← Eesti

3-1-1-91-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-91-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. september
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi AS S haldusõiguserikkumine Alkoholiseaduse § 37 lg 1 p-de 6, 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/161/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS S, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. august
  6. a Istungil osalenud isikud Riigi Tarbijakaitseameti esindajad Urmas Ehasoo ja Peeter Ühtegi RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus AS S haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/161/02 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  9. septembril
  10. a ega kuulu edasikaebamisele ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Riigi Tarbijakaitseameti peaspetsialist Peeter Ühtegi tegi koos Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor Alo Aulikuga
  12. oktoobril
  13. a Tallinnas T x/x asuvat AS-i S kauplust kontrollides kontrollostu, ostes brändit "Brandy Belii Aist" (0,5 l, 40%) hinnaga 85.30 krooni ja viina "Sibirskaja Vodka" (0,5 l, 42%) hinnaga 61.20 krooni. Kuna brändi korgil olev markeering 10.01.
  14. oli välise vormistuse järgi võltsing, teostati müügil olnud kolme pudeli brändi "Brandy Belii Aist" võetus. Hiljem teostatud laboratoorse analüüsiga leidis tõendamist, et brändi puhul oli tegemist võltsitud alkoholiga. Samas kattusid esitatud saatelehtedel ja erikonfiskeeritud pudelitel olnud markeeringud. Kaupluse ruumide vaatusel leiti veel ebaseaduslikke Vene maksumärgiga sigarette "Prima Nevo".
  15. Tallinna Linnakohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega karistati AS-i S Alkoholiseaduse (edaspidi AlkS) § 37 lg 1 punktide 6 ja 7 järgi rahatrahviga 50 000 krooni ja Tubakaseaduse § 23 lg 1 järgi rahatrahviga 25 000 krooni. Ühtlasi erikonfiskeeriti kolm pudelit brändit "Brandy Belii Aist" ja 11 pakki sigarette "Prima Nevo".
  18. AS S esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja mõlemas haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt hindas kohus tõendeid erapoolikult, eelistades põhjendamatult Riigi Tarbijakaitseameti esindaja ütlusi ja alkoholi hulgimüügiga tegelenud ettevõtte seisukohti. Lisaks leidis apellant, et tõendatud ei ole tema süü Tubakaseaduse rikkumises, kuna müüja hoidis poe müügiruumis isiklikuks otstarbeks ostetud tubakatooteid.
  19. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. aprilli
  21. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tallinna Linnakohtu
  22. märtsi
  23. a otsus osas, millega oli määratud AS-le S Tubakaseaduse § 23 lg 1 alusel rahatrahv 25 000 krooni ja lõpetati selle rikkumise osas menetlus. Muus osas, sealhulgas 11 sigaretipaki erikonfiskeerimise osas, jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et millegagi ei olnud ümber lükatud apellandi väited selle kohta, et 11 pakki sigarette oli ostetud müüja T.R. enda poolt ja paigutatud leti alla. Alkoholiseaduse rikkumise osas nõustus ringkonnakohus linnakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium pidas seejuures vajalikuks rõhutada, et võltsitud alkoholi ei tuvastatud mitte alles keemilise analüüsi tulemusena, vaid seda sai teha juba välise vaatluse teel. AS S, kes tegeles alkohoolsete jookide müügiga, oleks pidanud sellise rikkumise igal juhul avastama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  24. AS S esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  25. aprilli
  26. a otsus AlkS § 37 lg 1 p-de 6 ja 7 rikkumise osas ning lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. 5.1 Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt vastas müüdud brändi markeering saatelehtedes toodud markeeringule. Võltsingukahtluse tuvastas tarbijakaitseameti peaspetsialist, kellel on võltsalkoholi tuvastamisel pikaajalised kogemused. Aktisaseltsil ei olnud põhjust pidada tarnitud brändit võltsitud alkoholiks. Seetõttu ei ole tuvastatud AS-i S süü Alkoholiseaduse rikkumises.
  27. Kirjalikus vastuses Riigi Tarbijakaitseamet ei nõustunud AS-i S kassatsioonkaebusega ning leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud. 6.1 Vastuse kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kelle käest saabus võltsitud alkohol, vaid eelkõige võltsitud alkoholiga kauplemise fakt, mis moodustabki AlkS § 3 lg-s 3 ette nähtud haldusõiguserikkumise koosseisu. 6.2 Lisaks märgitakse vastuses, et vastavalt Vabariigi Valitsuse
  28. aprilli
  29. a määrusega nr 165 kinnitatud Kaupluse töö üldeeskirja p-le 12 on kaupluse omanik kohustatud palkama kaupluse tööks vajaliku ettevalmistusega personali. Seega ei saa kassaatori väidet, et võltsingu tuvastas vastaval alal erilisi teadmisi omav spetsialist, käsitleda ettevõtjat vastutusest vabastava asjaoluna. Kaupluse töötaja, kes võttis käsitletava alkoholi tarnijalt vastu, oleks pidanud olema võimeline vajaliku hoolsuse korral kindlaks tegema alkoholi võltsituse.
  30. Riigikohtu istungil jäid Riigi Tarbijakaitseameti esindajad oma vastulause juurde ja palusid jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tähtsust ei oma asjaolu, kuidas sattus võltsitud alkohol müüki, vaid selle müügi fakt iseenesest. Esindajad möönsid, et juhul, kui konkreetse alkoholimargi võltsinguid ei ole varem leitud, võib esile kerkida küsimus, kas müüja pidi olema võimeline võltsingut tuvastama. Samas on brändi "Brandy Belii Aist" puhul tarbijakaitseameti hinnangul tegemist enim võltsitud alkoholimargiga, mistõttu peavad alkoholimüüjad selle autentsust eriti hoolikalt kontrollima. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Kontrollostu tegemise ajal
  32. oktoobril
  33. a kehtinud Alkoholiseaduse § 37 lg 1 punktid 6 ja 7 nägid ette vastutuse Eestisse sissevedamiseks mittelubatud, võltsitud või muu registrisse mittekantud alkoholi hulgi- või jaemüügi, hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et AS-le S kuuluvas kaupluses oli müügil võltsitud brändit "Brandy Belii Aist". Seevastu kassaator leidis, et tal ei olnud õige markeeringu ja korrektsete saatedokumentide tõttu võimalik võltsingut kindlaks teha. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et müüki võetava alkoholi autentsuse tuvastamiseks ei piisa nentimisest, et pudelil olevas markeeringus sisalduv kuupäev, vastab saatedokumendis olevale, vaid vaadelda tuleb pakendi vormistust tervikuna. Vastavalt AlkS § 3 lg-le 3 on lubatud kaubelda vaid sellise alkoholiga, mis on kantud riiklikusse alkoholiregistrisse ja mis vastab registris säilitatavale sama alkoholi näidisele või selle kirjeldusele. Sellest sättest tuleneb alkoholimüüja kohustus tagada müüdava alkoholi vastavus registrisse kantule. Originaalalkoholi ja selle pakendi tunnustega tutvumiseks on võimalik pöörduda registri poole.
  34. Nii linna- kui ringkonnakohtus tuvastati, et brändi "Brandy Belii Aist" võltsitus oli kindlaks tehtav välise vaatluse põhjal. Kassatsioonkaebuses toodud asjaolu, et haldusõiguserikkumise protokolli koostajal on pikaajaline kogemus võltsitud alkoholi tuvastamisel, ei oma seejuures tähendust. Alkoholi käitlemiseks, seega ka jaemüügiks, on nõutav tegevusluba, mis tähendab ühtlasi, et vastaval tegevusalal tegutsevad ettevõtted peavad olema vastavas valdkonnas kompetentsed ja tagama ka oma töötajate kompetentsuse.
  35. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 1 ja § 176 lg 4 p-st 1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.