KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-91-02 Otsuse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi AS Espak hagi Turukaubandus

RakS §-le 14 lg 1 on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses,

§ 16

kohaselt maatüki oluline osa.

§ 15

lg 2 kohaselt ei saa asjad ja selle olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks. Ehitis kuulus maatüki omanikule Eesti Vabariigile. Kuna hageja ei olnud mitte ehitise vaid üksnes materjali omanik, siis pidi kohus hüvitise väljamõistmisel lähtuma

§-st 139 lg

1. Ebaseadusliku ehitise taastamisväärtuse väljamõistmine on vastuolus ka TsK §-ga
2. Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 330 lg 4 ega märkinud, millistele tõenditele ja õigusaktidele tuginedes kahju välja mõisteti. TsMS § 332 rikkudes, ei põhjendanud kohus, miks ta rajas oma otsuse ekspertiisiaktile ja jättis kõrvale linnakohtu otsuses käsitletud eellepingu.
3. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu. Hageja leidis, et ringkonnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel materiaal- ega protsessiõiguse norme. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
5. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et hagejal on õigus nõuda vaid ehitisest jäänud ehitusmaterjalide ja kadumaläinud seadmete maksumuse hüvitamist, vaid leidis, et hagejale tuleb hüvitada ehitise taastamisväärtus. Ringkonnakohus ei ole hagejale kahju hüvitamisel ehitise taastamisväärtusest lähtumist põhjendanud ega märkinud seadust, mida kohus kohaldas. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4 nõudeid.
6. Hagejale kuulunud ehitise näol oli tegemist omavolilise ehk õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Tallinna Hooneregistri õiendi kohaselt oli ehitis püstitatud ilma õigusliku aluseta, sellele ei olnud ettenähtud eraldi maakasutust ja see oli ettenähtud likvideerida.

RakS § 14 lg 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses,

§ 16kohaselt maatüki oluline osa.

Maa, millel ehitis asus, on kinnistamata ja seda kasutas maakasutusõiguse alusel kostja. Kuna kostja ei ole maa omanik, ei reguleeri tema ja hageja vahelisi suhteid tulenevalt

Raks §-st 14 lg 2 asjaõigusseaduse sätted.

1. TsK § 448 kohaselt kuulub tekitatud kahju seda tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kohtud on õigesti leidnud, et kostja lammutas hoone õigusvastaselt. Kostja õigusvastase tegevusega hagejale kahju tekitamises puudub vaidlus. Vaidlus on kahju hüvitamise ulatuse üle. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kolleegium on seisukohal, et taastamisväärtuse väljamõistmise eelduseks on ehitise taastamise õigus ja võimalus. Kui kaupluspaviljoni omanikul ei ole ehitist võimalik tulevikus taastada, võib kahju suuruse hindamisel ehitise taastamisväärtuse aluseks võtmine olla põhjendamata.
2. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud linnakohtu otsuses käsitletud eellepingut ja rajas oma otsuse ekspertiisiaktile. Apellatsioonikohus on eellepingu kõrvalejätmist oma otsuses piisavalt põhjendanud. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik