KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-82-02 Otsuse kuupäev 17. september 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi M.K.

§ 159lg 2 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a kohtuotsus nr II-1-25/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu M.K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. august 2002 Istungil osalenud isikud M.K. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II1-25/02 M.K.

§ 159lg 2 järgi sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse järgmised täpsustused: 1.1.

Jätta M.K. süüdistusest välja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimine. 1.

1. Lugeda Lääne-Viru maakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsus tühistatuks M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
5. septembril
6. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. M.K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 159 lg 2 järgi selles, et ta
8. novembril
9. a võltsis omakasu ajendil Lääne-Virumaal S vallas N-l B AS laoplatsil metsamaterjali veoselehe nr
10. Lisaks teistele andmetele kandis M.K. sellele veokijuhi A.S. isikuandmed ning võltsis viimase allkirja. M.K. esitas võltsitud veoselehe
11. novembril
12. a B AS laoplatsil metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791/99 sõlmimisel. Veel oli M.K. antud kohtu alla

§ 1553järgi, kuid selles osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud.

1. Lääne-Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega mõisteti M.K. KrK § 1553 ja § 159 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeksmõistmist KrK § 159 lg 2 järgi põhjendas maakohus järgmiselt. M.K. töötas süüdistuses tähendatud ajal töölepingu alusel aktsiaseltsis M kommertsdirektorina. Süüdistuses kirjeldatud tehingu tegi ta juriidilise isiku esindajana vastavalt TsÜS § 94 lg-le
4. Kriminaalkoodeks näeb ette vaid füüsilise isiku vastutuse. Veel märkis maakohus, et kohus ei saa üksnes eeldada, et kohtualune M.K. AS M ühe aktsionärina metsamaterjali veodokumendi võltsimisest kasu sai, vaid peab seda ka tõendama. M.K. poolt kasu saamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.
5. Lääne-Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör Ain Tali, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja M.K. süüditunnistamist ning karistamist KrK §-de 1553 ja 159 lg 2 järgi.
8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. aasta otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu
13. a otsus M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi. Ta tunnistati süüdi KrK § 159 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 40 päevamäära " s. o 1640 krooni. Süüdistuse osas KrK § 1553 järgi jäeti maakohtu otsus muutmata.
14. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas M.K. kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes palus M.K.

§ 159lg 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus M.K. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 159 lg 2 järgi ning kriminaalasi saadeti selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks oli kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, s.o motiivide puudumine kohtuotsuses.
6. Kriminaalasja uuel arutamisel tegi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
7. aprillil
8. a otsuse, millega Lääne-Viru Maakohtu
9. juuni
10. a otsus M.K. õigeksmõistmises KrK § 1553 ja § 159 lg 2 järgi tühistati osaliselt, so M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi. M.K. tunnistati KrK § 159 lg 2 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 40 päevamäära, s.o 1640 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus M.K. õigeksmõistmises KrK § 159 lg 2 järgi ei vasta faktilistele asjaoludele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et üksnes võltsitud veoselehe alusel sai kohtualune koostada metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791, millega AS M (esindaja M.K.) müüs B AS-le metsamaterjali. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et M.K. tahtlikult võltsis veoselehte nr 00811 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti 100791, mistõttu osutus tal võimalikuks T.J-lt saadud metsamaterjali müük. Samas märkis ringkonnakohus, et omakasu ajend KrK § 159 lg 2 mõttes võib olla seotud ka kolmandate isikutega. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et võltsides veodokumenti selleks, et saaks müüa metsamaterjali, tõi M.K.a tulu oma firmale, kus ta ise töötas.
11. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
12. aprilli
13. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M.K. kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes taotleb otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega M.K.

§ 159lg 2 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Põhjendades kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist märgib kassaator, et KrK § 159 lg 2 näeb ette kriminaalvastutuse raudtee-, vee või muu transpordi sõidupileti või veodokumendi võltsimise eest. Kuid mõiste - veodokument - oli teo toimepanemise ajal kehtinud õigusaktides defineerimata. Seetõttu, mõistes isiku süüdi veodokumendi võltsimise ees KrK § 159 lg 2 järgi, peab kohus motiveerima, miks on veoseleht käsitatav veodokumendina, mille võltsimine on kriminaalkorras karistatav KrK § 159 lg 2 mõttes. Veel leiab kassaator, et veoselehe võltsimine ei saa toimuda omakasu ajendil. Ta märgib, et Metsamaterjali veo eeskirjade kohaselt tuleb veoselehele märkida metsamaterjali omaniku, vastuvõtja ja saaja andmed ning nimetatud andmete fikseerimist ei saa käsitada tegevusena, mis toimub omakasu ajendil. Kaitsja leiab, et veoseleht ei ole metsamaterjali võõrandamisel dokumendiks, mis tõendab veose valdamise seaduslikkust ning kehtiv seadusandlus ei keela metsamaterjali üleandmist veoselehte esitamata.
2. Kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise osas on kassaator esitanud järgmised põhjendused: 10.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus väljus M.K.le KrK § 159 lg 2 järgi esitatud süüdistuse piiridest. M.K. anti kohtu alla veoselehele nr 00811 A.S. isikuandmete kandmises. Ringkonnakohus aga mõistis kohtualuse süüdi ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 100791 võltsimises. Ringkonnakohtu otsuses puuduvad tõendid, mille alusel ringkonnakohus järeldas, et M.K. on süüdi KrK § 159 lg 2 ettenähtud kuriteos. Seega on rikutud KrMK § 48 lg 2 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid. Need rikkumised palub kassaator tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel. 10.2 Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus ka AKKS § 39 lg 3 p 7 sätteid, sest otsuses puuduvad motiivid omakasulise ajendi kohta M.K. käitumises. 10.3 Lõpuks märgib kassaator, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.K. õigeksmõistmine KrK § 1553 järgi on jõustunud ja sellest tulenevalt on maakohtu otsuse osaline tühistamine ebaõige. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et veodokumendiks saab olla vaid veose kohta käiv dokument, mis on vajalik veose seaduslikuks vedamiseks. Seetõttu ei vaja see eraldi õigusaktis defineerimist ning asjaolu, et veodokumendi mõiste on õigusaktides defineerimata, ei saa olla aluseks isiku vastutusest vabastamiseks veodokumendi võltsimise eest omakasu ajendil KrK § 159 lg 2 järgi. Keskkonnaministri määrusega nr 18
4. märtsil
5. a kinnitatud Metsamaterjali veo eeskirjade (RTL 1999, 53, 706) p 4 kohaselt peab metsamaterjali vedajal veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. See nõue kehtis ka süüdistuses märgitud veoselehe M.K. poolt võltsimise ajal, so
6. novembril
7. a. Seega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti asunud seisukohale, et metsamaterjali veoks vajalik veoseleht tuleb lugeda veodokumendiks KrK § 159 lg 2 mõttes.
8. Omakasu ajendi all mõistetakse teo toimepanemist ükskõik millise ainelise (varalise) kasu saamiseks (olenemata sellest kas tegelikult kasu saadi või mitte) või kavatsusega vabaneda ainelistest (varalise iseloomuga) kulutustest. Ringkonnakohus on tuvastanud, et AS M tegevusalaks oli metsamaterjali vahendus ja M.K. töötas selles aktsiaseltsis kommertsdirektorina. Veoseleht võltsiti M.K. poolt selleks, et müüa metsamaterjali. Veoselehte oli M.K-l vaja metsamaterjali vedamiseks kohta, kus pidi toimuma müük. Seega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti asunud seisukohale, et veoselehe võltsimine M.K. poolt toimus omakasu ajendil, sest metsmaterjali vedamist müümise eesmärgil tuleb käsitleda tegevusena, mis on suunatud varalise kasu saamisele. Kas müük tegelikult toimus või kas müügist ka kasu saadi, ei oma omakasu ajendi tuvastamisel tähtsust.
9. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus väljus M.K-le KrK § 159 lg 2 järgi esitatud süüdistuse piiridest. M.K. anti kohtu alla veoselehe nr 00811 võltsimises. Metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 100791 võltsimises ei ole M.K-le süüdistust esitatud (tl 115-116). Sellega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rikkunud KrMK § 215 lg 1 nõudeid. Samas ei tingi see iseenesest kohtuotsuse tühistamist. See rikkumine on kõrvaldatav AKKS § 63 p 5 alusel Riigikohtu otsusega ringkonnakohtu otsusesse täpsustuse tegemisega, millega jätta süüdistusest välja metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 100791 võltsimine. Muid kriminaalmenetluse seaduse rikkumisi, millele on viidatud kassatsioonkaebuses, Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud.
10. Põhjendatud on kassatsioonkaebus ka selles, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.K. õigeksmõistmine KrK § 1553 järgi oli jõustunud. Sellest tulenevalt on ebatäpne Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses resolutiivosas tehtud viide KrK §-le
11. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse resolutiivosas tuleb teha täpsustus ja Lääne-Viru maakohtu
12. juuni
13. a kohtuotsus tuleb lugeda tühistatuks M.K. õigeksmõistmise osas KrK § 159 lg 2 järgi.
14. Tegu, milles M.K. on KrK § 159 lg 2 järgi süüdi tunnistatud on karistatav ka Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) järgi. Veoselehe võltsimine veose vedamise õiguse omandamiseks oleks kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi ja võltsitud veoselehe kasutamine veose vedamisel KarS § 345 lg 1 järgi. Vastavalt Karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 3 lg-le 2 tuleb M.K. tegu kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 159 lg 2 järgi. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt ei kuulu M.K. isikute hulka, keda seoses Karistusseadustiku jõustumisega vabastatakse karistuse kandmisest. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli
16. a kohtuotsus M.K. süüdistusasjas tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid sellesse tuleb teha täpsustusi, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher