3-1-1-113-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-113-02 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi T. O. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 143 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-55/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. O. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober
6. a Istungil osalenud isikud T. O. ja tema esindaja vandeadvokaat Li Uiga ning Tartu Politseiprefektuuri esindaja Marek Ranne Resolutsioon
7. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
9. juuni
10. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-455/
12. Teha uus otsus, millega karistada T. O.-d HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni.
13. Tagastada kassatsioonikautsjon. Kohtuotsus jõustub
14. oktoobril
15. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. T. O.-le koostati
17. aprillil
18. a haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta pani toime HÕS §-s 143 kirjeldatud haldusõiguserikkumise " eiras politseiametniku poolt avaliku korra kaitsmisel antud seaduslikku korraldust esitada kontrollimiseks dokumendid.
19. Tartu Maakohtu
20. mai
21. a otsusega karistati T. O.-d HÕS § 143 järgi 50 trahviühiku, s.o 3000 krooni suuruse rahatrahviga.
22. T. Ojamaa esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole väidetav rikkumine haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud piisava selgusega, kuna sellest ei nähtu, milliste dokumentide esitamisest T. O. keeldus ning kohus ei selgitanud, milles seisnes politseiametnike tegevus avaliku korra kaitsmisel T. O. koduõuel. Samuti leiti kaebuses, et kohus on vääralt hinnanud tõendeid ja on otsuses jätnud kajastamata tunnistajate ütlused, mille kohaselt T. O. esitas temalt nõutud dokumendid.
23. Tartu Ringkonnakohtu
24. juuni
25. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus karistuse osas ja T. O. karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et T. O. ütlustest tulenevalt sai ta aru, et sooviti traktori dokumentide esitamist, mistõttu ei oma tähendust see, et haldusõiguserikkumise protokollis pole nimetatud, milliseid dokumente talt nõuti. Kriminaalkolleegium märkis ühtlasi, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud. Kohus asus seisukohale, et kuigi haldusõiguserikkumise protokolli koopia pöördel puudub märge T. O. poolt allkirja andmisest keeldumise kohta õiguste ja kohustuste tutvustamise osas, ei saa väita, et nimetatud õigusi ja kohustusi T. O.-le ei selgitatud. Protokolli esiküljel on märge allkirja andmisest keeldumise kohta olemas, seda nii originaalil kui koopial ning protokolli koostaja ütlustega on tõendatud õiguste ja kohustuste tutvustamine. Samas märkis kolleegium, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel piisava tähelepanuta selle, et T. O.-d ei ole varem karistatud ning tema suhtes puuduvad raskendavad asjaolud. Ringkonnakohus leidis, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada T. O. karistamisega HÕS § 143 sanktsiooni alammääras ettenähtud rahatrahviga. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
26. Esitatud kassatsioonkaebuses palub T. O. Tartu Ringkonnakohtu
27. juuni
28. a otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kassaator väidab, et vastupidiselt kohtute poolt tuvastatule esitas ta politseiametnikule nõutud dokumendid. Ka märgib kassaator, et ringkonnakohus ei motiveerinud, milles seisnes politseiametnike tegevus avaliku korra kaitsmisel T. O. koduõues. Samuti ei ole kassaator nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et tema kaitseõigust ei ole protokolli koostamisel rikutud.
29. Tartu Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele palutakse ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Vastuse kohaselt ei ole kassatsioonkaebus suunatud õiguslikele küsimustele, vaid tõendite hindamisele. Politseiprefektuur on seisukohal, et T. O. pani rikkumise toime, kuna ei esitanud dokumente vabatahtlikult. Lisaks märgitakse vastuses, et kassaatori kaebeõigust ei ole rikkunud haldusõiguserikkumise protokolli koopial märke puudumine õiguste tutvustamise kohta. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Haldusõiguserikkumise asja materjalidest ei nähtu, et haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel oleks rikutud Haldusõiguserikkumiste seadustikust tulenevaid nõudeid sellisel määral, mis tingiks vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg-le 2 nende tunnistamist oluliseks ning tooks seega kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kassaatori esindaja poolt esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
31. Kassatsioonkaebuse ülejäänud osas taotletakse uuritud tõendite ümberhindamist, s.o sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid kassatsioonimenetluses faktilisi asjaolusid ei tuvastata.
32. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et T. O. käitumise kvalifitseerimisel ja tema karistamisel HÕS § 143 järgi rahatrahviga kakskümmend trahviühikut, s.o 1200 krooni, on T. O. suhtes kohaldatud Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama ning see on raskendanud T. O. olukorda. Nimetatud põhjusel väljub Riigikohus kassatsiooni piiridest.
34. aprillil
35. a koostati T. O.-le haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust esitada kontrollimiseks dokumendid, s.o pani toime HÕS §-s 143 kirjeldatud haldusõiguserikkumise. Haldusõiguserikkumise asja materjalidest nähtub, et politseiametnikud nõudsid T. O.-lt LE §-s 70 loetletud dokumentide esitamist. LE § 70 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistuse ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Asjaolu, et T. O. oli sõitnud tema poolt juhitud traktoril oma koduõuele, ei vabastanud teda nimetatud dokumentide esitamise kohustusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-92-02 väljendatud seisukohta, mille kohaselt LE §-s 70 loetletud dokumentide esitamiseks politseiametniku korralduse täitmata jätmine on kvalifitseeritav mitte HÕS § 143 vaid § 106 lg 1 järgi. HÕS § 106 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni kümne trahviühiku, s.o kuni 600 krooni ulatuses.
36. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 8, tuleb T. O.-le süüksarvatud tegu kvalifitseerida ümber HÕS § 106 lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher