Obsah (5)

§ 72§ 70§ 66§ 71§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-100-02 Otsuse kuupäev Tartu, 16. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Tulundusühistu Mahyd-L

§ 72lg 2 alusel pettuse tõttu.

1. detsembri
2. a hagiavalduse täpsustuses muutis hageja hagi alust ja palus tunnustada notariaalse müügilepingu tühisust, kuna poolte tahe ei olnud suunatud objekti võõrandamisele, vaid laenulepingu tagamisele. Tegemist oli teeseldud tehinguga

§ 70järgi.

Notariaalse ostu-müügilepinguga püüti varjata pandilepingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid. H. Sikka müüs

1. juunil
2. a hooned edasi OÜ-le Veksmar (pankrotis). Hageja taotles selle tehingu tühisuse tunnustamist

§ 66lg 2 alusel.

1. Tallinna Linnakohtu
2. juuli
3. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja hagejalt mõisteti OÜ Veksmar (pankrotis) kasuks välja kohtukulu. Kohus luges tõendatuks H. Sikka ja hageja vahel ostumüügilepingust tuleneva kohustise olemasolu. Hageja seadusliku esindaja L. Reimali seletuse kohaselt avaldas ta
4. novembril
5. a notarile tahet sõlmida müügileping, kuna H. Sikka ei olnud muidu nõus laenu andma. Tegeliku tahte avaldamata jätmisel ei loeta tahteavaldust isiku tegeliku tahetega vastuolus olevaks.

§ 70

järgi on teeseldud tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti; teeseldud tehing on tühine. Hageja väide, et notariaalne müügileping sõlmiti pandilepingu varjamiseks, on tõendamata ja vastolus hageja üldkoosoleku otsuse ja lepingu sisuga. Hageja ei ole põhjendanud, miks pidid pooled pandilepingu sõlmimist teeseldud tehinguga varjama. H. Sikka ei kinnitanud pandilepingu sõlmimist. 17. novembri 1994. a müügileping ei sisaldanud

§-s 81 sätestatud edasilükkavat ega äramuutvat tingimust. Hageja väited tehingu tühisuse kohta selle rahatuse tõttu ei ole kooskõlas TsK §-dega 242 ja 249. Tegemist ei ole ka pettusega

§ 72

järgi, kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mida ta tehingu tegemise ajal ei teadnud või millest tal puudus ettekujutus. Hageja väited, et H. Sikka rikkus muid kokkuleppeid, sealhulgas väidetavat kokkulepet vara tagasimüümiseks, ei oma selles vaidluses õiguslikku tähendust. Vaidlustatud müügileping ei sisaldanud tagasimüügikohustust. Kuna hageja ei olnud

1. juuni
2. a tehingu pooleks, ei olnud ta õigustatud seda vaidlustama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja linnakohtu otsuse vaid
6. novembri
7. a tehingu kehtetuks tunnistamata jätmise osas. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja ja H. Sikka avaldasid
8. novembril
9. a notari juures tahet ostu-müügilepingu sõlmimiseks ja selline leping sõlmiti. Tahtevalduse vastavust isiku tegelikule tahtele eeldatakse. Hageja esitatud tõendid kinnitasid, et hagejat ei mõjutanud tahteavaldust tegema mitte kostja tekitatud eksimus, vaid soov igal juhul laenu saada. Hageja ebaõiget ettekujutust pärast lepingu sõlmimist saabuvatest asjaoludest ei saa pidada pettuseks

§ 72mõttes. Linnakohus ei rikkunud hageja menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisega Ts

MS § 213 lg 1 p

1. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista H. Sikkalt hageja kasuks välja kohtukulud. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole pettusega

§ 72lg 1 mõttes.

Hageja tahe hoonete müümisel oli suunatud laenulepingu tagamisele. Ostu-müügilepingu allkirjastamisel oli hageja veendunud, et laenulepingu täitmisel müüb H. Sikka talle hooned tagasi. H. Sikka hoidis mitmel korral laenu tagasimakse vastuvõtmisest kõrvale ja keeldus hoonete tagasiostulepingu sõlmimisest. Asjas kogutud ja uuritud tõenditest nähtub, et hageja tahe kujunes välja tehingu kõiki asjaolusid teadmata.

§ 71

lg 2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel. Kui hageja oleks teadnud, et H. Sikka tegelik tahe oli vara omastamine, ei oleks ta laenulepingut ja notariaalset ostu-müügilepingut sõlminud. Hageja tahe ei olnud suunatud mitte vara lõplikule võõrandamisele, vaid lühiajalise laenu tagamisele hooneid tagasiostuõigusega võõrandades. Linnakohus ja ringkonnakohus ei hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, rikkudes sellega TsMS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Ringkonnakohus ei vastanud kõigile apellatsioonkaebuse väidetele ja rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut. Linnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas H. Sikka kaebust põhjendamatuks ja selle väiteid paljasõnalisteks.
2. OÜ Veksmar (pankrotis) pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
5. novembril
6. a sõlmisid tulundusühistu Mahyd-LeTi ja H. Sikka laenulepingu, millega tulundusühistu Mahyd-LeTi laenas H. Sikkalt kolmeks kuuks 376 500 krooni.
7. novembril
8. a sõlmisid tulundusühistu Mahyd-LeTi ja H. Sikka notariaalse ostu-müügilepingu Harjumaal Loksa vallas Kolga Aabla külas asuva spordikompleksi ja ühekorruselise lasteaed-kooli, mis paiknevad 9,04 ha suurusel maatükil, müümiseks 300 000 krooni eest H. Sikkale. Samal päeval sõlmitud lihtkirjalikus lepingus sama objekti müümiseks H. Sikkale oli sätestatud ostja kohustus müüa objekt laenu tagastamisel müüjale 1 krooni eest tagasi.
9. Hageja väitel oli tema tahe tagada laenulepingu täitmist, mitte oma vara müüa. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudus tahe objekt võõrandada. Kohtud on tuvastanud, et
10. novembril
11. a otsustas ühistu Mahyd-LeTi üldkoosolek volitada juhatuse esimeest L. Reimalit esindama ühistut Mahyd-LeTi Kolga-Aabla puhke- ja spordikompleksi müügitehingutes. Samuti sõlmisid pooled notariaalse ostu-müügilepingu nimetatud objekti müügiks.

§ 61

lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning sama paragrahvi 3. lõike kohaselt eeldatakse tahteavalduse vastavust tahtele.

§ 61

lg 4 kohaselt ei loeta tahteavaldust isiku tahtega vastuolus olevaks, kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes tegeliku tahte avaldamata. Notari juures hageja oma teistsugust tahet ei avaldanud. 10. 6. detsembri 1999. a hagiavalduse täpsustuses palus hageja tunnustada 17. novembri 1994. a notariaalse ostu-müügilepingu tühisust

§ 70

alusel, kuna notariaalse ostu-müügilepinguga püüti varjata pandilepingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Hageja nõue seisnes seega tehingu tühisuse tunnustamises, mitte aga selle kehtetuks tunnistamises. Hageja väitele teeseldud tehingust on linnakohus oma otsuses hinnangu andnud. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus üldse käsitlema hageja apellatsioonkaebuse väiteid notariaalse ostu-müügilepingu sõlmitusest pettuse tõttu. Nendele väidetele hinnangu andmisel ei ole aga ringkonnakohus rikkunud TsMS § 95 lg 1 nõuet hinnata seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. 11. TsMS § 213 lg 1 p 3 kohaselt peatab kohus menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses. Hageja menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel ei rikkunud kohus protsessiõiguse norme, kuna puudusid asjaolud, mis andnuks aluse menetluse peatamiseks. V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik