← Eesti

3-2-1-94-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-94-02 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Neste Eesti AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 6 055 154 krooni saamiseks ja ERGO Kindlustuse AS vastuhagi Neste Eesti AS vastu 1 966 553 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/227/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ERGO Kindlustuse AS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Istungil osalenud isikud Neste Eesti AS esindaja vandeadvokaat S. J. Mody, ERGO Kindlustuse AS esindaja vandeadvokaat L. Glikman Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  7. veebruari
  8. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Neste Oil Eesti AS (Neste Eesti AS õiguseellane) ja Õliekspressi AS sõlmisid
  10. oktoobril
  11. a autokütuse ja õlitoodete ostu-müügilepingu nr
  12. Õliekspressi AS kohustus kauba eest tasuma 10 kalendripäeva jooksul, arvates kauba kättesaamisest, ja viivitamisel maksma viivist.
  13. oktoobril
  14. a esitas Õliekspressi AS hagejale Leks Kindlustuse AS (ERGO Kindlustuse AS õiguseellane) kindlustuspoliisi nr 56530, mille kohaselt kindlustusandja kohustus tasuma Õliekspressi AS maksevõimetuse korral lepingust nr 5 tuleneva võla Neste Eesti AS-le 10 miljoni krooni ulatuses 7 päeva jooksul, alates nõude esitamisest.
  15. juuli
  16. a seisuga oli Õliekspressi AS lepingust tulenev võlg Neste Eesti AS-le 13 206 852 krooni 60 senti. Neste Eesti AS lõpetas ostu-müügilepingu
  17. augustil
  18. a ja teavitas sellest ka kindlustusandjat.
  19. septembril
  20. a tasus kindlustusandja Neste Eesti AS-le 1 966 553 krooni 35 senti.
  21. detsembril
  22. a kuulutati välja Õliekspressi AS pankrot. Kuna kindlustusandja keeldus ülejäänud võla tasumisest, palus Neste Eesti AS 6 055 154 krooni 60 senti ERGO Kindlustuse AS-lt välja mõista.
  23. ERGO Kindlustuse AS esitas vastuhagi ja palus Neste Eesti AS-lt TsK § 477 lg 1 alusel välja mõista viimasele alusetult makstud 1 966 553 krooni 35 senti. Kostja leidis, et kindlustusjuhtumist ei ole nõuetekohasel viisil kindlustusandjale teatatud. Tegemist on garantiikindlustuse lepinguga. Kindlustusjuhtum ei ole saabunud. Kindlustuspoliisi järgi kohustus kindlustusandja tasuma garantii objektiks olevad summad vastavalt ostu-müügilepingule, kui garant on maksuvõimetu. Ostumüügilepingu järgi garanteeris maksmise AS Eesti Ühispank, kes on hagejale tasunud 5 miljonit krooni. Kuna garant oli oma kohustuse täitnud, puudus kindlustusandjal alus väljamakse tegemiseks.
  24. oktoobril
  25. a sõlmis kostja kuue kindlustusandjaga kokkuleppe, mille kohaselt läksid teistele kindlustusandjatele üle kostja
  26. oktoobri
  27. a kindlustuslepingust tulenevad kohustused hageja ees kokku 75% ulatuses.
  28. Tallinna Linnakohtu
  29. oktoobri
  30. a otsusega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kindlustatud kindlustusvõtja kohustus tasuda garantii objektiks olevad summad vastavalt ostu-müügilepingule nr
  31. Ostu-müügilepingu p 6 kohaselt kohustus ostja tasuma kauba eest 10 kalendripäeva jooksul, arvates kauba kättesaamisest. Maksetähtpäev on saabunud. Õliekspressi AS (pankrotis) on võlgnevust 13 206 852 krooni 60 senti kinnitanud, kuid ta on maksejõuetu. Seega on kindlustusjuhtum saabunud ja hagejal kui kindlustuslepingu järgi soodustatud isikul on tekkinud nõudeõigus kostja kui kindlustusandja vastu. Saabunud kindlustusjuhtumi tõttu on hageja nõue põhjendatud ning kostjal tuleb hüvitis hagejale garantiikindlustuse tingimuste p 8.1 alusel välja maksta. Samal põhjusel tuleb jätta vastuhagi rahuldamata.
  33. oktoobri
  34. a leping on kostja, Nordika Kindlustuse AS, Eesti Varakindlustuse AS, ASA Kindlustuse AS, ETAS Kindlustuse AS, Balti Kindlustuse AS ja AS Polaris kokkulepe, millega määratleti nende osalus kindlustusriskis, tasumisele kuuluv kindlustusmakse ja provisionitasu ning seda
  35. oktoobril
  36. a ERGO Kindlustuse AS ja Õliekspressi AS (pankrotis) vahel sõlmitud kindlustuslepingu suhtes. Kindlustusseaduse (KS) § 14 kohaselt on kaaskindlustamine, kui kaks või enam kindlustusandjat sõlmivad kindlustusvõtjaga ühise kindlustuslepingu, jaotades õigused ja kohustused kindlustusvõtja suhtes vastavalt temaga sõlmitud lepingule. Kindlustusvõtja Õliekspressi AS (pankrotis) on
  37. oktoobri
  38. a kindlustuslepingu sõlminud kostjaga.
  39. oktoobri
  40. a kokkulepe on kostja ja teiste kindlustusandjate vaheline suhe, mitte kaaskindlustusleping. Hageja on õigustatud nõudma hüvitist kostjalt kui lepingust tulenevalt kindlustusandjalt. Kuna hageja nõue ei hõlmanud AS Eesti Ühispank poolt välja makstud summat, on asjakohatu kostja vastuväide garandi lepingulise kohustuse täitmisest hageja ees. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  41. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kohtuotsuse osas, millega hagi rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu
  42. veebruari
  43. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asus linnakohus tõendeid hinnates põhjendatud seisukohale, et Õliekspressi ASl (pankrotis) oli
  44. oktoobri
  45. a lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Hageja on seda nõuet tõendanud Õliekspressi AS (pankrotis)
  46. juuli
  47. a saldokinnituse,
  48. oktoobri
  49. a lepingu ja selle muudatusega, Õliekspressi AS pankrotiotsusega. Õliekspressi AS (pankrotis) võlga on kostja kinnitanud
  50. augusti
  51. a kirjas. Seetõttu on asjakohatud kostja väited, et kütuse ja määrdeaine üleandmist saab tõendada ainult saatelehtedega. Hageja esitas oma nõude Õliekspressi AS (pankrotis) vastu pankrotimenetluses ja nõue on kaitstud. Hageja on kindlustusjuhtumist kostjat teavitanud ja kostja tasus hagejale kindlustushüvitisest 1 966 553 krooni 35 senti ehk 25%. Linnakohus leidis õigesti, et
  52. oktoobri
  53. a kindlustuslepingu järgi on kindlustusandja kostja ja et kostja vastutab hageja ees täies ulatuses.
  54. oktoobri
  55. a kokkulepe ei ole kaaskindlustusleping, kuna selle pooleks ei ole Neste Eesti AS. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  56. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti KS § 14 ning TsK § 172 ja §
  58. oktoobril
  59. a Õliekspressi AS (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgi oli soodustatud isik Neste Eesti AS.
  60. oktoobril
  61. a sõlmisid Leks Kindlustuse AS, Nordika Kindlustuse AS, Eesti Vara Kindlustuse AS, ASA Kindlustuse AS, ETAS Kindlustuse AS, Balti Kindlustuse AS, AS Polaris ja Õliekspressi AS (pankrotis) kokkuleppe
  62. oktoobri
  63. a lepingu muutmiseks kaaskindlustuslepinguks. Ringkonnakohus leidis, et
  64. oktoobri
  65. a leping ei olnud kaaskindlustusleping, kuna soodustatud isik Neste Eesti AS ei olnud selle lepingu pool. Kindlustuslepingu muutmiseks piisas kindlustusvõtja nõusolekust. TsK § 172 kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, seda lepingut ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või selle tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust.
  66. oktoobri
  67. a kokkulepe sõlmiti enne Neste Eesti AS nõude esitamist. Kokkulepe oli kaaskindlustusleping KS § 14 järgi, millest tulenevalt on iga kindlustusandja kohustatud kindlustusjuhtumi tuvastamise korral soodustatud isikule tasuma vaid tema osa kindlustusvastutusest. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sätteid. Kohus ei tuvastanud, millal, millistes kogustes ja milliste hindadega müüs Neste Eesti AS kaupu Õliekspressi AS-le (pankrotis). Hagejale kahju tekkimine - müüdud kauba eest tasumata jätmine - ei ole tõendatud. Hageja esitatud tõendid ei kinnita viivise arvestamise aluseid.
  68. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  69. Kolleegium leidis, ei apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastavalt
  70. juulil
  71. a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi, kindlustusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavad sätted.
  72. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 330 lg 4 ja lg
  73. Ringkonnakohus on otsuses põhjendanud, miks ta nõustub linnakohtu põhjendustega tõenditele antud hinnangu osas, et Õliekspressi AS-il (pankrotis) oli hageja kui müüja ees müügilepingust tulenev võlgnevus 6 055 154 krooni 60 senti. Kuna kostja ei vaidlustanud apellatsiooni korras vastuhagi rahuldamata jätmist ja rahuldamata jätmise aluseks oli kohtute tuvastatud asjaolu, et kindlustusjuhtum oli saabunud, siis on alusetud kostja kassatsioonkaebuse väited, et kindlustusjuhtum ei saabunud.
  74. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli soodustatud isik
  75. oktoobri
  76. a kostja ja Õliekspressi AS (pankrotis) sõlmitud kindlustuslepingus ja selle lepingu lahutamatuks osaks olid garantiikindlustuse tingimused. Vaidlus on selles, kas
  77. oktoobril
  78. a muudeti
  79. oktoobri
  80. a kindlustusleping kaaskindlustuslepinguks ja kas see on soodustatud isikule siduv. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et
  81. oktoobri
  82. a kokkulepe ei muutnud
  83. oktoobri
  84. a kindlustuslepingut kindlustusandja osas. Kindlustusvõtja Õliekspressi AS (pankrotis) sõlmis kindlustuslepingu vaid kostjaga.
  85. oktoobri
  86. a kokkulepe ei ole kaaskindlustusleping KS § 14 järgi, sest selle pooleks ei olnud soodustatud isik Neste Eesti AS. Hageja on õigustatud esitama oma nõude hüvitise saamiseks kostja kui
  87. oktoobri
  88. a lepingust tuleneva kindlustusandja vastu.
  89. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et
  90. oktoobri
  91. a kokkulepe ei ole hagejale siduv. Kohtud on tuvastanud, et
  92. oktoobril
  93. a sõlmitud kindlustuslepinguga võttis kostja kindlustusandjana kohustuse hüvitada Neste Eesti AS-le kindlustusvõtja Õliekspressi AS poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jääva müügihinna vastavalt
  94. oktoobri
  95. a ostu-müügilepingule nr
  96. Seega kindlustati müüja risk juhuks, kui ostja ei täida maksejõuetuse tõttu kauba eest maksmise kohustust. Lepingu eesmärk oli tagada soodustatud isiku poolt müügihinna saamine. Kindlustusandja võttis enda peale riski, mida muidu oleks kandnud ostu-müügilepingu järgi müüja. Kooskõlas TsK § 172 lg-ga 1 tulenes kindlustuslepingust soodustatud kolmanda isiku nõue kindlustusandja vastu ja viimase kohustused soodustatud isiku suhtes. Iseenesest on õige kosja väide, et kindlustuslepingu muutmiseks pole vajalik soodustatud isiku nõusolek. Sõlmides aga kindlustuslepingu, milles tagati ostu-müügilepingu järgi kauba eest maksmine, pidi kostja arvestama, et selle lepingu muutmine ilma soodustatud isiku nõusolekuta ei ole soodustatud isiku suhtes kooskõlas TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus. Hageja, asudes müüjana täitma müügilepingut, nõustus Leks Kindlustustuse AS kui kindlustusandjaga. Sellest tuleneb, et kindlustusandja tagatise andjana, soovides vähendada oma vastutust soodustatud isiku ees, pidi selleks saama soodustatud isiku nõusoleku. Kostja ei ole väitnud, et hageja nõustus kindlustuslepingus kohustatud subjekti muutmisega. Kuna
  97. oktoobri
  98. a kindlustusleping on oma olemuselt tagatislepingule sarnane leping, siis puudub vastuolu tsiviilasjas nr 3-2-1-142-00 (RT III 2000, 30, 331) väljendatud seisukohaga TsK § 172 lg 1 kohaldamisel. Sellest, et
  99. oktoobri
  100. a kokkulepe ei ole soodustatud isikule siduv, ei järeldu, et see ei seo kokkuleppe osalisi. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.