Obsah (4)

§ 12§ 9§ 6§ 72

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-50-02 4. oktoober 2002 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed He

§ 12lg 3 alusel.

Kohus leidis, et

§ 9

lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui haldusakti pole seaduses sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus selle vaidlustamiseks vaid juhul, kui kohus ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. S. Hanson on teadlik asjaolust, et E. Õunmaa tunnistati õigustatud subjektiks Jõgeva vallas Uuetoa maa osas juba

1. aastast. See asjaolu nähtub S. Hansoni kirjalikust pöördumisest Jõgeva Vallavalitsuse poole
2. veebruaril 1996 maa erastamise küsimuses, kus ta märgib maa õigusjärgse omanikuna E. Õunmaa. Kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja kaebaja ei ole toonud esile objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. Kohus asus veel seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võiks rikkuda kolmanda isiku huve.
3. S. Hanson esitas
4. mail 2002 erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist. Erikaebuse esitaja leidis, et kahju hüvitamiseks ei ole tema esitatud kaebuse tähtaeg aegunud. Erikaebuse esitaja sai maa tagastamise otsusest teada alles
5. jaanuaril 2002, kui ta kutsuti valda. Vallast sai ta
6. septembril 2001 infot maakorralduskava kohta ja esitas
7. oktoobril 2001 hagi Jõgeva Maakohtule. Pärast hagi tagastamist
8. jaanuaril 2002 ja tulenevalt kohtumäärusest ning Uuetoa nr A-34 kinnistu tagastamisotsusest esitas ta
9. veebruaril 2002 kaebuse Tartu Halduskohtusse. Seega ei ole ületatud kaebuse esitamise tähtaega ka selles osas. Maa tagastamise korraldusele eelneva kirjavahetuse ja eeldokumentide kohtusse kaebamata jätmine ei võta temalt õigust esitada kaebus ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni
10. septembri
11. a otsuse nr 71-33 ja Uuetoa nr A-34 kinnistu tagastamise otsuse peale alates nende aktide rakendamise hetkest. Kaebus ei ole aegunud, kuna maa tagastamise protsess kestab.
12. Tartu Ringkonnakohtu
13. juuni
14. a määrusega haldusasjas nr 2-3-172/2002 jäeti S. Hansoni erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on lõppjäreldustes õige, kuid muutis selle põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaeg ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni
15. septembri
16. a otsuse nr 71-33 õigusvastasuse kindlakstegemise on möödunud ning selle tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusaktist teada enne
17. veebruari
18. Tollal kehtinud HKS § 7 lg 1 järgi võis esitada kaebuse halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kui aga seadus sellist tähtaega ei sätestanud, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Asjakohane ei ole erikaebuse esitaja väide, et ta sai alles
19. veebruaril 2002 enda kätte Uuetoa nr A-34 talundilehe koopia. Ringkonnakohus leidis veel, et ekslik on erikaebuse esitaja seisukoht, et kahju hüvitamiseks esitatava kaebuse tähtaeg pole möödunud. Õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks saab kaebust esitada halduskohtusse alates
20. jaanuarist 2000, mil hakkas kehtima

uus redaktsioon (

§ 6lg 3 p 2).

Kahju hüvitamise kaebuse esitamise eelduseks on haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine. Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud HKS § 20 lg 1 p 1 kohaselt oli halduskohtu pädevuses tunnistada kaevatud õigusakt kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks. Seadusevastaseks tunnistamine on sama, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kehtiva

§ 6lg 3 p 1 järgi.

Kuna vaidlustatud otsuse vaidlustamise tähtaeg oli möödunud enne

uue redaktsiooni jõustumist, siis ei saa kohaldada kehtiva

sätteid, mis reguleerivad kohtusse pöördumise tähtaega haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. S. Hansoni erikaebuses Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse peale ei nõustuta ringkonnakohtu seisukohtadega, palutakse määrus tühistada ja saata asi tagasi sisuliseks läbivaatamiseks. Erikaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamiseks on aega 10 aastat ja see tähtaeg pole möödunud.
4. ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni vastuses erikaebusele vaieldakse kaebusele vastu ja leitakse, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud, mistõttu palutakse jätta see muutmata ja erikaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 12

lg 3 järgi peab halduskohus kontrollima eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendama pärast teiste protsessiosaliste arvamuste saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

1. S. Hanson esitas halduskohtule kaebuse, milles sisaldus kaks taotlust: 1) tühistada ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni
2. septembri
3. a otsus nr 71-33 kui õigusvastane ja 2) hüvitada talle nimetatud õigusvastase haldusaktiga tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju ja varaline kahju.
4. Tartu Halduskohus kontrollis eelmenetluses kaebuse esitamise tähtaegsust maakonnakomisjoni nimetatud otsuse tühistamise nõude osas ja tuvastas, et selles osas on tähtaeg mööda lastud ning puuduvad mõjuvad põhjused selle tähtaja ennistamiseks. Seejuures viitas halduskohus
5. jaanuaril 2000 jõustunud

§-le 9 lg

1. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et tähtaeg nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et viidata oleks tulnud seejuures
2. detsembrini 1999 kehtinud HKS §-le 7 lg
3. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega selles, et tähtaeg nimetatud haldusakti vaidlustamiseks on möödunud ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks ning juhinduda tuli kaebuse esitamisel HKS §-st 7 lg
5. S. Hansoni kaebuses esitatud moraalse (mittevaralise) ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegsuse kontrolli on halduskohus jätnud eelmenetluses tegemata. Ringkonnakohus leidis selle tähtaja kontrollimisel aga, et kahju hüvitamiseks esitatud nõude tähtaeg on möödunud, sest S. Hanson pole esitanud õigel ajal kaebust nimetatud maakonnakomisjoni otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu selline seisukoht on ebaõige.
6. jaanuarist 2002 jõustunud Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 1 ja §-st 1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju hüvitamiseks haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama seaduse rakendussätete § 31 lg 2 järgi võib enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne Riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul (hagi aegumise tähtaeg 10 aastat), kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul Riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates (s.o kuni
7. jaanuarini 2005). Nendest sätetest tulenevalt ei ole tähtaeg S. Hansoni kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõude osas möödunud ja selles osas polnudki vaja taotleda tähtaja ennistamist.
8. Tartu Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada selles osas, milles ringkonnakohus leidis, et kahjunõude esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 72

lg 1 p 5 alusel tuleb saata asi kahjunõude taotluse menetlemiseks Tartu Halduskohtule. S. Hansoni erikaebus kuulub rahuldamisele kahjunõude esitamise tähtaja osas. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann