Obsah (4)

§ 139§ 203§ 40§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-8-02 Otsuse kuupäev 4. oktoober 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi V.Ž. süüdistus

§ 139lg 3 p 1 ja § 203 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Kohtla-Järve Linnakohtu 2.

aprilli

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-299/99 ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus kriminaalasjas nr II-1-309-01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.Ž., avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2002 Istungil osalenud isikud V.Ž. kaitsja vandeadvokaat Mefodi Malõ"ev ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
5. Jätta Kohtla-Järve Linnakohtu
6. aprilli
7. a otsus kriminaalasjas nr 1-299/99 ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus kriminaalasjas nr II-1-309-01 sisuliselt muutmata, tehes neisse täpsustuse, mis ei halvenda V.Ž. olukorda.
10. Teha Kohtla-Järve Linnakohtu
11. aprilli
12. a otsusesse kriminaalasjas nr 1-299/99 ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsusesse kriminaalasjas nr II-1-309-01 täpsustus, millega V.Ž. süüdistusest firmade "D" ja "A" vara varguses jätta välja kuriteo toimepanemine koos J.M-ga.
15. V.Ž. kaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
16. oktoobril
17. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. V.Ž-le esitati süüdistus

§ 139lg 3 p 1 järgi selles, et ajavahemikus 26.-28.

aprill 1997. a varastas ta koos J.M. ja eeluurimisel kindlakstegemata isikutega Kohtla-Järvel asuvast firmast "D" kaupu 225479 krooni väärtuses. Samal ajavahemikul murdis V.Ž. koos J.M. ja eeluurimisel kindlakstegemata isikutega sisse veel firmasse "A", tekitades lõhkumise ja vargusega kahju 830 krooni.

§ 203lg 1 järgi süüdistati V.Ž.

veel varastatud elektrisae teadlikus omandamises ja hoidmises.

1. Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuniku
2. märtsi
3. a määrusega eraldati kriminaalasjast eraldi menetlemiseks J.M. toimepandud kuriteod.
4. Kohtla-Järve Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati V.Ž. süüdi

§ 139

lg 3 p 1 ja § 203 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kolm aastat vabadusekaotust ja üks kuu aresti.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti kohtualusele kuritegude kogumi eest karistuseks kolm aastat vabadusekaotust.

§ 41lg 1 alusel liideti karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 7.

mai 1996. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, so kaks aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti V.Ž-le neli aastat vabadusekaotust. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati veel O.M. ja D.P.. 3.1 Kohus leidis, et täielikult on tõendatud V.Ž. süü firmadest "D" ja "A" toimepandud vargustes. Samas märkis kohus, et V.Ž. pani vargused toime koos J.M. ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega. Kohtu hinnangul leidis täielikult tõendamist V.Ž. süü ka

§ 203lg 1 järgi.

1. Linnakohtu otsuse peale esitas V.Ž. apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. Otsus vaidlustati ka apellatsioonprotesti korras V.Ž-le mõistetud karistuse osas.
2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata. Apellatsioonkaebus ja -protest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus tegi süüdimõistva otsuse kõigi tõendite loogilise analüüsi tulemusel, ega näinud alust otsuse tühistamiseks.
5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale V.Ž. kaitsja poolt esitatud kassatsioonkaebusele ei andud Riigikohtu loakogu menetlusluba.
6. J.M. süüdistusasjas tegi Kohtla-Järve Linnakohus otsuse
7. veebruaril
8. a. Kohus jõudis järeldusele, et tõendid J.M. osaluse kohta firmades "D" ja "A" toimepandud vargustes puuduvad ja J.M. mõisteti nimetatud varguste toimepanemises õigeks. Selles osas linnakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
9. Kohtla-Järve Linnakohtu
10. aprilli
11. a otsuse ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuni
13. a otsuse peale esitas V.Ž. teistmisavalduseks nimetatud kaebuse, milles palub süüdimõistvad otsused tühistada ning teha tema suhtes õigeksmõistev otsus. 8.1 Avaldaja leiab, et J.M. õigeks- ja tema süüdimõistmine nendes varguseepisoodides, mille toimepanemises neid mõlemaid süüdistati, annab tunnistust kohtu ebaobjektiivsusest tema suhtes. Nimelt on nende episoodide lahendamisel toetutud sarnastele tõenditele, mis J.M. suhtes tehtud otsuse kontekstis tähendab seda, et tema, s.o V.Ž. mõisteti süüdi tõendite täielikul puudumisel. 8.2 Avaldaja arvates tähendab J.M. õigeksmõistmine veel seda, et vargused pani toime tema üksinda, mis kuriteo tehiolusid arvestades on ebareaalne. Seejuures toonitab avaldaja veel, et puuduvad igasugused tõendid tema vahetu osavõtu kohta kuritegudest, milles ta on süüdi mõistetud.
14. Riigikohtu istungil toetas V.Ž. kaitsja esitatud avaldust ja selgitas, et teistmisavalduse aluseks on J.M. suhtes tehtud õigeksmõistev otsus. Prokurör asus seisukohale, et kõnealuses asjas puuduvad teistmise alused, mistõttu V.Ž. teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. Samas nentis prokurör, et Kohtla-Järve Linnakohtu
15. aprilli
16. a otsuses sisalduv kohtu järeldus selle kohta, et V.Ž. pani firmade "D" ja "A" vara varguse toime koos J.M-ga, on eksitav ja tuleb parandada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. AKKS § 771 lg 1 kohaselt võib teistmist ehk jõustunud kohtuotsuse või -määruse Riigikohtus taasläbivaatamist kriminaalkohtumenetluse uuendamiseks taotleda uute asjaolude ilmnemisel sama paragrahvi lõikes 3 märgitud alustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et J.M. õigeksmõistmine ei ole vaadeldav ühegi asjaoluna AKKS § 771 lg 3 mõttes, ning ei saa iseseisvalt ega kogumis varem tuvastatud asjaoludega tuua kaasa V.Ž. osas õigeksmõistvat kohtuotsust ega tema suhtes kergemat karistust ettenägeva kriminaalseaduse sätte kohaldamist. Esitatud avaldus on seega teistmise aluse puudumise tõttu teistmisavaldusena põhjendamatu.
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb V.Ž. avaldust avaldusena kohtuvea parandamiseks.
19. märtsi
20. a määrusega eraldati V.Ž., O.M., D.P. ja J.M. kriminaalasjast eraldi menetlemiseks J.M. toimepandud kuriteod ja kohus arutas
21. märtsist kuni
22. aprillini
23. a toimunud kohtuistungil kriminaalasja üksnes V.Ž., O.M. ja D.P. süüdistuses. Sellele vaatamata sisaldus Kohtla-Järve Linnakohtu
24. aprilli
25. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas kohtu järeldus, mille kohaselt V.Ž. pani firmade "D" ja "A" vara varguse toime koos J.M. ja teiste, kohtuistungil tuvastamata isikutega. Kriminaalasja J.M. süüdistuses arutas kohus
26. kuni
27. veebruarini
28. a ja märkis, et tõendid J.M. osalemise kohta vara salajases varguses firmadest "D" ja "A" puuduvad. Viimatinimetatud kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a otsusega. Seega - arutamata
31. aastal J.M. süüküsimust käsitas Kohtla-Järve Linnakohus
32. aprilli
33. a otsuses J.M. kuriteos süüdi olevana ning V.Ž. isikuna, kes pani kuriteo toime koos J.M-ga. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
34. juuni
35. a otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nimetatu on käsitatav kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisena ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, mistõttu avaldus kohtuvigade parandamiseks tuleb rahuldada.
36. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab võimalikuks parandada kohtuvead Kohtla-Järve Linnakohtu
37. aprilli
38. a otsust ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
39. juuni
40. a otsust sisuliselt Ž muutmata, tehes nendes täpsustus. V.Ž. süüdistusest firmade "D" ja "A" vara varguses tuleb välja jätta kuriteo toimepanemine koos J.M-ga. Nimetatud täpsustus ei halvenda süüdimõistetu V.Ž. olukorda.
41. V.Ž. kaebuse ülejäänud osas taotletakse uuritud tõendite ümberhindamist, s.o sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.
42. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS §-st 779, § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Kohtla-Järve Linnakohtu
43. aprilli
44. a otsuses ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
45. juuni
46. a otsuses tuleb teha täpsustus, mis ei halvenda V.Ž. olukorda. Ülejäänud osas tuleb V.Ž. kaebus jätta rahuldamata. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris