3-1-1-106-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-106-02 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi R. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-139/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. S., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud R. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a ja Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a otsused R. S.-le KrK § 41 lg 1 alusel mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osas.
12. Mõista R. S.-le kohtuotsuste kogumi eest KarSRakS § 3 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 7 aastat ja 6 kuud vangistust.
13. Karistuse kandmise aja alguseks on
14. märts
15. a.
16. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus tühistamata.
17. Kassatsioonkaebus rahuldada.
18. Välja mõista R. S.-lt
19. 80 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
20. oktoobril
21. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
22. Tartu Maakohtu
23. märtsi
24. a otsusega tunnistati R. S. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus ja kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti seitse aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tartu Linnakohtu
25. mai
26. a otsusega mõistetud karistuse - kuus aastat vabadusekaotust - ärakandmata osa, so kaks aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. S.-le üheksa aastat vabadusekaotust.
27. Maakohtu otsuse peale esitas R. S. apellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustas otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas.
28. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. mai
30. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Maakohtu otsus tühistati R. S. süüditunnistamises KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Ta mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistati kuue aastase vabadusekaotusega. Kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud karistus jäeti muutmata. Karistuse kandmise aja alguseks määrati
31. märts
32. a. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
33. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas R. S. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab temale mõistetud lõpliku karistuse KrK § 41 lg 1 alusel. 4.1 Kassaator märgib, et Tartu Linnakohtu
34. mai
35. a otsus vaidlustati esmalt ringkonna- ja seejärel Riigikohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. oktoobri
37. a otsusega nr 3-1-3-13-99 (RT III 1999, 28, 263) tühistati nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsus temale karistuse mõistmise osas. KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõisteti talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti
38. november
39. a. Seega ei olnud
40. märtsi
41. a seisuga talle Tartu Linnakohtu
42. mai
43. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa mitte kaks aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva, vaid seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva. Seetõttu palub kassaator karistuste liitmisel tekkinud eksitus parandada.
44. Riigikohtu istungil toetasid nii kaitsja kui ka prokurör esitatud kaebust. RIIGIKOHTU SEISUKOHT
45. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et R. S.-i kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole R. S.-le kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 lg 1 alusel karistuse mõistmisel arvestanud, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. oktoobri
47. a otsusega 3-1-3-1399 tühistati Tartu Linnakohtu
48. mai
49. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
50. veebruari
51. a otsused R. S.-le mõistetud karistuse osas KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Riigikohus tegi uue otsuse, mõistes talle karistuseks 4 aastat vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti
52. november
53. a. Seetõttu oli Tartu Maakohtu
54. märtsi
55. a otsuse tegemise päevaks R. S. eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistust 7 kuud ja 27 päeva, mitte aga Tartu Maakohtu poolt arvestatud 2 aastat, 8 kuud ja 27 päeva. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole
56. mai
57. a otsusega maakohtu otsuses sisalduvat viga parandanud, vaid on jätnud R. S.-le KrK § 41 lg 1 alusel mitme kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aastat vabadusekaotust muutmata.
58. Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel, siis kuuluvad nende poolt tehtud otsused selles osas tühistamisele ja lähtudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 1 teeb Riigikohus uue otsuse.
59. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRakS) § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust. Liitkaristuse hilisemat mõistmist reguleerib KarS § 65 lg 2, mille kohaselt süüdimõistetule, kes paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kui lähtuda R. S.-le liitkaristuse mõistmisel karistusseadustikust, ei saaks liita ärakandmata karistust osaliselt, vaid tuleks liita kogu ärakandmata osa. Tartu Maakohus on R. S.-le mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel liitnud ärakandmata karistuse osaliselt. Seda põhimõtet on kohustatud järgima ka Riigikohus, sest vastasel juhul raskendaks kogu ärakandmata karistuse liitmine, võrreldes kriminaalkoodeksis sätestatuga, süüdimõistetu olukorda
60. Liites eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osaliselt, mõistab Riigikohus R. S.-le mitme kohtuotsuse järgi karistuseks seitse aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on
61. märts
62. a. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris