MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-116-02 Otsuse kuupäev Tartu, 22. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Helga Piho hagi Eesti Vabariigi vastu 152 000 kr

) § 6 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt kuulub nii haldusakti kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kui ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise otsustamine halduskohtu pädevusse. Erandi on seadusandja

RakS § 5 kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud või olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade kohta, mis olid menetlusse võetud enne

1. jaanuari
2. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati linnakohtule
3. juulil
4. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras ja TsMS § 217 p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Erikaebuses vaidlustatakse apellatsioonikohtu määrus ning palutakse see tühistada ja saata asi apellatsioonikohtule menetlemiseks.

§ 4

lg-st 2 ei tulene, et kõik kriminaalmenetluses tehtavad toimingud on haldustoimingud. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetluse toimingud peaksid menetlusõigusliku loogika järgi kuuluma läbivaatamisele üldkohtus. Halduskohtus kuuluksid läbivaatamisele ainult need toimingud, millel puudub muu vaidevõimalus ja halduskohtusse pöördumine on ainsaks õiguskaitse vahendiks. Hagi aluseks olev kahju põhjustanud tegevus ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus ja nõue ei ole ka seetõttu läbivaadatav halduskohtumenetluse korras. Kahju tekitamise ja kohtusse pöördumise ajal ei kehtinud veel riigivastutuse seadus.

1. Vastuses erikaebusele leidis kostja, et kaebus on põhjendamatu ning apellatsioonikohtu määruse muutmiseks alus puudub. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ebaõige on erikaebuse väide, et asitõendi võetuse puhul ei ole tegu toiminguga, mille peale saab halduskohtusse kaevata. Riigikohtu üldkogu asus
3. detsembri
4. a määruses nr 3-3-1-38-00 (RT III 2001, 2, 14) p 24 seisukohale, et esemete võetus on avalik-õiguslik akt, mis riivab isiku põhiõigusi ja vabadusi.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Et kriminaalmenetluse koodeks näeb ette nimetatud toimingute peale kaebuse esitamist vaid prokurörile, siis kuulub nende toimingute kohtulik kontroll

§ 3lg 1 üldklausli järgi halduskohtu võimkonda.

Hageja toetus kahju hüvitamise hagi esitades just sellele alusele, et prokuratuuri uurija tegevus sõiduauto üleandmisel Rootsi kindlustuskompaniile puudus õiguslik alus ning see oli otseses vastuolus KrPK § 62 lg-tega 2, 3 ja 6. Nimetatud õigusevastase ja süülise käitumise tagajärjel tekkis hagejal kahju 152 000 krooni.

§ 6

lg 3 p 2 järgi kuulub halduskohtu pädevusse õigusevastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Erandi on seadusandja

RakS § 5 kohaselt teinud üksnes nende seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud või olevate õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjade kohta, mis olid menetlusse võetud enne

1. jaanuari
2. a. Kuna vaidlusalune nõue esitati linnakohtule
3. juulil
4. a, ei kuulu see kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras ja TsMS § 217 p 1 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada, siis on ringkonnakohus teinud asjas õige järelduse. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa