis: "EEAN arvestab seoses strateegilise investoriga esitatud informatsiooni ja tõendeid kui olulist osa pakkuja poolt esitatud Äriplaanist ning Tehnilisest ja finantsplaanist."
  9. Kuna Vabariigi Valitsus jättis Eesti Raudtee erastamiseks õiguslikku tähendust omava strateegilise investori mõiste määratlemata, siis pidi Eesti Raudtee erastamiseks seda mõistet paratamatult määratlema Eesti Erastamisagentuur. Vabariigi Valitsuse
  10. juuli
  11. a määrusega nr 155 kinnitatud Erastamisagentuuri põhimääruse punkti 27 alapunkti 6 kohaselt oli EEAN ainupädevuses "erastamise õigustatud subjektidele

paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lisanõuete esitamine". Sellises olukorras pidanuks strateegilise investori määratluse tõepoolest andma EEAN. Arutelud selle üle, kas strateegilise investori definitsiooni andmiseks oli pädev EEAN või agentuuri peadirektor, on aga käesolevas vaidluses juba viljatud, sest peadirektori käskkirjaga kinnitatud Kutse dokumentide punktis 2.5 antud strateegilise investori määratlust on EEAN oma vaidlustatud otsuses aktsepteerinud, viidates muu hulgas ka Kutse dokumentide sellele punktile (vt käesoleva otsusepunkt 28). Kolleegium on seisukohal, et Kutse dokumentides antud strateegilise investori määratlus pole vastuolus ka tavaarusaamaga sõnaühendist "strateegiline investor".

  1. Halduskohus nõustus RER AS-ga selles, "et strateegilise investori nõue esitatavas pakkumises oli esitatud erastamise algetapist ning pidi säiluma kuni 20.11.2000" (halduskohtu otsuse motivatsiooni II osa punkt 2.1). Halduskohus jõudis seisukohale, et strateegilise investori nõue oli püstitatud pakkumise lisatingimusena ES § 21 lg 2 tähenduses äriplaani osana. Äriplaan oli EEAN poolt kehtestatud lisatingimus ES § 21 lg 2 tähenduses. Äriplaani nõue oli esitatud lisatingimusena, kuigi sellist tingimust ei näe ES § 21 lg 2 otsesõnu ette (halduskohtu otsuse motivatsiooni II osa p 2.3). Otsuse motivatsiooni II osa punktis 2.4 järeldas halduskohus, et strateegilise investori nõue oli läbiv nõue ning kuulus täitmisele ja hindamisele. Ringkonnakohus soostus halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohus on seisukohal: "Käesoleval juhul nähtub erastamisprogrammist, Kutse dokumentide eelpool nimetatud punktidest ja EEA Nõukogu koosolekute protokollidest, et strateegilise investori nõue oli kehtestatud lisatingimusena ES § 21 lg 2 mõttes; mitte küll eraldi punktina, vaid kui oluline osa äri- ning tehnilisest ja finantsplaanist" (ringkonnakohtu toimiku leht 124).
  2. Ka EEAN on vaidlustatud otsuses käsitlenud strateegilise investori nõuet erastamise lisatingimusena. Selles otsuses viitab EEAN muuhulgas ka kutse dokumentide punktidele 2.5, 4.2 ja 4.3 ning ES §-le 21 lg 8 ja märgitakse: "arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda". Kutse dokumentide punktis 2.5 käsitatakse strateegilist investorit ning antakse strateegilise investori määratlus. Punkti 4.2 esimeses lõigus sätestatakse: "Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja hiljemalt Lõplikuks Tähtpäevaks kirjalikult Lõpliku pakkumise Aktsiate ostuhinna ja kõigi pakkumise teiseks etapiks EEA Nõukogu poolt kehtestatud erastamise lisatingimuste kohta." Punkti 4.3 esimene lõik sätestab: "Lõplike pakkumiste hindamisel ja parima pakkumise kindlaksmääramisel arvestab EEA Nõukogu Lõplikes pakkumistes pakutud Aktsiate ostuhinda ja Lõplikes pakkumistes tehtud pakkumist eelläbirääkimistega pakkumise teiseks etapiks kehtestatud erastamise lisatingimuste kohta." Sama punkti teine lõik sätestab: "Kooskõlas Kutse dokumentide punktiga 2.
  3. arvestab EEA Nõukogu seoses strateegilise investoriga esitatud informatsiooni ja tõendeid kui olulist osa pakkuja poolt esitatud Äriplaanist ning Tehnilisest ja finantsplaanist." Kutse dokumentide punkt 2.2 esimene lõik sätestab: "Vastavalt EEA Nõukogu otsusele on kinnitatud Aktsiate eelläbirääkimistega pakkumisel erastamise teise etapi lisatingimuseks Äriplaan." Kutse dokumentide punkt 2.3 sätestab: "Vastavalt EEA Nõukogu otsusele on kinnitatud Aktsiate eelläbirääkimistega pakkumisel erastamise teise etapi lisatingimuseks Tehniline ja finantsplaan, milles on ära näidatud kasutatav tehnoloogia, investeeringud ja finantseerimise allikas (s.h. investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet."

viidatud § 21 lg 8 esimene lause: "Lõplike pakkumiste hindamisel, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka ostuhinda, määrab erastamise korraldaja kindlaks parima pakkumise." Nendest tsitaatidest saab üheselt järeldada, et EEAN pidas strateegilise investori nõuet erastamise lisatingimuseks.

  1. Seda järeldust kinnitab ka Erastamisagentuuri käitumine Eesti Raudtee erastamisel. Erastamise esimese etapi kutse dokumentides ei esitatud selgesõnaliselt strateegilise investori nõuet. Strateegilise investori nõue esitati agentuuri poolt esmakordselt peadirektori käskkirjaga kinnitatud teise etapi kutse dokumentide punktis 2.
  2. Selline käitumine vastab ES § 21 lg 41 kolmandast lausest tulenevale erastamise korraldaja õigusele kehtestada erastamise teiseks etapiks uusi lisatingimusi.

§ 21

lg 4š kolmas lause sätestab: "Teises etapis osalev pakkuja peab erastamise korraldaja määratud tähtajaks tegema pakkumise ostuhinna ja erastamise korraldaja poolt teise etapi jaoks kehtestatud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatise."

  1. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et strateegilise investori nõude täitmine on tuvastatav äriplaani ning tehnilise ja finantsplaani kaudu. Strateegilise investori nõue on aga kutse dokumentides sõnastatud nii, et selle kõik tingimused ei pruugi olla tuvastatavad nende plaanide kaudu. Selline on näiteks erastamisprogrammis nõutud kogemus raudteevedude korraldamisel.
  2. Kolleegium ei nõustu aga kohtute põhijäreldusega strateegilise investori küsimuses. Kolleegium pole nõus kohtute seisukohaga, et strateegilise investori nõue oli erastamise lisatingimus. Nimelt eristas Vabariigi Valitsus õiguslikku tähendust omavas erastamisprogrammis selgelt strateegilise investori nõuet ja erastamise lisatingimusi. Sellise selge eristamise korral võib strateegilise investori nõue olla kas ES §-s 3 lg 3 nimetatud lisanõue erastamise õigustatud subjektile või ES § 12 lg 4 p 5 alusel selliste majandustegevuse valdkondade kindlaksmääramine, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud. 47.

§ 12

lg 4 p 5 järgi sisaldab erastamisprogramm muu hulgas ka "majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud".

  1. aasta riigivara erastamisprogrammi punkt 8 sätestas: "
  2. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud Konkurentsi ja erapooletuse tagamiseks üldjuhul erastamise õigustatud subjektide ringi mitte piirata. Nende äriühingute aktsiate või osade erastamisel, mille puhul on vaja arvestada pakkujate senist tegevust ja usaldusväärsust, rakendada vajadusel kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist. "
  3. Selle sätte teise lausega on Vabariigi Valitsus sisuliselt delegeerinud nimetatud majandustegevuse valdkondade kindlaksmääramise erastamise korraldajale. Käesoleva vaidluse lahendamisel pole aga oluline erastamisprogrammi selle sätte kooskõla ES §-ga 12 lg 4 p
  5. Analoogiline säte oli ka riigivara
  6. aasta muudetud erastamisprogrammis (punkt 8), mis puudutas ka AS Eesti Raudtee kuuluvate aktsiaseltside aktsiate erastamist, kuid milles strateegilise investori mõistet ei kasutatud.
  7. Kuna riigivara erastamise
  8. a programmis on Vabariigi Valitsus seadnud selge nõude, et AS Eesti Raudtee enamusaktsiad tuleb erastada strateegilisele investorile, siis ei saa strateegilise investori nõue olla hõlmatud sama programmi punktiga
  9. Strateegilise investori nõude seadmine ei saa kolleegiumi arvates olla ES § 12 lg 4 p 5 alusel selliste majandustegevuse valdkondade kindlaksmääramine, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud. Sellest, et erastamisagentuur korraldas kaheetapilise enampakkumise, ei saa järeldada, et agentuur järgis erastamisprogrammi punkti
  10. Erastamisagentuuril enesel oli ES § 21 lg 1 järgi õigus otsustada selle üle, kas erastamine toimub ühe- või kaheetapilise eelläbirääkimistega pakkumisena. 51.

§ 3

lg 2 sätestab: "Erastamise korraldajal on õigus esitada erastamise õigustatud subjektile lisanõudeid, nagu kvalifikatsioon, tegevusala või -koht, kanne äriregistris või muid lisanõudeid, kui need on ette nähtud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erastamisprogrammiga." 52. Strateegilise investori nõue on kolleegiumi jaoks mõistetav üksnes kui ES § 3 lg 3 alusel erastamisprogrammis ette nähtud lisanõue erastamise õigustatud subjektile. Hõlmas ju strateegilise investori nõue ka laialdast kogemust raudteeinfrastruktuuri majandamisel, mis kolleegiumi arvates on käsitatav kvalifikatsioonina ES § 3 lg 3 mõttes.

§-3 lg 3 nimetatud erastamise korraldaja õigust esitada erastamise õigustatud subjektile lisanõudeid ei saa tõlgendada õigusena jätta ära erastamisprogrammis ette nähtud lisanõudeid. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et erastamise korraldaja saab kehtestada neid lisanõudeid ainult siis, kui need on fikseeritud programmis. Vastasel korral muutuks Vabariigi Valitsuse poolt ES § 12 lg 2 alusel kehtestatud erastamisprogramm lisanõuete osas mõttetuks. 53. Kolleegium ei nõustu halduskohtuga selles, et strateegilise investori nõue esitatavas pakkumises oli esitatud erastamise algetapist. Halduskohtu see järeldus on seletatav sellega, et kohus luges strateegilise investori nõude erastamise lisatingimuseks äriplaani osana. Kolleegiumi arvates tuleneb strateegilise investori nõude õiguslikust olemusest ja sellele nõudele Kutse dokumentidega esitatud sisust see, et strateegilise investori nõue tulnuks selgesõnaliselt esitada juba pakkumise esimeseks etapiks.

§-st 21 lg 41 tulenevalt saab erastamise korraldaja teiseks etapiks esitada vaid uusi lisatingimusi. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt pole enam oluline, et strateegilise investori nõue esitati selgesõnaliselt alles teise etapi kutse dokumentides.

  1. Strateegilise investori nõude kolleegiumipoolne kvalifitseerimine erastamise õigustatud subjektile esitatud lisanõudena ei muuda oluliselt olukorda, võrreldes sellega, kui seda nõuet käsitati erastamise lisatingimusena. Nimelt esitati strateegilise investori nõue EEAN poolt selgesõnaliselt alles pakkumiste teise etapi kutse dokumentides. Vähemalt osa strateegilise investori nõude elementidele vastavus on tuvastatav äri- ning tehnilise ja finantsplaani kaudu.
  2. Erastamisel tuli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud erastamisprogrammis esitatud strateegilise investori nõudega igal juhul arvestada. Seda seisukohta ei saa kõigutada ka Kutse dokumentides sätestatu, mille järgi EEAN otsustab parima pakkuja omal äranägemisel. Selline sätestus viitab vaid juba

st tulenevale põhimõttele, et erastamise korraldaja on parima pakkuja hindamisel suveräänne

  1. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on arusaamatu ringkonnakohtu väide: "Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et kui erastamisprogramm ja Kutse dokumendid nägid ette Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise õigustatud subjektile, kelle on laialdased kogemused raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubanduse korraldamisel, siis ei saanud parima pakkumise määramisel arvestada ainult ostuhinda.", samuti väitega et halduskohus pole kunagi tuvastanud ega EEAN esindaja väitnud, nagu oleks parima pakkumise määramisel arvestatud ainult ostuhinda. Kolleegiumi arvates on kassaator esitatud tsitaadi otsuse kontekstist kunstlikult välja rebinud. Selline lause on ringkonnakohtu otsuses tõepoolest olemas (ringkonnakohtu toimiku leht 124). Samas otsuses leiab aga ringkonnakohus ka järgmist: "Käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktist nähtub, et parima pakkumise otsustas ostuhind ja seda põhjusel, et kõik pakkumised lisatingimuste osas hinnati võrdväärseteks." (ringkonnakohtu toimiku leht 125). Ringkonnakohtu see järeldus on kolleegiumi arvates täielikus vastavuses halduskohtu otsuse motivatsiooni II osa punktiga 2.5, milles halduskohus märgib: "EEAN otsuse sissejuhatavast osast ja II etapi kutse dokumentide p 4.3 nõuetest lähtudes ei saanud olla määravaks ja asendavaks või samaväärseks väärtuseks pakkumise ostuhind. Kogu erastamise kontseptsioon ei eeldanud eelistust finantsinvestorile." Ka kolleegium leiab, et EEAN jaoks oli ostuhind määrava tähtsusega olukorras, kus EEAN ise luges kõigi pakkumiste lisatingimused võrdväärseteks. EEAN otsust on selles osas refereeritud käesoleva otsuse III osas. V
  2. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ning et otsus ei vasta HKMS §-le 47 lg 3 ja TsMS §-dele 231 lg 4 ja 330 lg
  3. Kassaator väidab, et ringkonnakohus jättis vastamata apellatsioonkaebuse V ja IX osale. Apellatsiooni V osas väideti, et halduskohtu motivatsiooni VI osas (Pakkumiste hindamine) esitas kohus üldteoreetilise käsitluse pakkumiste hindamisest ja Põhiseadusest tulenevatest üldistest õiguspõhimõtetest ning neid üldteoreetilisi käsitlusi pole halduskohus sidunud konkreetse kaebuse ja selles esitatud väidetega, mistõttu jääb arusaamatuks üldteoreetilise käsitluse eesmärk. Kolleegiumi arvates on halduskohtu otsuse VI osas esitatud arutluskäik käesolevas vaidluses täiesti asjakohane. Isegi kui halduskohus esitanuks selles osas käesoleva kohtuasjaga mitteseotud üldteoreetilisi arutelusid, ei saaks see olla kohtuotsuse resolutsiooni tühistamise aluseks. Ka ringkonnakohus, nõustudes halduskohtu enamuse seisukohtadega, on pidanud neid motiive asjakohasteks ning sellega sisuliselt vastanud apellatsioonkaebuse nendele väidetele. EEAN apellatsiooni IX osas väideti, et halduskohtu otsus on oletuslik ega põhine kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele ning asjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohus pole apellandi seda väidet tõepoolest sõnaselgelt analüüsinud. Kuid ringkonnakohus, nõustudes halduskohtu otsuse enamuse motiividega, on sellega võtnud seisukoha ka apellandi eelnimetatud väite suhtes. VI
  4. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väidetega, mis puudutavad halduskohtunik Karin Kalmiste taandamist. EEAN esindaja esitas
  5. veebruaril
  6. a taotluse halduskohtunik Karin Kalmiste taandamiseks (halduskohtu toimiku II kd lehed 277-281). Tallinna Halduskohus (koosseisus kohtunikud Kaire Pikamäe ja Maret Altnurme) jättis
  7. veebruari
  8. a määrusega taotluse rahuldamata (halduskohtu toimiku II kd lehed 401-402). Selle määruse peale esitatud apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus käesolevas asjas kasseeritud kohtuotsusega rahuldamata (ringkonnakohtu toimiku lehed 125-126).
  9. Riigikohtu halduskolleegiumi jaoks on halduskohtu määruses ja ringkonnakohtu otsuses esitatud motiivid, mis puudutavad kohtunik K. Kalmiste taandamise taotlust, veenvad ja kolleegium ei pea vajalikuks neid pikemalt korrata. Kolleegium kordab vaid seda, et halduskohtunikupoolne omaalgatuslik asjasse puutuvate tõendite protsessiosaliselt välja nõudmine pole eelotsustuslik tegevus, vaid halduskohtumenetlusele omasest uurimisprintsiibist johtuv protsessuaalne toiming. Halduskohtu kohustust nõuda omal algatusel välja tõendeid on rõhutatud näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. detsembri
  11. a määruses haldusajas nr III-3/1-16-94 ja
  12. oktoobri
  13. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-01 (RT III 2001, 28, 303). VII
  14. Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Rahuldada tuleb RER AS kassatsioonkaebus ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega muudeti halduskohtu otsust ja tühistati halduskohtu poolt EEAN-le tehtud ettekirjutus vaadata asi uuesti läbi. Muuta tuleb ka ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuse motiive. Motiivid, mis puudutavad strateegilist investorit, tuleb asendada käesoleva otsuse motiividega. 61.

§ 11lg 1 esimese ja teise lause (2.

mai

  1. a redaktsioonis) järgi lõpetati riigivara erastamist korraldanud Erastamisagentuuri tegevus
  2. aasta
  3. novembril ja sellest kuupäevast läksid EEAN ülesanded riigivara erastamise korraldamisel Vabariigi Valitsusele. Seega kuulub algselt EEAN-le suunatud halduskohtu otsus täitmisele Vabariigi Valitsuse poolt.
  4. Vabariigi Valitsus peab asja uuel otsustamisel lähtuma sellest, et strateegilise investori nõue on ES § 3 lg 3 järgi esitatud lisanõue erastamise õigustatud subjektile.
  5. Kolleegium arvab, et pakkumiste uus hindamine on põhimõtteliselt võimalik ka käesoleval ajal. Kuid pakkumiste uus hindamine ei pruugi RER AS viia soovitud sihile, isegi kui uue hindamise tulemused erinevad kardinaalselt eelmise tulemustest. Kolleegium peab mõeldavaks näiteks alljärgnevat asjade edasist käiku.
  6. On võimalik, et pakkumiste uuel hindamisel selgub, et ükski pakkujatest ei vastanud strateegilise investori nõude kõigile või mõnele elemendile. Valitsuse poolt kehtestatud erastamisprogrammis esitatud strateegilise investori nõude või selle mõne elemendi ärajätmine võib olla küll õigusvastane, kuid see ei pruugi rikkuda pakkumises osalenute õigusi olukorras, kus strateegiline investor üldse puudus. Kuna strateegilise investori nõuet ei esitatud selgesõnaliselt pakkumiste esimeses etapis, siis ei saaks selle nõude ärajätmine uuel hindamisel rikkuda ka pakkumises mitteosalenud isikute subjektiivseid õigusi.
  7. Uue parima pakkuja ja paremuselt teise pakkuja määramisel saab Vabariigi Valitsus lähtuda vaid pakkumistest, mis olid
  8. detsembri
  9. a seisuga. Samas on aga võimalik, et uue otsuse tegemiseks on osa pakkumise tingimusi, näiteks tähtajalised pangagarantiid ära langenud. Põhimõtteliselt on võimalik sellises olukorras kardinaalselt uue sisuga erastamisotsuse tegemise korral anda paremuselt esimesele ja teisele pakkujale mõistlik aeg esitada samasugused pangagarantiid. Kuid seegi ei pruugi tagada RER AS soovitud tulemust.
  10. Uue parima ja paremuselt teise pakkuja kindlaksmääramine ei too automaatselt kaasa erastamist uuele subjektile ega erastamislepingu kehtetust. Vabariigi Valitsus pole pädev erastama Eesti riigile mittekuuluvat vara. Erastamine uuele subjektile oleks võimalik alles pärast lepingu kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist.
  11. Uuel parimal pakkujal on võimalus esitada halduskohtule kohustamiskaebus ja taotleda kohtult ettekirjutust, et Vabariigi Valitsus pöörduks tsiviilõigusliku vaidluse lahendamiseks pädevasse kohtusse hagiga tunnistada erastamisleping kehtetuks või tuvastada selle tühisus (olenevalt asjaoludest). Selleks ajaks võib aga parimaks pakkumiseks tunnistatud pakkumine jällegi enam mitte vastata konkursi tingimustele. Erastamise tagasitäitmise menetluse alustamisel ei pruugi olla selge, kas tagasitäitmine on õiguslikult võimalik ja kas pärast erastamise tagasitäitmist on erastatud objekti võimalik erastada enampakkumisel osalejale, kes pakkumiste uuel hindamisel tunnistati uueks parimaks pakkujaks. Olukorda võib komplitseerida seegi, kui ilmneb, et EEAN on pärast
  12. detsembri
  13. a otsust vastu võtnud veel otsuseid AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamise kohta ja neid pole vaidlustatud.
  14. Võib ilmneda, et erastamise tagasitäitmise kulud on ebaproportsionaalselt suured. Sel juhul saab kaaluda Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 kohaldamist. Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 sätestab: "Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist." VIII
  15. RER AS poolt Riigikohtus kantud õigusabikulud 55 017 krooni ja 10 senti kuuluvad väljamõistmisele Rahandusministeeriumilt kui Vabariigi Valitsuse esindajalt selles kohtuasjas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.