Obsah (6)

§ 1§ 25§ 23§ 181§ 180§ 31

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-119-02 Otsuse kuupäev Tartu, 16. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansa Liising Eesti kaebus kohtutäituri otsus

) § 77 lg 1 alusel, mille täitur jättis oma

1. oktoobri
2. a otsusega rahuldamata. Nimetatud otsuses leidis kohtutäitur, et tema
3. septembri
4. a toiming oli seaduslik. Otsuse põhjenduste kohaselt on parkimiskontrolöri koostatud trahvinõue täitmisele kuuluvaks lahendiks

§ 1lg 1 p 6 järgi.

Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse alusel, millele on lisatud täitedokument. Tallinna Liikluskorralduskeskus esitas

1. augustil
2. a täiturile täitemenetluse algatamiseks avalduse, milles oli võlgnikuna märgitud AS Hansa Liising Eesti. Samuti oli lisatud täitedokument ning seega ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keeldumiseks. AS Hansa Liising Eesti esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur H. Järvala
3. oktoobri
4. a otsuse peale.
5. Tallinna Linnakohtu
6. novembri
7. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on
8. juulil
9. a parkimistasu jätnud maksmata Niguliste tänavale pargitud sõiduki BMW omanik AS Hansa Liising Eesti. Viimane ei ole esitanud tõendeid trahvinõude õiguspärasuse vaidlustamise kohta. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi täituri toimingule täitemenetluse seadustiku mõttes. Trahvinõude õiguspärasuse hindamine ei kuulu täituri pädevusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. mai
12. a määrusega tühistati linnakohtu määrus ning kaebus otsustati rahuldada. Määruse põhjenduste kohaselt saab täitemenetluse seadustiku järgi toimuda sundtäitmine vaid võlgniku suhtes.

§ 25

lg 1 kohaselt saab täitemenetluses ka haldusasjas võlgnikuks pidada kohustatud isikut, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument nõude täitmiseks haldusasjas. See eeldab, et täitedokumendis oleks märgitud, kes on selle järgi võlgnik.

1. juulil
2. a koostatud trahvinõudest ei selgu, kes on selle täitedokumendi kohaselt trahvitu ehk võlgnik ja kelle suhtes annab see täitedokument aluse täitemenetluse algatamiseks. Trahvinõude pöördele on lahtrisse "omanik/valdaja/juht" märgitud kaebuse esitaja andmed, sellest ei järeldu aga, nagu saaks isikut selle täitedokumendi alusel võlgnikuks pidada. Nimetatud mõisted ei ole samased mõistetega "haldusõigusrikkuja", "trahvitu" või "võlgnik". AS Hansa Liising Eesti ei ole vaidlustanud, et on selle auto omanik.
3. veebruarist
4. a puudub ka seadus, mis näeks ette omaniku vastutuse HÕS §-s 951 sätestatud haldusõigusrikkumise eest ja juriidilise isiku vastutus selle õigusrikkumise eest on HÕS § 5 lg-st 1 tulenevalt üldse välistatud. Seega ei saa ka seadusest teha järeldust, et trahvinõudele märgitud juriidilist isikut saaks pidada ühtlasi võlgnikuks. Kuna trahvinõuet ei koostatud AS Hansa Liising Eesti suhtes, ei olnud tal ka vajadust seda vaidlustada. Kuna täiturile esitati täitmiseks täitedokument, milles ei olnud võlgnikku märgitud, ei olnud sundtäitmisena AS Hansa Liising Eesti suhtes seaduses sätestatud eeldused täidetud ning täitur ei võinud kaebuse esitaja suhtes täitetoiminguid teha. Täituri otsus, millega AS Hansa Liising Eesti kaebus rahuldamata jäeti, tuleb seega tühistada. Analoogia põhjal

§-ga 181 tuleb AS-le Hansa Liising Eesti tagastada täitmise käigus sissenõutud trahv 530 krooni ja täituri tasu 295 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Erikaebuses palus kohtutäitur apellatsioonikohtu määruse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Kohtutäituri pädevusse ei kuulu trahvinõude või mõne muu täitedokumendi õiguspärasuse hindamine. Haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse vaidlustamiseks on haldusõiguserikkumiste seadustikus ette nähtud eraldi menetluskord. See ei näe kohtutäiturile ette võimalust sekkuda pooltevahelisse vaidlusesse. Samuti ei ole tal õigust keelduda omal algatusel täitemenetluse algatamisest või täitemenetluse tegemisest ega täitemenetlust peatada. Täituri tegevusele kaebuse esitamisega ei saa hinnata täitmisele kuuluva lahendi sisulist õigsust, mida aga kaebaja taotles ja apellatsioonikohus tegi. Ringkonnakohus rikkus oluliselt ka protsessiõiguse normi. Kohtuotsuse tagasitäitmisel ei ole võimalik tühistatud otsuse alusel sisse nõutud summade tagasinõudmine kohtutäiturilt, kuna viimane ei asu õigussuhtes sissenõudja asemele solidaarselt sissenõudjaga. Selleks tuleb algatada haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse tagasitäitmine. Nimetatu on seaduse mõttes juba uus täitemenetlus.
2. Vastuses erikaebusele leidis AS Hansa Liising Eesti, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada täitemenetluse seadustiku väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et

§ 25

lg-s 1 sätestatud mõistel "võlgnik" on üldisem tähendus ja võlgnikuks on ka isik, kelle vastu on esitatud täitmisele täitedokument haldusasjas. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et sissenõudja avaldusega ei saa muuta täitedokumenti.

1. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu seisukohaga, et
2. juulil
3. a koostatud trahvinõudest ei selgu, kes on selle täitedokumendi kohaselt trahvitu. Asjaolu, et trahvinõude pöördele on AS Hansa Liising kirjutatud lahtrisse "omanik/valdaja/juht", ei oma kohtutäituri jaoks täitemenetluses tähtsust. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.

Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige

§ 1

lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4.

§ 1

lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtutäiturile esitatud täitedokument vastas HÕS § 231 lg 6 ja ka

§ 25lg 1 nõuetele.

HÕS § 231 lg 6 ei näe ette kohustust märkida trahvinõudele haldusõiguserikkuja nime. Trahvinõudele oli märgitud isik, keda trahvinõude koostajad peavad haldusõiguserikkujaks ja seega võlgnikuks. Kohtutäitur ei pea kahtlema ja kontrollima, kas sõnade "omanik/valdaja/juht" kasutamine sõna "võlgnik" asemel on eksitav ja kas vastavasse lahtrisse märgitud isik on ka tegelikult võlgnik või mitte. Vastasel korral peaks kohtutäitur kahtlema ja kontrollima nt ka sõnade "kostja" või "müüja" vastavust sõnale "võlgnik", kui talle esitatakse täitmiseks

§ 1lg 1 p 1 või p 13 kohane kohtulahend või notariaalne täitedokument.

See muudaks kohtutäituri sisuliste vaidluste lahendajaks. 9. Ka on apellatsioonikohus eksinud, leides, et analoogia alusel kuulub kohaldamisele

§ 181

ja kohtutäitur peab tagastama sissenõutud summa 825 krooni, mis koosneb rahatrahvist ja kohtutäituri tasust. Apellant ei ole taotlenud täitedokumendi tühistamist, kuid viidates analoogiale §-ga 181 on apellatsioonikohus lugenud täitedokumendi tühistatuks. Samas reguleerib alusetult halduskaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamist hoopis

§ 180, mitte aga § 181.

1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ka täitedokumendi tühistamisel ei vastutaks ebaõige täitedokumendi väljastamise tõttu tekitatud kahjude hüvitamise eest kohtutäitur, vaid täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.
2. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt kohtutäitur kui õigusteadmistega isik oleks pidanud teadma HÕS §-s 5 sätestatut, mille kohaselt ei saa juriidiline isik olla selle rikkumise puhul haldusõigusrikkumise subjektiks. Asjaolu, et kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 10 lg 1 kohaselt olema täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult tunnustatud õppekava, ei muuda teda õigustmõistvaks organiks " kohtutäitur jääb täitevorganiks ning õigusteadmised on talle abiks täitemenetluse korraldamisel.
3. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt on tegemist ebaselge täitedokumendiga ja kohtutäitur oleks pidanud pöörduma täitedokumendi selgitamiseks selle koostaja poole.

§ 31

peab silmas neid juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu " kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal peab ta tegema. Näiteks kui on ebaselge, millise asja peab ta võlgnikult ära võtma, milline on sissenõutavate intresside suurus. Täitedokumendi selgitamise problemaatikat on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium nt oma määruses 3-2-1-15-98 (RT III 1998, 7, 72).

§ 31

saab kohaldada ka sissenõudja või võlgniku poolel õigusjärgluse tekkimise juhtudel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 3-2-1-21-99, RT III 1999, 8, 85), kuid antud juhul puudus kohtutäituril täitemenetluse algatamisel ja täitetoimingute tegemisel alus arvata, et võlgnik on keegi muu kui täitedokumendist ja sellele lisatud avaldusest nähtuv isik. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa