← Eesti

3-1-3-7-02

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-3-7-02

  1. oktoober
  2. a Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Hannes Kiris Aleksandr Gorkovoi süüdistus KrK § 2102 lg 2 p l järgi Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a kohtuotsus nr II-1/209-00 A. Gorkovoi avaldus kohtuvea parandamiseks
  5. oktoober
  6. a A. Gorkovoi kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi
  9. a otsus Aleksandr Gorkovoi karistusaja alguse osas.
  10. Lugeda Aleksandr GorkovoHe KrK § 2102 lg 2 p l järgi mõistetud kolmeaastase vabadusekaotuse kandmise aja alguseks
  11. oktoober
  12. a.
  13. Gorkovoi avaldus rahuldada.
  14. Välja mõista A. Gorkovoilt 2070.90 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  15. oktoobril
  16. aja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
  18. oktoobril
  19. a peeti kella 17.00 paiku Tallinnas Vilde tee 89 maja trepikojas Tallinna Lõuna Politseiosakonna töötajate poolt kinni A. Gorkovoi, kellelt läbiotsimise käigus leiti ja võeti ara kilekotid valge pulbrilise ainega.
  20. novembri
  21. a ekspertiisiakti nr A-860-99/5599 kohaselt sisaldas äravõetud aine 0,451 g puhast amfetamiini. Lõuna Politseiosakonnas vormistati
  22. oktoobril
  23. a kell 17.15 A. Gorkovoi kohta kinnipidamisakt, milles kinnipidamise põhjusena märgiti tema viisata ja elamisloata Eestis viibimine. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kes ja millisel alusel saatis materjalid A. Gorokovoi suhtes Tallinna Halduskohtusse, kuid Tallinna Halduskohtu kohtuniku
  24. novembri
  25. a otsusega võeti A. Gorkovoi vastutusele kui välismaalane, kes viibib ilma seadusliku aluseta Eestis. Teda käristati HÕS § 171 lg l järgi haldusarestiga 15 ööpäevaks. Aresti alguseks loeti
  26. oktoober
  27. a.
  28. novembril
  29. a on Tallinna politseiprefektuuri narkokuritegude talituse politseivaneminspektor teinud ettekande sama talituse komissarile. Ettekandest nähtub, et A. Gorkovoilt ära võetud valge pulbriline aine on kinnipeetu enese sõnade kohaselt amfetamiin ja et kinnipeetu tegeleb amfetamiini müümisega. Ettekanne on
  30. novembril
  31. a registreeritud Tallinna Politseiprefektuuri ühtses sündmuste raamatus, kuid alles kuu aega hiljem -
  32. detsembril
  33. a on narkokuritegude talituse politseiinspektor A. Tagu algatanud A. Gorkovoi suhtes kriminaalasja KrK § 2102 lg 2 p l tunnustel (tl l ja 3).
  34. novembril
  35. a on A. Gorkovoi saabunud Tallinna Vanglasse Tallinna Halduskohtu kohtuniku
  36. novembri
  37. a otsuse alusel, mille kohaselt on ta paigutatud väljasaatmislaagrisse. Kuigi kriminaalasja materjalides see otsus puudub, tuleneb vastav teave Tallinna Vangla kirjast (tl 89).
  38. detsembril
  39. a pikendas Tallinna Halduskohtu kohtunik HÕS § 2362 lg-te l ja 2 alusel A. Gorkovoi väljasaatmislaagris viibimist kuni väljasaatmisdokumendi saabumiseni ja siseministrilt vastuse saamiseni, so
  40. veebruarini
  41. a.
  42. detsembril
  43. a esitati A. Gorkovoile süüdistus narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest KrK § 210 2 lg 2 p l järgi.
  44. detsembril 1999 saadeti kriminaalasi arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Süüdistatava suhtes tõkendit ei valitud põhjendusel, et A. Gorkovoi viibib Tallinna Vangla inerneeritute laagris Tallinna Halduskohtu kohtuniku
  45. detsembri
  46. a määruse alusel kuni
  47. veebruarini
  48. a (tl 39).
  49. Tallinna Linnakohtu
  50. jaanuari
  51. a otsusega tunnistati A. Gorkovoi süüdi KrK § 2102 lg 2 p l järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Tema karistuse kandmise aja alguseks loeti
  52. oktoober
  53. a, so päev, mil ta ebaseaduslikult Eestis viibimise eest kinni peeti. A. Gorkovoi suhtes kohaldati tõkendit - vahi all pidamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus põhjendas karistuse kandmise aja alguse arvestamist
  54. oktoobrist
  55. a järgmiselt: "Kohtualune on kinni peetud seoses antud kuriteo raames tema ebaseadusliku Eestis viibimise ilmsikstulekuga
  58. a. Kohus leiab, et kohtualuse karistuse kandmise alguseks on antud kuupäev".
  59. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Lavly Lepp ja apellatsioonkaebuse kohtualune A. Gorkovoi. Prokurör palus linnakohtu otsuse tühistada karistuse kandmise aja alguse osas ja lugeda A. Gorkovoi karistuse kandmise aja alguseks
  60. jaanuar
  61. a, so päev, mil linnakohus kohaldas tema suhtes tõkendit - vahi all pidamine. A. Gorkovoi palus karistuse kergendamist.
  62. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  63. märtsi
  64. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus täpsustas otsuse resolutiivosa, lugedes A. Gorkovoile mõistetud karistuse aja alguseks
  65. jaanuar
  66. a. Apellatsioonprotest rahuldati, apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et EV Põhiseaduse § 20 p 6 näeb ette isikult vabaduse võtmise ainuüksi ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks. KrMK § 73 lg-s l sätestatud asjaolude esinemine ei ole eeltoodud juhul vajalik. Ringkonnakohtu arvates ei ole isiku vabaduse piiramine kriminaalmenetluse välistel asjaoludel samatähenduslik kriminaalmenetluse tagamiseks kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmisega. Kriminaalkolleegium leidis, et KrK § 45 alusel arvestab kohus karistuse tähtaja hulka vaid eelvangistuses viibitud aja. A. Gorkovoi kinnipidamine ei ole käsitatav eelvangistusena, sest ta allutati haldusarestile ja paigutati väljasaatmislaagrisse ebaseadusliku Eesti Vabariigis viibimise eest. A. Gorkovoi suhtes ei kohaldatud kohtueelsel uurimisel tõkendit. Alles siis, kui linnakohus mõistis ta
  67. jaanuaril
  68. a süüdi, kohaldati tema suhtes tõkendit ja ta võeti kohtu saalis vahi alla. ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  69. A. Gorkovoi ei vaidlustanud otsust kassatsiooni korras, kuid esitas avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja palub lugeda karistusaja alguseks
  70. oktoober
  71. a, so Tallinna Linnakohtu
  72. jaanuari
  73. a otsuses märgitud kuupäeva. A. Gorkovoi selgitab, et
  74. oktoobril
  75. a peeti ta politseitöötajate poolt kinni ja tema läbiotsimisel leiti 0,5 g amfetamiini. Kuni
  76. novembrini
  77. a hoiti teda Eesti riigis ebaseadusliku viibimise eest kinni Männikul.
  78. novembrist
  79. a viidi aga üle Tallinna vanglasse väljasaatmislaagrisse. Väljasaatmislaagris olid samasugused kinnipidamistingimused kui vanglas, va kontrollrivistused. Peale
  80. jaanuaril
  81. a toimunud Tallinna Linnakohtu istungit paigutati ta eeluurimisvanglasse. Seetõttu tuleks ajavahemik
  82. oktoobrist
  83. a kuni
  84. jaanuarini
  85. a lugeda tema karistuse tähtaja hulka.
  86. Riigikohtu istungil toetas A. Gorkovoi kaitsja esitatud avaldust. Lisaks taotles ta A. Gorkovoi suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatu kohaldamist ja ta vabastamist vahi alt. Kaitsja põhjendas taotlust asjaoluga, et A. Gorkovi poolt toimepandud kuriteo eest näeb
  87. septembril
  88. a jõustunud Karistusseadustik ette maksimaalse karistusena üheaastase vangistuse. A. Gorkovoi aga kannab kolme aastat vabadusekaotust, mis ületab KarS §-s 183 sanktsioonis ettenähtud karistuse ülemmäära. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis kergendab karistust, tagasiulatav jõud ja seetõttu tuleb A. Gorkovoi suhtes seda kohaldada.
  89. Prokuröri arvates ei kuulu A. Gorkovoi avaldus rahuldamisele. Süüdimõistetu peeti kinni ja ta viibis väljasaatmislaagris seoses tema ebaseadusliku viibimisega Eesti riigis. Tema suhtes ei kohaldatud eelvangistust ja seetõttu ei kuulu väljasaatmislaagris viibimise aeg arvestamisele karistusaja hulka. Kergendava karistuse tagasiulatav jõud A. Gorkovoi suhtes ei kohaldu, sest A. Gorkovoi kannab juba karistust jõustunud kohtuotsuse alusel. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § l alusel kuuluvad karistuse kandmisest vabastamisele üksnes isikud, kelle poolt toimepandud teod ei ole enam kuriteona karistatavad või vastavad väärteokoosseisule või kes olid kuriteo toimepanemisel nooremad kui 14-aastased. A. Gorkovoi aga loetletud isikute hulka ei kuulu. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  90. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti A .Gorkovoi
  91. oktoobril
  92. a politseitöötajate poolt kinni. Eesti Vabariiki oli ta saabunud
  93. a jaanuaris 3-päevase viisa alusel. Tema läbiotsimisel leiti valget pulbrilist ainet. A. Gorkovoi avaldas kinnipidamisel, et see aine on amfetamiin ja ta tegeleb amfetamiini ostmise ja müümisega (tl 6). Mis alusel peeti A. Gorkovoi kinni kuni
  94. novembrini
  95. a, mil Tallinna Halduskohtu kohtunik karistas teda 15-ööpäevase arestiga halduskorras Eestis ebaseadusliku viibimise eest, toimikust ei nähtu. Kriminaalasjas puuduvad ka materjalid selle kohta, kes ja millal otsustas A. Gorkovoi väljasaatmise Eestist, samuti
  96. novembri
  97. a halduskohtuniku otsus tema paigutamiseks väljasaatmislaagrisse.
  99. novembril
  100. a andis ekspert arvamuse, et A. Gorkovoilt äravõetud aine on narkootiline ja sisaldab 0,451 g puhast amfetamiini (tl 10). Vaatamata sellele, kriminaalasi A. Gorkovoi suhtes algatati alles
  101. detsembril
  102. a. Kriminaalasja menetlemisel ei peetud vajalikuks tema kui kahtlustatava ja süüdistatava suhtes tõkendit kohaldada kuna ta viibis alates
  103. novembrist
  104. a kuni
  105. jaanuarini
  106. a Tallinna Vanglas asuvas väljasaatmislaagris. Sel ajal kehtinud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT 1998,1, 98/99, art 1571) § 18 lg 3 sätestas, et kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava kahtlustatava või süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse. Seega pidas seadusandja obligatoorselt vajalikuks kuriteo toimepannud väljasaadetava suhtes kohtueelse menetluse ajal kehtestada piirangud. Piirangute kehtestamine peab välistama süüdistatava kõrvalehoidmise uurimisest või kohtust, uute süütegude toimepanemise, samuti tagama tema Eestist väljasaatmise. Nende eesmärkide täitmiseks pole mõistlik ja otstarbekohane isiku suhtes, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kellel puudub pere, legaalne elu- ja töökoht, kohaldada muud tõkendit kui vahi alla võtmine.
  107. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et vaatamata asjaolule, et A. Gorkovoi peeti kinni sisuliselt kuriteo toimepannud isikuna, paigutati ta väljasaatmislaagrisse ja tema suhtes kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud tõkendit ei kohaldatud. Kohtueelsel menetlusel A. Gorkovoi suhtes tõkendi kohaldamata jätmine oli õigustatud, sest väljasaatmislaagris viibimine ja seal kinnipidamise tingimused, tagasid seaduses ettenähtud kohustuslikud piirangud ning täitsid samaaegselt tõkendi kohaldamise eesmärki. Kuid sellisel juhul peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks Tallinna Linnakohtu
  108. jaanuari
  109. a otsusest väljendatud seisukohta, et A. Gorkovoi karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda
  110. oktoober
  111. a. Kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende piirangute kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka mõistetud karistuse hulka.
  112. Kaitsja esitas Riigikohtu istungil ka taotluse A. Gorkovoi suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatud kergendava karistuse tagasiulatuva jõu kohaldamiseks. Kriminaalkolleegium märgib siinjuures järgmist. Käesoleval ajal on Riigikohtu üldkogu menetluses kriminaalasi, mille käigus lahendatakse ka küsimust karistust kergendava kriminaalseaduse tagasiulatavast jõust karistust kandvate isikute suhtes. Seda seoses Karistusseadustiku jõustumisega
  113. septembrist
  114. a. Seetõttu puudub kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelisel koosseisul võimalus tõstatatud küsimuse lahendamiseks. Arvestades asjaolu, et kriminaalkolleegiumi otsuse alusel vabaneb A. Gorkovoi kinnipidamiskohast kriminaalkaristuse kandmisest juba
  115. oktoobril
  116. a, pidas Riigikohtu kriminaalkolleegium selle asja lahendamise üleandmist üldkogule süüdimõistetu suhtes ebaotstarbekohaseks.
  117. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 2, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  118. märtsi
  119. a otsuse A. Gorkovoi suhtes osaliselt ja loeb tema karistuse tähtaja alguseks
  120. oktoober
  121. a. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.