3-2-1-112-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-112-02 Tartu,

1. oktoober
2. a Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa ERGO Kindlustuse AS hagi Sergei Kulnevi vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/377/02 Sergei Kulnevi kassatsioonkaebus
5. september
6. a Hageja esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus ja kostja S. Kulnev Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Hagiavalduse kohaselt toimus
10. veebruaril
11. a Tallinnas Rahumäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas S. Kulnevi juhitud sõiduauto Opel Kadett. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada Hoiupanga Liisingu AS-le kuuluv sõiduauto Nissan Almera, mida juhtis A. Vill ja mis oli kindlustatud hageja õiguseelneja Leks Kindlustuse AS poolt vabatahtliku sõidukikindlustuslepinguga nr
12. Hageja on kannatanule hüvitanud sõiduauto taastamisremondi maksumuse 27 543 krooni. Hageja palus kostjalt TsK § 448 ja kindlustusseaduse (KS) § 18 lg 1 alusel välja mõista 21 308 krooni.
13. Tallinna Linnakohtu
14. detsembri
15. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kannatanu sõiduauto oli vabatahtliku kindlustuslepingu alusel kindlustatud hageja juures ja kostja tsiviilvastutus ASA Kindlustuse AS-s. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 5 kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Hagejal tekkis nõudeõigus väidetavalt kahju tekkimises süüdi olnud sõidukijuhi kindlustusandja vastu. Kostja vastutust ei saa mõjutada ASA Kindlustuse AS pankrotimenetlus. Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
16. Tallinna Ringkonnakohtu
17. aprilli
18. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja uue otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 21 308 krooni ja kohtukulud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab KS § 18, et kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalise kahju tekitanu vastu kindlustushüvitise saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt liikluskahju hüvitab selle eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välista KS § 18 kohaldamist. Hagi esitati õiguslikul alusel. Hüvitise väljamaksmine ja liikluskahju suurus on tõendatud. Asjaolu, et pärast liiklusõnnetust koostatud teates varalise kahjuga liiklusõnnetusest tunnistas A. Vill end õnnetuse põhjustamises süüdi, ei ole kindlustusandjale ega kohtule siduv. Leks Kindlustuse AS-le antud seletuses tunnistas end süüdi S. Kulnev. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Kostja ei andnud hoolimata "Anna teed" märgist Tuisu tänavalt ristuvale Rahumäe teele välja sõites seal sõitnud A. Villi juhitud sõidukile teed, mistõttu sõidukid põrkusid kokku. Tähtsust ei oma asjaolu, et A. Vill oli vastassuunavööndis möödasõitu tegemas. Selle manöövriga ei rikkunud ta liikluseeskirja nõudeid. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
19. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus vaatas asja läbi TsMS § 316 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtus käsitleti esmakordselt asja tõenduslikku külge, mis välistab asjas kirjaliku menetluse. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja võis kohe esitada nõude kahju tekitaja vastu. Liikluskindlustuse põhimõttest tulenevalt hüvitab liikluskahju kahju tekitaja kindlustusandja. Kahju tekitaja hüvitab ise ainult selle kahju, mida tema kindlustusandja ei hüvita. Esimese astme kohus ei kaasanud menetlusse kostja kindlustusandjat, rikkudes sellega protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema summa, kui kohtu enda arvutustest ilmnes. Kohus oleks kindlustusseaduse asemel pidanud asjas kohaldama eriseadust - liikluskindlustuse seadust.
20. Vastuses kassatsioonkaebusele palus hageja jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kostjalt välja kohtukulud. Kuna kostja vaidlustas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu, võis kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samuti kohaldas ringkonnakohus õiget seadust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
22. Vaidlus puudub selles, et ERGO Kindlustuse AS õiguseelneja hüvitas sõidukikindlustuslepingu alusel Hoiupanga Liisingu AS-le kuulunud sõidukile põhjustatud kahju. KS § 18 kohaselt läks kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitise saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses.
23. Liikluskindlustuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 1 sätestas liikluskindlustuse sundkindlustusena selleks, et tagada liiklusõnnetuse tõttu kannatanule selle seadusega piiritletud liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult. Seetõttu ei ole kooskõlas TsK §-de 448, 458 ja KS § 18, mis kehtisid kuni
24. juunini 2002, mõttega võimalus vabastada kahju tekitaja vastutusest LKS § 37 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes ei ole saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.
25. Kolleegium on seisukohal, et liikluskindlustuse seadus ei sisalda erisätteid TsÜS § 3 mõttes, mis välistaksid TsK §-de 448 ja 458 kohaldamise. Seetõttu ei saa välistada kahju tekitaja vastutust, kes on oma vastutuse kindlustanud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuna kannatanu ei saanud hüvitist kahjutekitanu kindlustusandjalt selle pankrotistumise ja likvideerimise tõttu oli kannatanu kindlustusandjal vastavalt KS § 18 ning tsiviilkoodeksi lepinguvälise kahju hüvitamise normidele õigus esitada nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kostja vastutust hageja ees ei saa mõjutada ASA Kindlustuse AS pankrotimenetlus, kes oli kahjutekitanu kindlustusandja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välistanud KS § 18 kohaldamist.
26. Ringkonnakohus ei rikkunud asja kirjalikus menetluses lahendades TsMS § 316 sätteid. Kolleegium on oma eelnevates lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-117-96 (RT III 1996, 30, 387) ja 3-21-134-97 (RT III 1998, 3, 25) leidnud, et kui apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist, võib ringkonnakohus lahendada asja kirjalikus menetluses.
27. Ringkonnakohtu otsuses on kindlaks tehtud ja põhjendatud, miks kostjalt väljamõistetava kahju suurus on 21 308 krooni ja selles osas ei ole Riigikohtul TSMS § 353 lg 3 kohaselt õigus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid teisiti. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa