3-2-3-4-02

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-4-02 Otsuse kuupäev Tartu,

1. oktoober 2002 Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi Boris Sorroki vastu liikluskahju 167 300 krooni nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 21573/2000 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Boris Sorroki kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober
5. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a tagaseljaotsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
9. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
10. Tagastada Boris Sorrokile
11. augustil
12. a tasutud kautsjon 1673 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Tartu Maakohtu
14. novembri
15. a tagaseljaotsusega mõisteti Boris Sorrokilt Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks välja 167 300 krooni.
16. jaanuaril
17. a avaldati TsMS § 202 lg 2 alusel Ametlikes Teadaannetes tagaseljaotsuse resolutsioon.
18. Tartu Maakohtu
19. juuni
20. a määrusega jäeti rahuldamata Boris Sorroki taotlus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
21. Boris Sorrok on seisukohal, et teda ei kutsutud kohtusse seaduses sätestatud korras. Kohtumaterjalide saatmist
22. oktoobril
23. a tema endisele abikaasale, kellega ta ei ela koos alates
24. septembrist
25. a, ei saa vaadelda nende edastamisena TsMS § 28 lg-s 7 nimetatud perekonnaliikmetele.
26. Eesti Liikluskindlustuse Fond on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohus on
27. juuni
28. a määruses asunud õigele seisukohale, et vastavalt TsMS § 202 lg-le 2 loetakse resolutsiooni avaldamisega Ametlikes Teadaannetes tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks. Avaldaja esitatud põhjused ei ole piisavalt kaalukad tsiviilasja menetluse ennistamiseks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 1 alusel rahuldada.
30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kättetoimetamise sätted näevad ette formaliseeritud kättetoimetamise, st teatud juhtudel saab kutse kättetoimetatuks lugeda ka näiteks protsessiosalise esindajale või protsessiosalisega koos elavale perekonnaliikmele kättetoimetamisega. Kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas kutse kättetoimetamise hetkel elab kostja koos kutse vastu võtnud isikuga. Võimalikust kooselu lõppemisest tulenevat riisikot peab üldreeglina kandma kostja.
31. Selles asjas on kohus jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada kostjale (põhiseaduslik) õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub kolleegiumi arvates põhiseaduse §-s 24 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja saada seega ära kuulatud. Kohtu menetlusõiguslik kohustus tuleneb TsMS § 10 lg-st 1 koostoimes sama seadustiku § 166 lg-ga 1 ja § 167 lg-ga
33. Asjale lisatud Haaslava Vallavalitsuse tõendist ilmneb, et kostjal oli registreeritud elukoht
34. septembrist
35. a alates ja see erines kohtule hageja teatatud kostja elukohast. Kohus ei ole küll kohustatud esitama järelepärimisi kostja oletatava elukoha kohta üksikute omavalitsusüksuste kaupa, kuid asjast ei nähtu, et kohus oleks teinud hagejale kostja elukoha täpsustamise ettepaneku või järelepärimise rahvastikuregistrisse või teinud muid võimalikke toiminguid, saamaks teada kostja hagile vastamata jätmise põhjuse. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik