3-1-1-105-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-105-02

1. oktoober 2002 Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kaupo Kalm'i süüdistus KrK § 207 lg 3 p 1, § 207 lg 31 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a kohtuotsus nr 2-1-58/2002 Süüdimõistetu K. Kalm'i kassatsioonkaebus
4. september 2002 Kaupo Kalm, tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Koolmeister, riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a kohtuotsus Kaupo Kalm'i süüdistusasjas muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
7. oktoobril
8. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning tema lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja hulka tema vahi all pidamise aeg 28.-
12. novembrini
13. a ja
14. jaanuarist
15. aprillini
16. a, s.o kokku 2 kuud 24 päeva. Sama otsusega tunnistati süüdi Herkki Küla, Lauri Triipan, Kalmer Kuudeberg, Janek Raud ja Margus Rohtmets, kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsioonikorras vaidlustatud. K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 3 p 1 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kellele oli esitatud süüdistus KrK § 207 lg 3 p 1 järgi, omamata luba laskemoona soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks, omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult 57 vintpüssipadrunit cal 7,62x54R, 50 ääretulepadrunit cal 22LR ja siledaraudse püssi padruni cal 16 ning hoidis neid kuni
17. novembrini
18. a oma elukohas Tartumaal Nõo vallas Meeri külas. K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 31 järgi süüdi selles, et tema, omamata luba tulirelva ja laskemoona soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks, toimetas
19. juulil
20. a koos H. Külaga oma elukohast Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Raul Mossini elukohta samas vallas Linnuse talus automaadi AKMS nr 2680, s.o lahingurelvaks tunnistatud tulirelva, koos selle juurde kuuluva lahingurelva laskemoonaga - s.o 30 lahingurelva padrunit (cal 7,62x39) sisaldava padrunisalvega. K. Kalm müüs nimetatud asjad samal õhtul koos H. Külaga Lauri Triipanile.
21. Esitatud apellatsioonkaebuses palus K. Kalm'i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat maakohtu otsuse K. Kalm'i osas tühistada ja K. Kalm kõikides kuritegudes õigeks mõista. Alternatiivina palus kaitsja K. Kalm karistuse kandmisest tingimisi vabastada.
22. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. mai
24. a kohtuotsusega jäeti Tartu Maakohtu
25. märtsi
26. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati K. Kalm'ile eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise korda. Kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. Kalm, kes vaidlustab jätkuvalt enda süüdimõistmise KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi. 4.1 Kassaator palub end süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi õigeks mõista, sest väidetavalt puuduvad tõendid leitud laskemoona tegeliku omaniku kohta. Ta väidab, et kuigi kõnesolev laskemoon leiti tema majast, ei kuulu see talle ning tema süüditunnistamine laskemoona omamise eest on ebaõige. 4.2 Kassaator leiab, et tema süüditunnistamine ja karistamine KrK § 207 lg 31 järgi on ebaõige, sest nimetatud kuriteokoosseis näeb ette kriminaalvastutuse üksnes siis, kui tegemist on rohkem kui ühe lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamisega. Kassaatori arvates ei ole ühe lahingurelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamine kriminaalkorras karistatav tegu. Ta leiab, et kõnesoleva paragrahvi järgi järgneb kriminaalvastutus juhul, kui tegemist on lahingurelvadega suures koguses, s. o relvaäriga. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lugenud uuritud tõendite kogumile tuginedes põhjendatult tuvastatuks, et K. Kalm'ilt äravõetud laskemoon kuulus talle. Nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et teatud menetlussituatsioonides võib lugeda piiratud ulatuses lubatavaks ja õigustatuks süütuse presumptsiooni PS § 22 lg-s 2 sisalduva elemendi (keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama) riivet (vt näiteks Riigikohtu otsused 3-1-1112-99 (RT III, 2000, 2, 20) ja 3-1-1-9-00 (RT III, 2000, 5, 49)). Ka käsitletava kriminaalasja puhul on kohtud, arvestades kõiki uuritud tõendeid nende kogumis, asunud põhjendatult seisukohale, et kuna K. Kalm ei ole suutnud piisavalt usutavalt osundada isikutele, kellele võiks kuuluda tema elukohast leitud laskemoon, siis on alust lugeda seda kuuluvaks kõnealuse eluruumi valdajale, s.o K. Kalm'ile.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab samuti, et põhjendatud on ka K. Kalm'i süüdimõistmine KrK § 207 lg 31 järgi. Kriminaalkoodeksi § 207 lg 3 1 tekstis kasutatakse tõepoolest sõna "tulirelv" mitmuslikku vormi, kuid see tuleneb lause grammatilisest ülesehitusest (läbiv mitmus). Seadusandja tahe kõnealuse sätte kehtestamisel on olnud suunatud nende isikute kriminaalvastutuse karmistamisele, kes panevad toime sama paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3 ettenähtud tegusid, kuid mille vahetuks objektiks on lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelv sõltumata relvade hulgast.
30. Kaupo Kalm'ile süüksarvatud kuritegu on süütegu ka KarS-i järgi ja talle mõistetud 5- aastane vabadusekaotus jääb sanktsiooni piiridesse, mistõttu puudub alus mõistetud karistuse vähendamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus Kaupo Kalm'i süüdistusasjas tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris