Obsah (4)

§ 66§ 62§ 8§ 63

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-63-02 Määruse kuupäev 15. oktoober 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Kohtuasi Sihtasutuse Eesti Nägemispuuetega Inime

§-s 66 ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kinni pidanud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast, mistõttu tulenevalt HKMS §-st 5 ja TsMS §-st 149 lg 2 p 2 on kohtul õigus kaebus läbivaatamatult tagastada.

1. Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses palus SA ENIF tühistada halduskohtu määruse ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 kohaselt saab kohtumenetluse seadusi vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. See on kohaldatav ka seaduste suhtes, mis sätestavad vaidluste lahendamise kohustusliku kohtueelse menetluse korra. Riigihangete seadust menetleti Riigikogus lihtseadusena ja võeti vastu 44 poolthäälega. Erikaebuse põhjendustes viidati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. septembri
3. a otsusele asjas nr 3-4-1-3-99, kus asuti seisukohale, et kohtute pädevust ja kohtualluvust reguleerivad seaduse sätted on olemuselt kohtumenetluse sätted. Erikaebuse esitaja leidis veel, et

§-dest 61, 62 ja 66 tulenevalt on isikul võimalus esitada vaidlustus, kuid pole pandud kohustust seda esitada.

§ 66

ei kehtesta kohustust enne halduskohtusse pöördumist esitada vaidlustus Riigihangete Ametile.

§ 62loetleb juhtumid, millal on võimalus esitada vaidlustus Riigihangete Ametile.

Selles loetelus pole nimetatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust. Kuigi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet nimetas

1. jaanuaril 2002 koostatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise protokolli eduka pakkumise valiku protokolliks, sisaldub selles otsustus ideekonkursi võitjate kohta. Ideekonkursi tulemuseks saab olla üksnes ideekonkursi võitja väljaselgitamine, mitte aga pakkumise edukaks tunnistamine.
2. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis
3. juuli
4. a määruses, et halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning jättis halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) vaidluste kohtueelset menetlust käsitlevad sätted ei ole oma olemuselt kohtumenetlust reguleerivad sätted, mida saab vastu võtta ja muuta vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Eri​kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu. Osundatud otsusega tunnistati kehtetuks Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16, mis välistas justiitsministri poolt avaliku võimu teostamisel määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamise halduskohtus ning sätestas sellise kaebuse läbivaatamise Tallinna Linnakohtus, määrates kindlaks nii kohtualluvuse kui ka menetluse korra (tsiviilkohtumenetluse); 2)

§-s 62 on sätestatud vaidlustuse esitamine Riigihangete Ametile.

§ 66

näeb ette, et vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 või § 65 lõike 6 punktis 3 nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale. Riigihangete seaduses on sätestatud riigihangetest tekkinud vaidluste lahendamise kohustuslik kohtueelne kord. Riigihangete menetluses osalevad isikud, kes soovivad riigihangetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse, peavad järgima Riigihangete seaduses sätestatud vaidluste lahendamise kohtueelse menetluse korda ja alles seejärel on neil võimailik pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks haldus​kohtusse; 3) asjaolu, et

§-s 62 lg 1 ei ole nimetatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust, ei välista nimetatud otsuse peale vaidlustuse esitamist Riigihangete Ametile. Ideekonkursi võitja välja​selgitamise otsus on Riigihangete seaduse mõttes oma olemuselt sarnane pakkumise edukaks tunnistamise otsusega, kuna mõlemad on aluseks lepingu sõlmimisele vastavalt edukaks tunnistatud pakkuja või ideekonkursi võitjaga. Seega oli erikaebuse esitajal võimalus vaidlustada ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsus Riigihangete Ametis Riigihangete seaduses sätestatud tähtaja jooksul. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond esitas erikaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi läbivaatamiseks halduskohtule. Erikaebuses väidetakse: 1) kehtiv Riigihangete seadus ei sätesta kohustust läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidluste lahendamise kohtueelne menetlus.

§ 66

sätestab ainult, et Riigihangete Ameti poolt tehtud otsustust on võimalik halduskohtus vaidlustada; 2)

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt eristatakse selgelt hankelepingu sõlmimist ning ideekonkursi võitja väljaselgitamist kui erinevaid pakkumismenetluse lõppemise aluseid.

§-s 62 lg 1 ei ole nimetatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust, mistõttu puudus võimalus esitada Riigihangete Ametile vaidlustus sellise otsuse peale.

1. Kirjalikus vastuses erikaebusele väidab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, et Riigihangete seadusega on kehtestatud eriregulatsioon vaidluste lahendamiseks. Lühikeste vaidlustamistähtaegade vajalikkus tuleneb riigihanke olemusest. Ideekonkurss ei ole iseseisev pakkumismenetluse liik. Vastavalt Riigihangete seaduse §-le 59 lg 1 peab ostja ideekonkursi korraldamisel lähtuma Riigihangete seaduse avatud pakkumise menetluse või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud ideekonkursi "Tallinna linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine
3. a" tulemuste tühistamist.
4. TsMS § 149 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast. HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Käesoleva vaidluse puhul võttis halduskohus SA ENIF kaebuse menetlusse, kuid lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, leides, et kaebaja ei ole kinni pidanud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast.
5. Riigihangete seaduse
6. peatükk reguleerib vaidlustuste esitamist ja läbivaatamist. Riigihangete seaduse § 61 sätestab, et pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja sama seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale.

§ 62

reguleerib vaidlustuse esitamist.

§ 62

lg 1 sätestab: "Ametile esitatakse vaidlustus pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja tehtud taotleja kvalifitseerimise otsuse või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale."

§ 63

reguleerib vaidlustuste läbivaatamise korraldamist ja § 65 vaidlustuste läbivaatamist.

§ 66

sätestab, et vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud sama seaduse § 63 lõikes 4 (amet jätab vaidlustuse läbi vaatamata) või § 65 lõike 6 punktis 3 (ameti otsusega jäetakse vaidlustus rahuldamata) nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale (ameti otsusega rahuldatakse vaidlustus, tühistades pakkumismenetlusega seotud otsus või tehes ostjale ettekirjutus). Ülalloetletud Riigihangete seaduse sätetest ei tulene, et vaidlustuse esitamine ja selle läbivaatamine Riigihangete Ameti poolt on pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isiku jaoks kohustuslik kohtueelne staadium tema väidetavalt rikutud õiguste või kahjustatud huvide kaitsmisel. Samuti ei tulene neist sätetest, et isik, kes leiab, et riigihankemenetluse käigus on rikutud tema õigusi või kahjustatud huve, ei saaks pöörduda halduskohtusse ilma Riigihangete seaduses sätestatud vaidlustuste läbivaatamise staadiumit läbimata.

1. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu halduskolleegium leidis
2. mai
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-01, et Põhiseaduse §-st 15 ega HKMS §-st 7 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. Halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaidluste lahendamise kohustusliku kohtueelse korra kehtestamise võimalusele viitas ka HKMS § 9 lg 3 kuni
4. jaanuarini 2002 kehtinud redaktsiooni sõnastus. Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Riigihangete seadus ei sätesta sõnaselgelt, et enne kohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada vaidlustus Riigihangete Ametile.
5. Erikaebuse esitaja leiab õigesti, et kehtiv Riigihangete seadus ei sätesta kohustust läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidluste lahendamise kohtueelne menetlus, vaid võimaldab isikul valida, kas esitada vaidlustus Riigihangete seadusega sätestatud korras ja alles vaidlustuse läbivaatamise tulemustega mittenõustumisel pöörduda halduskohtusse või pöörduda Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras otse halduskohtusse. Riigihangete seadus sätestab vaid vaidluste lahendamise korra ja viitab võimalusele vaidemenetluse järgselt pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtud, pidades õigeks asja menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, on asunud ebaõigele seisukohale, et SA ENIF kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna läbimata on riigihankevaidluste lahendamise kohustuslik kohtueelne kord. Seetõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
6. Kuna Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks riigihankemenetluse käigus ostja tegevuse peale kaebuste esitamist halduskohtusse, ilma eelnevalt Riigihangete seaduse
7. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise korda läbimata, ei ole käesoleva erikaebuse menetlemise raames vajalik lahendada küsimust, kas ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsus kuulub selliste otsuste hulka, mille peale võib Riigihangete seaduse §-st 62 lg 1 tulenevalt esitada vaidlustuse Riigihangete Ametile Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann