Obsah (4)

§ 143§ 106§ 103§ 1061

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-92-02 Otsuse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. september 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Ko

§ 143järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 29.

aprilli

1. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-38/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.J. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. august
3. a Istungil osalenud isikud K.J. Resolutsioon
4. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-438/
9. Teha uus otsus, millega karistada K.J.

§ 106lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni.

1. Tagastada kassatsioonikautsjon. Kohtuotsus jõustub
2. septembril
3. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K.J-le koostati haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta eiras
5. juulil
6. a kella 13.40 ajal P maakonnas V vallas oma elukohas tahtlikult politseiametnike Ülari Lõhmuse ja Jaanus Sulaoja poolt antud seaduslikke korraldusi esitada dokumendid ja tulla patrullauto juurde haldusõiguserikkumise protokolli vormistamiseks. Sellega pani K.J. toime

§-s 143 nimetatud haldusõiguserikkumise. 2. Põlva Maakohus karistas K.J.

§ 143järgi rahatrahviga 10 päevapalga ulatuses, s.o 530 krooni.

Kohus leidis, et K.J. väide, et ta ei eiranud korraldusi tahtlikult, kuna ei saanud aru, milliseid dokumente talt nõuti, ei ole asja materjalidega kooskõlas. Mootorsõiduki juhina pidi ta aru saama, milliste dokumentide esitamist talt nõuti. Samuti märkis kohus, et politseiametnikel on õigus koostada kohapeal haldusõiguserikkumise protokoll ning anda selleks vastavaid korraldusi. 3. K.J. esindaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei selgu haldusõiguserikkumise protokollist, millega seoses politseiametnikud K.J-le korraldusi andsid ja milliseid dokumente talt nõuti. Samuti leiti apellatsioonkaebuses, et dokumentide esitamata jätmine on kvalifitseeritud vääralt

§ 143

järgi, kuna juhiloa, sõiduki dokumentide ja kindlustuspoliisi mitteesitamise eest näevad vastutuse ette

§-d 106 ja 1061. Apellatsioonkaebuses rõhutati ka seda, et korraldus tulla protokolli koostamiseks politseiauto juurde ei tulenenud seadusest ja selle korralduse täitmata jätmine ei too kaasa vastutust

§ 143järgi.

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsusega jäeti Põlva Maakohtu
4. märtsi
5. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et politseitöötajatel, kes täitsid oma kohustust liikluskorra kaitsel, oli seadusest tulenev õigus nõuda lubatud sõidukiirust ületanud K.J-lt juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi ja sõiduki registreerimistunnistuse esitamist ja K.J-l oli kohustus need esitada. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et K.J. eiras politseitöötajate seaduslikku korraldust ega esitanud nõutud dokumente. Samas leidis ringkonnakohus, et K.J. poolset keeldumist minna haldusõiguserikkumise vormistamiseks patrullauto juurde, ei saa vaadelda antud haldusõiguserikkumise asjas politseitöötaja seadusliku korralduse eiramisena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
6. Esitatud kassatsioonkaebuses palub K.J. tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Kaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi, kuna sõiduki juhi poolt dokumentide mitteesitamise eest võib karistada

§-de 106 ja 1061 alusel, mitte aga

§ 143alusel.

1. Põlva Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning palutakse jätta see muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub K.J. poolt kassatsioonkaebuses märgituga selles, et talle süüksarvatud tegu ei ole kvalifitseeritav mitte

§ 143vaid § 106 järgi.

7.1 Kõigepealt tuleb arvestada, et seadusandja pidas vajalikuks

§ 143

formuleerimisel - seega politseiametniku või abipolitseiniku seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest haldusvastutuse kehtestamisel teha reservatsioon

§-s 103 ettenähtud rikkumise (mootorsõiduki peatamise märguande eiramine) suhtes. Seadusandja selline samm, mis muutis

§ 103

erinormiks

§ 143

suhtes, peegeldab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates soovi eristada vastutuse aspektist kõigist politseiametniku poolt antud korralduste täitmata jätmise juhtudest ühte - mootorsõiduki peatamise märguande täitmata jätmist. Kuid üksnes

§-des 143 ja 103 sätestatu pinnalt ei saa teha järeldust, et

§ 143

toimealast oleks väljas ka politseiametniku poolt sõidukijuhile antavate ülejäänud korralduste täitmata jätmine. Küll aga on võimalik sellisele järeldusele jõuda

§-des 106 ja 1061 sätestatu analüüsi pinnalt. Nii sätestasid

1061 lg-d 1 ja 2 vastutuse sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule,

§ 106

aga vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja igasuguse muu rikkumise eest, mida kõnealuse paragrahvi esimeses lõikes otseselt välistavalt ei loetletud. Selliseks muuks rikkumiseks

§ 106

mõttes on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ka LE §-s 70 loetletud dokumentide esitamiseks politseiametniku korralduse täitmata jätmine, mistõttu K.J-le süüksarvatud tegu tuleb kvalifitseerida

§ 106lg 1 järgi.

7.2 LE § 70 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistuse ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Haldusõiguserikkumise asja materjalidest nähtuvalt nõuti K.J-lt kõigi LE §-s 70 loetletud dokumentide esitamist, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on K.J. tegevus kõigi dokumentide, sealhulgas ka kohustusliku liikluskindlustuse poliisi esitamata jätmisel, hõlmatud

§ 106

lg-ga 1 ja puudub alus selle täiendavaks kvalifitseerimiseks veel ka

§ 1061järgi.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 8, tuleb K.J-le süüksarvatud tegu kvalifitseerida ümber

§ 106järgi ja karistada teda rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Peeter Vaher