← Eesti

3-3-1-46-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-46-02 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi Kuuno Kanni kaebus Rõuge Vallavolikogu otsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus haldusasjas nr 23-85/2002 Rõuge Vallavolikogu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  4. september 2002 Kohtuistungil osalenud isikud Kuuno Kanni esindaja vandeadvokaat Paul Varul RESOLUTSIOON Rahuldada Rõuge Vallavolikogu kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a otsus haldusasjas nr 2-3-85/2002 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a otsus haldusasjas nr 3-404/
  9. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Rõuge Vallavolikogu
  11. mai
  12. a otsusega nr 21 kinnitati Rõuge valla vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekiri. Sellesse nimekirja oli märgitud Kuuno Kann vabade põllumajandusmaatükkide nr 32 pindalaga 15 ha ja nr 61 pindalaga 8 ha ning vaba metsamaatüki nr 18 pindalaga 8 ha erastajana. Võru maavanema
  13. veebruari
  14. a korraldusega nr 1-16/158 erastati K. Kannile Rõuge vallas Taudsa külas asuv Narmiku maaüksus, s.o vaba metsamaatükk nr 18 pindalaga 7,97 ha, millest metsamaa moodustab 6,95 ha. Nimetatud maatüki osas on sõlmitud maa ostu-müügi ja hüpoteegiga koormamise leping ning asjaõigusleping
  15. märtsil
  17. Rõuge Vallavolikogu
  18. oktoobri
  19. a otsusega nr 28 otsustati Maareformi seaduse §-de 23¹ lõike 5 ja 23² lõike 5 ning Võru Maavalitsuse maaosakonna
  20. septembri
  21. a kirja nr 831 alusel K. Kann välja arvata vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirjast Sänna külas asuva Metsla maaüksuse (maaüksus nr 61) pindalaga 8 ha, mille koosseisu kuulub 3,5 ha metsamaad, osas põhjusel, et ühele isikule erastatava metsamaa pindala ei või ületada 10 ha.
  22. K. Kann esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rõuge Vallavolikogu
  23. oktoobri
  24. a otsuse nr
  25. Kaebuse kohaselt võis vallavolikogu
  26. mai
  27. a otsuse nr 21 vastuvõtmise ajal kehtinud MRS § 23¹ lõike 5 järgi üks isik erastada kuni 200 ha põllumaad, kusjuures põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaad ei arvatud MRS § 23² lõikes 5 sätestatud piirmäära hulka. Õiguskindluse printsiibist lähtudes on isikul õigus eeldada, et tulevased seadusemuudatused ei mõjuta tagasiulatuvalt tema õigusi ja kohustusi.
  28. juunil
  29. a vastu võetud Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse rakendussätetest ei tulene, et MRS §-de 231 ja 23² muudatused eviksid tagasiulatuvat jõudu. MRS § 23² lõike 5 järgi võib maakorralduse nõuetest tulenevalt erastatava metsamaa pindala olla kehtestatud piirmäärast kuni 5 ha suurem. Antud juhtumil ületab kaebaja poolt erastatava metsamaa pindala lubatud piirmäära vaid 0,45 ha võrra, kusjuures piirmäära ületav metsamaa tükk kuulub põllumajandusmaa koosseisu.
  30. Tartu Halduskohtu
  31. veebruari
  32. a otsusega jäeti K. Kanni kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt on ekslik kaebaja seisukoht, et enne
  33. juunil 2000 tehtud seadusemuudatust oli vaba põllumajandusmaa erastamise korral võimalik erastada selle hulka kuuluvat metsamaad piiramatult. Ka enne nimetatud seadusemuudatust kehtis MRS § 23² lg 5, mille järgi võib üks isik erastada metsamaad kuni 10 ha. Antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele ka MRS § 23² lg 5 sättest see osa, mis lubab maakorralduse nõuetest tulenevalt erastatava maa pindala suurendada kuni 5 ha. Seadus lubab piirmäärast suuremat metsamaad erastada ainult maakorralduse nõuetest tulenevalt. Maakorralduse nõuded saavad kehtida ainult ühe maatüki suhtes, mitte eraldi asuvate maatükkide suhtes kokku ja ka mitte erastamist taotlevate isikute suhtes.
  34. Apellatsioonkaebuses palus K. Kann halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Rõuge Vallavolikogu
  35. oktoobri
  36. a otsus nr
  37. Apellant leidis muuhulgas, et halduskohus kohaldas MRS § 23² lg 5 vääralt.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. aprilli
  40. a otsusega rahuldati K. Kanni apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu
  41. veebruari
  42. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Rõuge Vallavolikogu
  43. oktoobri
  44. a otsus nr
  45. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et MRS § 23² lõikes 5 märgitud maakorralduse nõuded saavad kehtida ainult ühe, mitte eraldi asuvate maatükkide suhtes kokku ja ka mitte erastamist taotlevate isikute suhtes. MRS § 231 lõike 1 kohaselt selgitab vallavalitsus välja vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Sellest sättest tulenevalt pidi vallavalitsus järgima maakorralduse nõudeid iga maatüki piiritlemisel, sealhulgas ka maatüki nr 61 puhul. Maakorralduse nõuded kehtivad maa, mitte aga isikute suhtes, seega kehtivad need nõuded sõltumata sellest, mitmes tükis või mitmele isikule maad erastatakse. Vaba põllumajandusmaa erastamisel on ühel isikul õigus erastada 10 ha metsamaad ja maakorralduse nõuetest tulenevalt võib metsa osa suureneda 5 ha võrra. Metsamaa suurenemine saab toimuda üksnes maakorralduse nõuetest tulenevalt ja see ei sõltu sellest, mitmes tükis maad erastatakse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  46. Rõuge Vallavolikogu esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  47. aprilli
  48. a otsus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel tuleb lähtuda MRS § 23 lõikest 1, mille kohaselt maa erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus. Sama paragrahvi lõike 4¹ kohaselt maa erastamisel MRS §-de 23¹ ja 23² alusel erastatakse maa piiritletud maatükkide või erastamiseks moodustatud katastriüksuse kaupa, mitte nende kogumina. Seega ei saa kuidagi nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et "metsamaa suurenemine saab toimuda üksnes maakorralduse nõuetest tulenevalt ning ei ole sõltuv sellest, mitmes tükis maa erastatakse". Kui maa erastamine toimub katastriüksuste kaupa, mitte nende kogumina, siis ei saa ka maakorralduse nõudeid laiendada korraga mitmele erinevale maaüksusele. Sellist Maa-ameti poolt antud tõlgendust on Rõuge Vallavalitsus järginud vabade maade erastamise läbiviimisel. Kassaator leiab, et maakorraldusnõuete tõlgendust ei ole otstarbekas muuta, sest see tekitaks hulgaliselt probleeme. Analoogiliste vaidluste vältimiseks oleks otstarbekas vastu võtta MRS § 23² lõike 5 muutmise seadus.
  49. K. Kanni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Ringkonnakohus ei ole kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Kassaatori väitega saab nõustuda üksnes juhul, kui isik on juba erastanud 10 ha vaba metsamaad. Sellisel juhul ei ole tal õigust erastada täiendavalt 5 ha metsamaad. Antud juhtumil tuleb hinnata seda, kas 8,49 ha suuruse maatüki nr 61 koosseisu kuuluvast 3,5 ha suurusest metsamaast on õige eraldada 0,45 ha. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  50. Rõuge Vallavolikogu
  51. mai
  52. a otsusega nr 21 kinnitati MRS §-de 231 ja 23² alusel valla vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekiri, milles K. Kann oli märgitud nii vaba põllumajandusmaa kui ka vaba metsamaa erastajana.
  53. Maareformi seaduse § 231, mis reguleerib vaba põllumajandusmaa erastamist või kasutusvaldusse andmist, lõikes 1 sätestatakse, et vallavalitsus selgitab välja selle seaduse paragrahv 22
  54. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Vaba metsamaa erastamist reguleerib MRS § 23², mille lõikes 1 sätestatakse, et vallavalitsus selgitab välja selle seaduse § 22
  55. lõikes nimetatud vaba metsamaa pindala ja piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vaba metsamaa erastamiseks omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega.
  56. K. Kannile kui põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule erastati ostueesõigusega Võru maavanema
  57. veebruari
  58. a korraldusega nr 1-161/158 vaba metsamaatükk nr 18 (Narmiku maaüksus), mis asub Rõuge vallas Taudsa külas. Selle maatüki pindala on 7,97 ha, millest metsamaa moodustab 6,95 ha.
  59. Rõuge Vallavolikogu
  60. mai
  61. a otsuse nr 21 ja
  62. oktoobri
  63. a otsuse nr 28 vastuvõtmise ajal kehtis MRS § 23² lg 5 redaktsioonis: "Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, toimub nende vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras." Sellest järeldub, et seadus lubas vaid maakorraldusnõuetest tulenevalt erastada ühele isikule 10-hektarilisest piirmäärast suuremat metsamaad, kuid samas erastatava vaba metsatüki kogupindala ei tohtinud ületada 15 ha. Nii näiteks võis maakorralduse nõuetest tulenevalt osutuda otstarbekaks määratleda erastatava maatüki suuruseks 15 ha, mis koosneb üksnes metsamaa kõlvikust. Maakorralduse nõuded on Maakorraldusseaduse § 5 lõike 1 kohaselt seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Maakorralduse nõudeid järgitakse konkreetse katastriüksuse moodustamisel.
  64. Vaidlustatud otsusega arvati K. Kann MRS § 23² lõike 5 alusel põllumajandusliku maa erastajate nimekirjast välja maatüki nr 61 osas. Volikogu leidis, et seda maatükki ei saa temale erastada, kuna "maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa ja metsamaa koosseisu arvatud metsamaa pindala ei või ületada 10 ha". Maatükk nr 61 (Metsla maatükk) asub Sänna külas ja selle pindala on 8,49 ha, millest metsamaa moodustab 3,50 ha. Volikogu leidis õigesti, et kuna K. Kannile oli eelnevalt juba erastatud Taudsa külas 6,95 ha metsamaad, siis Sänna külas asuva Metsla maatüki erastamise korral oleks temale erastatava metsamaa kõlvikute pindala ületanud 10 hektarit. Halduskolleegium nõustub halduskohtu põhjendustega MRS § 23² lõike 5 kohaldamise osas. Antud juhtumil ei moodusta Narmiku maaüksus ja Metsla maaüksus maatükkide kogumit, mille suhtes saaks arvestada maakorralduse nõuetega.
  66. mail 2002 vastu võetud Maareformi seaduse § 23² lõike 5 muutmise seadusega muudeti nimetatud sätet ja sõnastati see järgmiselt: "Üks isik võib erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib erastatava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku kuni 15 ha, sealhulgas metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (üksusi) kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (üksusi), mille koosseisu on maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 ha. Kui ühte maatükki taotleb mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, kas eelistada füüsilist isikust ettevõtjat või korraldada taotlejate vaheline enampakkumine." Seega ka kehtiva redaktsiooni kohaselt on vaba metsamaa erastamisel mitme katastriüksusena ühele isikule erastatava metsamaa piirmääraks 15 hektarit, mille koosseisus metsamaa kõlvikute pindala kokku võib olla kuni 10 hektarit. Juhul, kui isik soovib erastada nii vaba metsamaa katastriüksust kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksust, mille koosseisus on metsamaa kõlvik, siis võib isikule erastatava metsamaa katastriüksuse pindala ja vaba põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 hektarit.
  67. Kuna ringkonnakohus kohaldas vääralt vaidlustatud haldusakti andmise ajal MRS § 23² lg 5 kehtinud redaktsiooni, kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele. Halduskolleegium peab võimalikuks jätta HKMS § 72 lg 1 p 6 alusel jõusse Tartu Halduskohtu
  68. veebruari
  69. a otsus. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.