KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-86-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. august 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi

§ 107lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.

aprilli

1. a otsus kriminaalasjas nr II-1-110/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.M. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzov, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. august
3. a Istungil osalenud isikud A.M. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-110/02 A.M. süüditunnistamises ja karistamises

§ 107lg 1 järgi.

2. Mõista A.M.

§ 107lg 1 järgi õigeks.

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.
2. Kohtukulu - 1380 krooni ja 60 senti kaitsjatasu - võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
3. augustil
4. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. A.M. anti kohtu alla süüdistatuna

§ 107lg 2 p 2 järgi selles, et ta 4.

veebruaril

1. a, olles alkoholijoobes, lõi tüli käigus elukaaslasele T.K-le noaga kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule üliraske kehavigastuse.
2. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõisteti A.M. talle esitatud süüdistuses õigeks tõendamatuse tõttu. Kohus tuvastas, et A.M. andis eeluurimisel nii enda süüd tunnistavaid kui ka eitavaid ütlusi, mis olid aga vastuolus tunnistajate ütlustega. Omavahel olid vastuolus ka tunnistajate endi ütlused. Vastuolude kõrvaldamiseks puudus kohtu hinnangul võimalus, kuna tunnistajad A.R. ja L.F. olid kohtuliku uurimise ajaks surnud. Kannatanu kinnitas nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlustes, et kehavigastuse tekitas talle tundmatu isik.
5. Linnakohtu otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör G. Blumberg apellatsioonprotesti, milles taotles õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue, süüdimõistva otsuse tegemist.
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. A.M. tunnistati süüdi

§ 107

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseajaga. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et puuduvad linnakohtu poolt viidatud vastuolud tunnistajate ütluste vahel. Tunnistajate ütlustega ei haakunud ainult kohtualuse ja kannatanu ütlused, mis oli kohtu arvates seletatav kannatanu sooviga kergendada enda elukaaslase vastutust. Tunnistajate ütlustest nähtub, et T.K. rünnati tema korteri juures, mitte aga trepikoja sissekäigus, nagu seda kinnitasid kannatanu ja kohtualune. Tõele ei vasta kannatanu väide, et esmalt sai ta trepikoja sissekäigu juures tundmatult ründajalt löögi pähe, kuna ekspertarvamuses ei olnud fikseeritud peavigastust. Veel leidis tunnistajate ütlustega ja A.M. eeluurimisel antud enda süüd tunnistavate ütlustega tõendamist tüli kannatanu ja kohtualuse vahel, mis ringkonnakohtu hinnangul viiski noaga löömiseni. MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzov, kes palub otsuse tühistada ja A.M. temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaebust põhjendatakse sellega, et uuritud tõendite alusel on A.M. süü osas säilinud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
2. Riigikohtu istungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt on pannud toime kriminaalkoodeksis ettenähtud teo (

§ 3

lg 1).Süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel ja tehakse ainult tingimusel, kui kohtuliku arutamise käigus on tõendatud kohtualuse süü kuriteo toimepanemises (KrMK § 268 lg 2). Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges tõendatuks, et A.M. lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanule T.K-le otsese tahtlusega noaga kõhtu ja tekitas viimasele üliraske kehavigastuse. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et kohus ei loe tõepärasteks A.M. poolt kohtus antud ütlusi, et ta ei löönud T.K. noaga kõhtu. Kriminaalkolleegium leidis, et need ütlused on ümber lükatud A.M. enda ütlustega, mis ta andis kohtueelsel uurimisel ning kogumis tunnistajate L.F., V.P. ja R.M. ütlustega. Samas on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ise tuvastanud, et A.M. ütlused on olnud vastuolulised. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kuidas kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et A.M. lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanule T.K-le otsese tahtlusega noaga kõhtu. Otsuses ei ole näidatud tõendeid, mis vastuvaidlematult tõendaksid ringkonnakohtu sellist järeldust. Vastavalt KrMK § 56 lg-le 2 kuuluvad süüdistatava ütlused, kaasa arvatud tema süütunnistus, kontrollimisele ja hindamisele koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega üldises korras. Vastupidiselt ringkonnakohtu otsuses tuvastatule ei ole A.M. kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (tl-d 7, 18-19, 23 ja 70) kinnitanud, et ta lõi kannatanule tahtlikult noaga kõhtu, vaid on väitnud, et tekitas noaga kannatanule kõhuvigastuse juhuslikult ja kogemata, st mitte tahtlikult. Samuti on ta väitnud, et ta ei mäleta toimunud sündmusi, sest oli tugevas alkoholijoobes. Veel on ta väitnud ka seda, et ta ei ole kannatanut noaga löönud. Kannatanu on pidevalt kinnitanud, et teda ründas tundmatu isik. A.M. oli aga kannatanu elukaaslane. Tunnistajad N.S., L.F. ja A.R., kes on andnud küll A.M. ja kannatanu ütlustest mõnevõrra erinevaid ütlusi, ei ole kinnitanud, et kannatanut lõi noaga A.M.. Nende ütlustest nähtub, et nad ei tea, kes kannatanut noaga lõi. Tunnistajad V.P. ja R.M. kinnitasid vaid, et A.M. tunnistas kohtueelsel uurimisel ennast süüdi. Tegelikkusele ei vasta ringkonnakohtu otsuses esitatud väide, et kannatanu ütlused, millede kohaselt löödi teda trepikojas tundmatu isiku poolt pähe, on ümber lükatud eksperdi arvamusega, kuna selles puuduvad andmed kannatanu väidetava peavigastuse kohta. Ekspertiisimäärusest ja kohtuarstliku ekspertiisi aktist (tl-d 11 ja 12) nähtub, et eksperdile on esitatud andmed vaid kannatanu kõhuvigastuse kohta. Peavigastuse võimalikkuse osas eksperdile küsimust esitatud ei ole. Ekspertiis on tehtud üksnes ambulatoorse kaardi andmete alusel, kannatanu isikut uuritud ei ole. 8. Ülaltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ja sellest tulenevalt ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning A.M.

§ 107lg 1 järgi alusetult süüdi tunnistanud ja karistanud.

Raskendamata A.M. olukorda ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 on Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalik käesolevas kriminaalasjas teha uus otsus. A.M. tuleb õigeks mõista, kuna tema süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ning täiendavaid tõendeid pole võimalik koguda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris